4-12-5235/2

Väärteoasi nr.4-12-5235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.oktoobril 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-5235 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Kalle Kattai väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Kalle Kattai isikukood 36511150385; elukoht xxx ; töökoht: AS R , töötaja. Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok Süüdi tunnistada Kalle Kattai Liiklusseaduse 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 7 (seitse) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 18.10.2012.a. kell 22.05 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt on 18.10.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1249708 selle kohta, et Kalle Kattai 18.10.2012 kell 22:05 Kohatu küla, Kernu vald, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis , mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,35 mg/l. Mõõtmise laiendmääramatus on +-0,05 mg/l seega mõõtetulemus on 0,30 mg/l. Kalle Kattai rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 19.10.2012.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Kalle Kattai kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Auto oli metsas ja läks seda vaatama. Töötab ja ülalpidamisel on ka alaealised lapsed. Kahetseb väga. Palun määrata karistuse kandmine hiljem, mitte koheselt. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Kalle Kattai ´ d tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi arestiga 10 päeva. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.7); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga ( t lk.4, 4a); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ( t lk.9); teatisega ( t lk.10) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kalle Kattai ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Kalle Kattai ´d edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Kalle Kattai ´d ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Kalle Kattai ´i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Kalle Kattai ´ le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-199-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. Kalle Kattai näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Kalle Kattai´d on varem karistatud samasuguse väärteo eest, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Kalle Kattai suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 09.01.2012.a. kohaldatud Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja poolt karistusena 3 päeva aresti, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isiku ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Samuti leiab kohus, et eripreventiivses mõttes tuleb karistus täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohus leiab, et Kalle Kattai suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 224 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 2