Obsah (8)

§ 22§ 19§ 123§ 87§ 30§ 65§ 69§ 74

Ärakiri 4-12-3834 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2012 a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Väärteoasja number 4-12-3834 Kohtukoosseis Kohtunik P

§ 22

lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 234 eurot 53 senti riigi kanda. 4.Edastada kohtuotsus L.T., kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise 1 Ärakiri 4-12-3834 soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna 30.07.2012 otsusega väärteoasjas nr 2390,12,000566 karistati alaealist L.T. järgmise rikkumise eest – 22.06.

1. a kell 00.50 Hausma külas Pühalepa vallas Hiiu maakonnas tarbis alkohoolset jooki õlu Pilsner. Näit 0,83 mg/l. Üle antud K. L.le. L.T. pani teo toime tahtlikult. L. T. rikkus sellega AS § 46 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav AS § 71 järgi. Väärteo eest on L.T.le karistuseks määratud AS § 71 alusel rahatrahv 5 trahviühikut s.o 20 eurot. Kaebus 13.08.2012 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja L.T. kaebus otsusele väärteoasjas nr 2390,12,
2. Kaebuses leitakse, et otsusega ei saa olla nõus, kuna nii otsuses kirjas olevad kui selle aluseks olevad andmed ei ole tõesed. Otsuses teo toimepanemise aeg 00.50 ei ole õige, tegelikult pani teo toime 45 minutit varem ehk 00.
3. Õige pole ka väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus, peale mõõtmist M.R. näitas talle näitu korrektselt ja see oli 0,
4. Kohapeal väärteoprotokolli ei koostatud, vaid see koostati K.Aasma poolt 28.juunil, kui väärteoprotokoll oli juba eeltäidetud ja ta pidi vaid alla kirjutama. Juhtis K.Aasma tähelepanu sellel, et alkoholisisalduse number pole õige, selle peale öeldi talle, et sel pole tähtsust. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli talle ei näidatud. Kuna kohapeal väärteoprotokolli ei koostatud, ei saanud mitu päeva hiljem politseijaoskonnas enam oma õiguste eest seista. Seetõttu leiab, et teda on valede faktide alusel põhjuseta ja ebaõiglaselt karistatud. Selliselt kvalifitseeritavat väärtegu ei ole toime pannud. Kohtul palutakse kaebuses politsei otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Isik on oma ülekuulamise protokollis ise süüd tunnistanud ja kahetsenud oma tegu. Indikaatorvahendi näit on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millel L.T. on alla kirjutanud. L.T. ei koostatud kohe öisel ajal väärteoprotokolli, vaid ta kutsuti vastavalt

§ 19lg 4 politseijaoskonda menetlustoimingutele.

Menetlusalusel isikul oli võimalus tutvuda kõikide väärteomenetluses olevate dokumentidega, mida tõendavad tema allkirjad dokumentidel. Väärteootsuse märgitud kellaeg on eksimus ja õige aeg on 00.05. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 3 väärteoprotokolli kohaselt on L.T. poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev: 22.06.2012 00.05 Hiiumaa Pühalepa vald Hausma rannas alaealisena oli tarbinud alkohoolset jooki õlu. Alkoholijoove tuvastatud indikaatorvahendiga Mercury Nordic SN

1. Näit oli 0,83 mg/l kohta. Teavitatud lapsevanemat telefoni teel. Rikkus AS § 46 nõuded, väärteo kvalifikatsioon AS §
2. 2 Ärakiri 4-12-3834 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik AS § 46, mis sätestab, et alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud ning väärtegu kvalifitseeriti AS § 71, mis näeb väärteona ette alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise. Väärteoprotokollis ja väärtootsuses on kirjas, et käesolevas väärteoasjas on tõenditeks indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ütlused. Neid tõendeid uuriti ka kohtuistungil. Tunnistajate M.R. ja M.K. ütlustest ilmnes kohtuistungil üheselt, et indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundi kontrollimise protokollil olevad allkirjad ei kajasta tegevusi, mida politseiametnikud tegelikult konkreetse toimingu käigus teostasid. M.K. kinnitas, et tema tegelikkuses oli protokollija, kes kontrollija M.R. etteütlemise järgi protokollid täitis. Seda kinnitas ka M.R. Protokollidele on M.K. aga alla kirjutanud kui tunnistaja. Tunnistaja M.K. ütlustest tuleneb, et tegelikult toimingute tunnistaja oli hoopis kolmas politseiametnik, kelle allkirja protokollilt ei leiagi. M.R. on protokollidele alla kirjutanud kui kontrollija ja protokollija. Nii M.K. kui M.R. kinnitasid, et M.R. oli kontrollija, kuid protokollija oli M.K. Tunnistaja M.R. ütles kohtuistungil, et eksimused tulenesid sellest, et sel päeval oli joobes alaealisi palju, oli vaja kiiresti tegutseda. Kohus leiab, et asjaolu, et menetlejal on palju tööd, ei põhjenda menetlustoimingute kiirustades läbiviimist. Käesoleva juhul on kiirustamine viinud tulemuseni, et protokoll ei kajasta õieti menetlustoimingutel osalenud isikuid - tõendilt ei tulene tõesed andmed isikute kohta, kes tõendi protokollis ja kes oli toimingu juures tunnistaja. Kohus leiab, et eelkirjeldatud eksimus on sellise kaaluga, et seab kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse tervikuna, sest isik, kes protokollis oli näidatud tunnistajana, oli tegelikult protokollija ja seetõttu ei saa tunnistaja M.K. esineda ka tunnistajana protseduuri läbiviimise tehiolude kohta. Kuna toimingu juures tegelikult viibinud tunnistaja nime protokollil ei kajastugi, siis ei ole võimalik teda ka toimingu kohta üle kuulata. Seega on segadus allkirjadega tekitanud olukorra, kus kohtumenetluses ei ole võimalik kontrollida indikaatorvahendi kasutamise protokollis ja joobeseisundi kontrollimise protokollis kajastatud asjaolude õigsust ja seetõttu tuleb väärteoasjas olev indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi kontrollimise protokoll tõendite kogumist välja jätta. Kohus aga leib, et väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine L.T. poolt on tõendamist leidnud L.T. enda ja tunnistaja M.R. kohtuistungil antud ütlustega. Kuna L.T. kasutas esialgu kohtuistungil oma õigust ja keeldus ütluste andmisest, siis kohus avaldas L.T. kohtueelses menetluses antud ütlused: „22.06.2012 peale 12 öösel tarbisin õlut Hausma rannas. Läksin enne kella 12 sinna ja seal olid juba ülejäänud seltskond kohal. Jõin õlut, kui mina kohale jõudsin sinna, siis kui joogid olid juba seal. Ei tea kuidas need sinna sattusid. Kahetsen oma tegu.“ Tunnistaja M.R. kirjeldas L.T. seisundit järgmiselt – oli aru saada, et ta on tarbinud alkoholi, koordinatsioonis olid häired, kõnnak oli ebakindel, taaruv ja kõne – osad laused lõppesid väga järsku. Väljahingatava õhus oli alkoholi lõhna ja silmapupillid olid väiksed. L.T. käitumine oli pisut teistsugune kui tavapäraselt – ühel hetkel ametniku suhtes agressiivne, teisel hetkel lõbus. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt, et L.T. 22.06.2012 kell 00.05 Hausma rannas alaealisena oli tarbinud alkohoolset jooki õlu. Vastavalt

§ 87

tuleb õigeks väärteo toimepanemise kellaajaks lugeda 00.05, nii nagu see vääreoprotokollis kirjas on. See kellaaeg on tõendamist leidnud L.T. ütlustega ning kohus saab seda kellaaega, mis on märgitud otsuses, muuta, sest kohus ei tohi väljuda väärteoprotokolli piirest – väärteoprotokollis on teo toimepanemise kellaaeg õige. Teokirjeldusest tuleb välja jätta ka tarbitud õlle mark – väärteoprotokollis ei ole kirjas, millist marki õlut L.T. tarvitas ja see, et otsuses on kirjas tarbitud õlle mark, on kohtuvälise menetleja poolt väljumine väärteoprotokolli piirest, millise vea kohus parandab. Väärteoprotokollis on teokirjelduse all kirjas ka see, millise alkomeetriga on joove tuvastatud ja alkomeetri näit (alkomeetri näit ka otsuses). Kuna käesolevas väärteoasjas jättis kohus 3 Ärakiri 4-12-3834 indikaatorvahendi kasutamise protokolli tõendina kõrvale, siis alkomeetri näit ei ole tõendamist leidnud ja see tuleb ka teokirjeldusest välja jätta. Kohus märgib, et Alkoholiseaduse § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo tõendamiseks saaks kasutada indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kuid käesoleva juhul on kohus leidnud eelpool, et väärteo toimepanemine L.T. poolt on tõendamist leidnud muude tõenditega ja seetõttu tingib indikaatorvahendi kasutamise protokolli väljajätmine tõendite kogumist selle, et indikaatorvahendi näit tuleb ka väärteokirjeldusest välja jätta. Väärteoprotokollis on teokirjelduse all kirjas, et teavitatud lapsevanemat telefoni teel ning väärteootsuses on teokirjelduse all kirjas, kellele alaealine on üle antud. Kohus leiab, et need eelkirjeldatud asjaolud ei kuulu AS § 71 sätestatud teokoosseisu, puudutavad menetluslikke aspekte ja seetõttu tuleb need teokirjeldusest välja jätta. Kohus leiab, et L.T. pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetusega. Kohus tuleb sellisele järeldusel, hinnates L.T. ütlusi, milledest kohus saab aru, et alkoholi tarvitamine sel ajal ja kohal oli juba eelnevalt kokku lepitud, sest L.T. ütleb, et kui tema Hausma randa jõudis, oli ülejäänud seltskond juba kohal ja ka alkohol oli kohal, jõi õlut. Seega L.T.le ei olnud Hausma rannas olev olukord üllatuseks, pigem saab tema ütluste pinnalt järeldada, et kogunemine ja selle eesmärgid (kaas arvatud alkoholi tarvitamine) olid talle eelnevalt teada ja ta läkski Hausma randa selleks, et alkoholi tarvitada. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et L.T. on talle süüks arvatud AS § 71 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. L.T. oli väärteo toimepanemise ajal 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et L.T. rikkus AS § 46 ja pani sellega toime järgmise väärteo - 22.06.2012 kell 00.05 Hiiumaal Pühalepa vallas Hausma rannas alaealisena oli tarbinud alkohoolset jooki õlu, milline tegu on kvalifitseeritav AS § 71 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. AS § 71 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut. L.T. on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o rahatrahvi keskmises määras. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis L.T. puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et L.T. süü on keskmisest suurem, kuna tegu on toime pandud kavatsetult ning L.T. kinnitas kohtule, et talle on teada, et alaealisena ei tohi ta alkoholi tarvitada. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on L.T. tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tl 60 on karistusregistri teatis L.T. kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on L.T. väärteokorras karistatud alates septembrist 2011 seitsmel korral. Neljal korral on teda karistatud Liiklusseaduse § 259 lg 1 järgi, kahel korral Tubakaseaduse § 48 järgi ja ühel korral 31.07.2012 otsusega AS § 71 järgi ja seda rahatrahviga 12 eurot. L.T. kinnitas kohtuistungil, et eelnimetatud Alkoholiseaduse rikkumine on toime pandud tema poolt hiljem, kui see tegu, mida kohtus arutatakse. Vastupidiseid tõendeid kohtule ei esitatud. Seega L.T. on küll korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid Alkoholiseaduse järg kvalifitseeritavat väärtegu enne käesolevas asjas arutatava teo ei ole ta toime pannud. Kohus leiab, et L.T. karistusandmed näitavad, et L.T. suhtes ei ole võimalik lõpetada 4 Ärakiri 4-12-3834 väärteomenetlust

§ 30lg 2 alusel, sest eelnevad korduvad karistused, mis on L.T.

suhtes kohaldatud erinevate rikkumist eest vähem kui aasta jooksul, näitavad ilmekalt, et L.T. ei ole võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma karistust kohaldamata Kohus leiab, et käeoleval juhul õiguskorra kaitsmise huvid ei raskenda mõistetavat karistust, sest eelkõige on alaealisel keelatud alkoholi tarvitamine, et kaitsta tema tervist ja arengut, kuigi ilmselgelt joobes alaealine häirib ühiskonna moraalitunnet. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on L.T.le mõistnud karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele. Määratud on rahatrahv keskmises määras. Kohus leiab, et see on põhjendatud, arvestades, et tegu on toime pandud kavatsetusega, mis tingib karistuse mõistmise üle keskmise määra, kuid karistust kergendavad asjaolud tingivad karistuse määra vähendamise keskmise määrani. Väärteomenetlus normide järgimine Kaitsja leidis, et on rikutud menetlusnorme, kuna menetleja ei märkinud vääreoprotokollis ära L.T. poolt ülekuulamisel ja väärteoprotokolli koostamisel avaldatu, et indikaatorvahendi kasutamise protokollis kirjutatud alkomeetri näit ei vasta tegelikkusele. Kohus leiab, et vastavalt

§ 19lg 1 p 6 oleks L.T.

olnud õigus teha avaldusi indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohta ajal, mil ta sellele protokollile alla kirjutas. L.T. ütles, et siis ta viga ei märganud ja seega mingeid märkusi ei teinud.

§ 65lg 2 sätestab, millised andmed tuleb märkida ülekuulamisprotokollile.

Kohus leiab, et 28.06.2012 koostatud ülekuulamisprotokoll vastab eelpoolviidatud nõuetele. Väärteoprotokollis on menetlusalune isik s.o L.T. kirjutanud ütlused omakäeliselt nagu seda lubab

§ 65lg 1.

Protokoll on L.T. poolt allkirjastatud. Kohus leiab, et olukorras, kus isik kirjutab oma ütlused omakäeliselt, on tal võimalus oma ütlustesse kirjutada kõik asjaolud, mida ta oluliseks peab. Kohus leiab, et see, et L.T. ei kirjutanud oma ütlustesse, et ta ei ole ühe väärteoasjas kogutud tõendis kajastatuga nõus või sedagi, et milline siis tegelikult tema mäletamist mööda see näit oli, oli L.T. vaba valik. Kohus leiab, et

ei pane menetlejale kohustuseks täiendada menetlusaluse isiku ütlusi. Samuti leiab kohus, et

§ 69

, mis sätestab väärteoprotokolli sisu, ei pane menetlejale kohustuseks märkida väärteoprotokolli menetlusaluse isiku menetlusdokumentides kajastamata avalduse sisu. Kaitsja leidis, et menetleja oleks pidanud L.T. suuliselt avaldatud vastuväite lugema vastulauseks ja see oleks pidanud kajastuma ka menetlusdokumentides – L.T. ülekuulamisprotokollis ja väärteoprotokollis.

§ 69

lg 6 sätestab, et väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures vääreotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Selline asjaolu on käesoleval juhul väärteoprotokollis kajastatud. Seega vastulause esitamise õigus on menetlusalusel isikul peale väärteoprotokolli koostamist ja seetõttu leiab kohus, et menetleja ei pea väärteoprotokolli omal initsiatiivil kirjutama menetlusaluse isiku poolt suuliselt avaldatut, mida ta oma ütlustesse ei kirjutanud. Seda kinnitab ka

§ 74

lg 1 p 8, mille kohaselt kohtuväline menetleja peab esitama vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse väärteootsuses. Käesolevast väärteoasjast ei nähtu, et L.T. oleks esitanud vastulause. L.T. on kaebuses avaldanud, et kuna väärteoprotokoll koostati hiljem, mitte kohapeal, siis ta ei saanud oma õigusi kaitsta. Kohus leiab, et see väide on paljasõnaline - väärteoprotokolli ei ole kohustust koostada sündmuskohal ja väärteoprotokolli hilisem koostamine iseenesest ei riku isiku õigusi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuvastamist ei ole leidnud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumist v.a eelpoolkirjeldatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundi kontrollimise protokolli ebaõige allkirjastamine. Kuid selle rikkumise tõttu jättis 5 Ärakiri 4-12-3834 kohus tõendid tõendite kogumist kõrvale ja see rikkumine ei tingi väärteomenetluse lõpetamist, sest väärteo toimepanemine L.T. poolt on tõendamist leidnud teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et L.T. kaebus tuleb jätta rahuldamata ja PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kärdla politseijaoskonna 30.07.2012 otsus väärteoasjas nr 2390,12,000566 tuleb jätta muutmata. Kaitsjatasu 31.08.2012 määras kohus kaebuse esitajale alaealisele L. T. riigi õigusabi

§ 22lg 3 alusel /tl 23-24/.

RIS poolt määrati õigusabi osutajaks advokaat Peep Rajavere /tl 25/. Kohtuistungil esitas advokaat kohtule taotluse hüvitada talle seoses riigi õigusabi osutamisega tasu ja tekkinud kulud. Kohus rahuldas kaitsja taotluse ja 16.10.2012 määrusega määras välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu ja kulud 234,53 eurot. Kohus leiab, et kaitsjale makstud tasu ja kulud 234,53 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuna

§ 22

lg 3 sätestab, et kui 14-18-astane isik ei ole endale kaitsjat valinud, määrab kohus talle kaitsja riigi kulul. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§§ 22lg 3, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, AS §§ 46, 71, Kar

S § 56 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 6