4-12-4421/3

4-12-4421 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-4421 (2315,12,009000; 2315,12,009494) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Ruslan Gunka, ik: 38403140319, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Ruslan Gunka süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
4. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates eelmise otsusega mõistetud 20 päevase aresti ärakandmisest.
5. Ruslan Gunkalt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Ruslan Gunka, 4-12-4421, joobeekspertiis“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.09.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 20.08.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1205709 selles, et 20.08.2012 kella 11.45 ajal peeti Pallasti 7 juures kinni Ruslan Gunka, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 31.08.2012 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1306613 selles, et 31.08.2012 kella 13.33 ajal peeti Vikerlase 23 juures kinni Ruslan Gunka, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni, tramadooli, 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et 20.08.2012 tarvitas afgaanlast, 31.08.2012 samuti tarvitas afgaanlast. Rahustit oli välja kirjutanud arst, metadooni ostis tuttavalt. Rohkem protokolle ei ole koostatud, augusti lõpus oli viimane. Kannab alates 09.09.2012 aresti 20 päeva. Teab, et fentanüüli tarvitada ei tohi. Eelmine karistus oli 5 päeva, vabanes, töötas, maksis trahve, palk oli väike. Viimasel ajal enam eriti ei töötanud. Tervis ei ole enam see, tahaks loobuda, minna sõltuvuskeskusesse. On nõus küsitud karistusega, kahetseb. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et mõlemas episoodis on väärteo toimepanemine tõendamist leidnud, on varem karistatud nii aresti kui rahatrahviga, mis ei ole mõju avaldanud, siis kummagi episoodi eest 5 päeva. Välja mõista menetluskulu. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul regulaarselt karistatud erinevate väärtegude, sh samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti arestidega, samuti on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ning kohus leiab, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik kannab eelmise otsusega mõistetud aresti, kuulub käesoleva otsusega mõistetav arest ärakandmisele eelmise otsusega mõistetud aresti ärakandmisest. Märt Toming kohtunik 2