1-12-4433/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2012.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12- 4433 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Allan Mirka süüdistuses KarS § 121, § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja Mihkel Mihkelsoni süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 -22 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.06.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Mihkel Mihkelsoni kaitsja adv Merike Borunova Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatavad M. Mihkelson ja A. Mirka, A. Mirka kaitsja adv R. Lumiste, prokurör Katrin Pärtlas, kannatanud Süüdistatav Mihkel Mihkelson isikukood 38408054736 Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxxxxx, ametlikult ei tööta, varem kriminaalkorras kolmel korral karistatud, kuid karistused kustunud RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. juuni 2012.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Välja mõista Mihkel Mihkelsonilt riigieelarve tuludesse 48 eurot (nelikümmend kaheksa eurot) määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
3. ( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 12.06.2012.a otsusega tunnistati Mihkel Mihkelson süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 – 22 lg 3 järgi ja karistati 2-kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu ja 10 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. T T tsiviilhagi rahuldati ja tema kasuks mõisteti M. Mihkelsonilt ja A. Mirkalt solidaarselt välja 534.80 eurot. Mihkel Mihkelson tunnistati süüdi selles, et olles varem vargusi toime pannud, osutas ta 14.01.2012.a Tallinnas Estonia pst 9 juures tahtlikult vaimset kaasabi A. Mirka tahtlikule õigusvastasele teole – samal päeval sai A. Mirka T. Tlt enda kätte ühekordseks kasutamiseks viimase AS SEB Pank pangakaardi koos PIN-koodiga ning viibides koos M. Mihkelsoniga sularahaautomaadi juures, kontrollis T. T pangakaardi kontojääki, mis oli miinuses. M. Mihkelson soovitas A. Mirkal proovida nimetatud pangakaardiga sularaha välja võtta vaatamata sellele, tugevdades sellega A. Mirka teotahet ning seejärel A. Mirka võttiski kl 11.51 T. T pangakontolt välja 20 eurot ja kl 11.52 ajal 500 eurot. T. T sai varalist kahju kokku 534.80 eurot. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Allan Mirka, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. T. T tsiviilhagi rahuldamisel ja süüdistatavatelt solidaarselt tekitatud kahju väljamõistmisel juhindus maakohus VÕS §-st 1045 lg 4, mille kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga ning VÕS §-st 137 lg 1, mis sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. APELLATSIOONI SISU M. Mihkelsoni kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus T. T kasuks 534.80 eurot A. Mirkalt ja M. Mihkelsonilt solidaarselt välja mõistis ja taotles uue otsusega nimetatud tsiviilhagi M. Mihkelsonilt välja mõistmata jätmist. Kaitsja märgib, et tema kaitsealune ei ole nõus kohtuotsusega osas, millega temalt T. T kahjunõue välja mõisteti, sest pole õiglane, et tema vastutab A. Mirkaga võrdsetel alustel. Tema ei olnud võõra raha varguse autoriks, tema ei võtnud enda valdusse võõrast pangakaarti, kaart ei olnud hetkegi tema käes. M. Mirka ei pidanud üldse temaga nõu, kas raha võtta, kui palju võtta ja kuhu see kulutada. Kohus on põhjendatult leidnud, et M. Mihkelsoni süü suurus on äärmiselt väike. Võrdne vastutus kuriteo täideviijaga on antud juhul ebaõiglane. Õiglasele kohtulikule arutamisele on aga õigus igaühel. Põhiseaduse sissejuhatavast osast nähtub, et Eesti Vabariik on rajatud 2 vabadusele, õiglusele ja õigusele. VS § 1045 lg 4, mille kohaselt kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga, on ilmses vastuolus õigluse põhimõttega. Vastavalt PS § 152 jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mistahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. PS § 15 sätestab, et kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseaduse vastaseks mistahes seaduse, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon on alusetu, maakohtu otsus tuleb muutmata jätta. T. T tsiviilhagi rahuldamisel on maakohus õigustatult juhindunud VÕS §-s 1045 lg-s 4 sätestatust, mille kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Tuleb ju silmas pidada, et kuriteost osavõtja tegevus võib täideviijaga võrreldes tunduda küll piiratum ja väiksem, kuid tegelikult on oma sisult olulise tähtsusega. Samuti võib öelda, et kuriteole kihutaja tegevus on reeglina märksa olulisem kui täideviija tegevus, sest kui kihutustegevust ei ole, võib enamasti kuritegu toime panemata jääda. Nii on ka kaasaaitaja puhul – väliselt tühine tegevus, aga sisult kuriteo takistuseta lõpuleviimiseks olulise tähtsusega, tihtipeale niivõrd oluline, et kaasabi äralangemisel ei ole võimalik kuritegu lõpule viia. Maakohtu poolt tuvastatud tehiolude kohaselt oli M. Mihkelson teadlik, et A. Mirka valduses on võõras pangakaart, et A. Mirka soovib selle abil võõrast raha omastada ning et A. Mirka oli just selle toimingu juurde M. Mihkelsoni kutsunud. Kui A. Mirka T. T raha automaadist välja võtta püüdis ja sellega hätta jäi, kuivõrd automaadi ekraanilt nähtus, et T. T kontojääk on tähistatud miinusega, soovitas M. Mihkelson, et proovigu ikkagi, et vajutagu summale
4. A. Mirka tegigi M. Mihkelsoni nõuande järgi ja automaat väljastas 20 eurot, seejärel aga kohe A. Mirka poolt järgmiseks nõutud 500 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on ka käesoleval juhul alus väita, et M. Mihkelsoni nõuanne oli varguse täideviimisse puutuvalt olulise tähtsusega, sest ilma M. Mihkelsoni õpetuseta võinuks A. Mirkal võõras raha automaadist saamata jääda. Seega oli M. Mirka kahju kaaspõhjustaja ning VÕS §-st 137 lg-st 1 tulenevalt kannab ka koos teo täideviijaga solidaarset vastutust. Solidaarse vastutuse puhul ei lähtuta aga mitte kahju põhjustajate huvidest vaid esmatähtsad on kannatanu huvid, kellele on teiste isikute poolt õigusvastaselt kahju põhjustatud. Tuleb lähtuda sellest, et kahju hüvitamine oleks tõhus kiire. Eelnevat silmas pidades ei saa kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi väita, et maakohtu otsus poleks M. Mihkelsoni suhtes õiglane. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.06.2012.a otsuse muutmata ja M. Mihkelsoni kaitsja apellatsiooni rahuldamata. M. Mihkelsoni kaitsja adv Merika Borunova esitas taotluse määrata tema poolt M. Mihkelsonile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises (kohtuotsusega tutvumine, apellatsiooni koostamine) osutatud õigusabi eest Merike Borunova Advokaadibüroole makstavaks tasuks 48 eurot. Büroo käibemaksukohuslane ei ole. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
5. detsembri 2009.a otsuse 3 punktidest 4 ja 16 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb M. Mihkelsoni suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, kannab kulutused riigi õigusabile süüdistatav ise. Malle Preimer Pavel Gontšarov 4 Ivi Kesküla