← Eesti

1-12-263/11

Kriminaalasi nr. 1-12-263 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2012.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-263 Kohtukoosseis

§ 1043ja Kr

MS § 310 lg.1 alusel välja mõista Aleksandr Matjašin `ilt 3948 (kolm tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) euro senti kannatanu AS kasuks, mis tasuda kannatanu AS arveldusarvele nr. XXXXXXXXXX.

  1. Asitõendina antud kriminaalasjas olev käekott (koos selle sees olnud rahakoti, sularaha ja dokumentidega), mis on tagastatud nende seaduslikule omanikule AS`le, jätta kohtuotsuse jõustumisel AS`le.
  2. Asitõenditena kriminaalasjas olevad sündmuskohalt XXX, Tallinn võetud DNA – proovid, verekahtlased proovid ja suitsukoni, mis on jäetud vastutavale hoiule Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlasse, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Aleksandr Matjašin `ilt KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskuluna tasu DNA – ekspertiisi eest summas 570 /viissada seitsekümmend/ eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 4 (neli) eurot ja 91 (üheksakümmend üks) euro senti, mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.
  4. Määratud kaitsjale makstud tasu Aleksandr Matjašin`ilt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.
  5. Aleksandr Matjašin`ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 725 /seitsesada kakskümmend viis/ eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
  7. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “ Aleksandr Matjašin, kriminaalasi 1 – 12 – 263, sundraha“. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 23.03.2012.a.. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  8. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Aleksandr MATJAŠIN ´it süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, 27.02.2011.a. kella 08:10 paiku, Tallinnas XXX maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi AS relvana kasutatava muu esemega - s o ca 30-40 cm pikkuse ja 6-8 cm jämeduse kaikaga korduvalt pähe ja näkku, nii, et kannatanu kukkus, misjärel Andrei Matjašin jätkas tema peksmist, lüües sama esemega kannatanut pea piirkonda, vastu jalgu, kätt ja kubet. Seejärel jätkas peksmist vastu pea ja näopiirkonda nii, et löögid tabasid kukalt, meelekohta ja lõuga ja kasutades ära kannatanu suhtes kasutatud vägivalla mõju ja seda, et kannatanu on saadud löökidest pikali kukkunud, võttis Aleksandr Matjašin kannatanult ära käekoti, väärtusega 35 EUR, milles olid kannatanule kuuluvad esemed – rahakott, milles kannatanule kuuluvad ID-kaart, pangakaardid, kliendikaardid, sularaha 130 EUR. Oma tegevusega tekitas Aleksandr Matjašin kannatanule füüsilist valu, tervisekahjustusi – pealae lahtise haava, nelja hamba traumaatilised murrud ja nihestused, verevalumid üla- ja alajäsemetel ning varalist kahju kogusummas 165 EUR. Seega Aleksandr Matjašin, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega, pani toime KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Matjašin seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on temale arusaadav, kuid end süüdi temale temale KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei tunnistanud. Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 27.02.2011.a magas kella 12.00-ni, kuna laupäeva ööl oli ta klubis linnas ja hommikul ei saanud olla seal kus toimusid sündmused. Elas XXX, ööbis XXX VS juures. Veronikaga on nad väga lähedased. V on koos augustist 2010 kuni kinni pidamiseni. Ta elas sel perioodil pidevalt VS juures. Süüdistus on suur arusaamatus, tema sündmuse juures ei olnud. 2011.a. kandis ta sooje riideid, klassikalisi riideid, 2 musta mütsi, üks läkiläki, teine sportlik Armani, 3 jope sulejope kapuutsiga ja karvaga äärest, jope ilma kapuutsita ruuduline, pagunitega, ei ole soe jope. Kui teda esitati äratundmiseks, siis seljas ei olnud tal tema riided, vaid RS jope. Ta tundis, et politsei peaks temale järgi tulema ja vahetas sõbraga jope ära enda jopega, oli pangaautomaatide juures. Musta mütsi andis temale politseitöötaja. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 289 alusel usaldusväärsuse kontrolliks seoses vastuoluga Matjašini ütlustes, et ta kindlasti viibis enda tüdruksõbra juures, kuid eeluurimisel ta ei teadnud kas viibis enda juures või Veronika juures, 25.04.2011.a. kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest toimiku köide I lehekülg 95, tõlkes 6 lehel alt 3 rida viimasel leheküljel ühe lause: „27.02.2011, hommikusel ajal võisin viibida kas enda juures kodus või oma tütarlapse, VS juures (elab aadressil Tallinn, XXX).“ Peale avaldamist ta kinnitas, et ülekuulamisele kutsuti spontaanselt, pani imestama, et teda sellises asjas süüdistati, nüüd on aega mööda läinud ja on mõelnud, et oli Veronika juures. Lisades viimases sõnas seda, et ta tahab tuua mõned faktid enda süütuse kohta, juhtum leidis aset tol ajal, kui ta sooritas teisi kuritegusid, mille eest teda juba süüdi mõistetud. Teistes kuritegudes teda ära ei tuntud kuna varjas enda nägu, kandis jopet, millel oli kapuuts ja varjas enda nägu. Kinnipidamisel tal seda jopet ei olnud, kuna jope ta vahetas ära. Tunnistaja oleks võinud ükskõik keda ära tunda nendes riietes, mis ta oli ja ongi kõik. Kaitsja Jugans Grossmann asus seisukohale, et Aleksandr Matjašin´i süü tõendatud ei ole. Uurimine on tehtud poolikult ning tegelikku süüdlast leitud ei ole. Vaidlust ei ole, et kannatanule kallale tungiti ja talle kehavigastusi tekitati, kuid leiab, et uurimine toimunud poolikult, tegelikku inimest pole leitud, kes seda tegi. Matjašin leiti kui patune, kes seda tegi. Matjašin ise eitab, tema ei ole peksnud kedagi see ei ole temale iseloomulik. Matjašini vastu 2 tõendit kannatanu, tunnistaja ära tundmine, mõlemad ära tundmised väga kahtlased, Shvalbe tundis ära fotolt nr 3 oleva isiku, kes ei olnud Matjašin.. Kui uuesti esitati ära tundmine ei tea kui objektiivne see oli. Samuti L 17.03.2011.a. tundis ära hoopis teise isiku fotol nr 2kes oli MT, kui uus ära tundmine, siis tundis ära süüdistatava. Tunnistaja, kannatanu ei ole kindlad, kes kannatanut ründas. Kannatanu ütleb, et nägi süüdistatavat põgusalt, kuidas siis sai 2 kuud hiljem isiku ära tunda. Tähtis dokument ekspertiisiakt, temalt võeti DNA-proov, eksperti arvamus dna kohta, mis sündmuskohalt leiti sigaretikoni ja kotisangadelt, need proovid ei ühti ühegi registris oleva dna prooviga. Matjašini süü ei ole leidnud tõendamist. Kaitsja lisas kohtulike vaidluste käigus, et süüdistatav Aleksandr Matjašin andis kohtus ütlusi, et 27.02.2011 kella 08.10 paiku ta pole üldse Tallinnas, XXX maja juures viibinud, seega ta pole seal kellelegi kallale tunginud ja pole kedagi seal kaikaga peksnud, ega kannatanult käekotti ära võtnud. Kuna see oli pühapäevane päev, siis on loogiline, et ta magas sel ajal, sest tavaliselt käis ta laupäeva õhtul kusagil väljas ja selletõttu pühapäeval magas kauem. Tunnistaja VS andis ütlusi, et alates oktoobrist 2010.a. kuni aprillini 2011.a. elas Aleksandr Matjašin tema juures. Laupäeval nad käisid kusagil väljas mille tõttu pühapäeva hommikul magasid kauem. Ta on veendunud, et 27.02.2011.a. s.o. pühapäeva hommikul, nad magasid kaua ja Aleksandr Matjašin hommikul kusagil väljas ei käinud. Alles hiljem käis Aleksandr Matjašin oma vanemate juures. Ta ei ole näinud kunagi Aleksanderil mingisugust kurikataolist asja. Veronika iseloomustab Aleksanderit kui isikut, kes võib küll valetada, kuid ei ole võimeline kedagi peksma. Tunnistaja NL, kes juhtus kuriteo toimepannud isikut vahetult peale sündmust nägema väidab, et kurjategija oli paljaste kätega, kindaid käes ei olnud. Seega hoidis kurjategija koti sangadest kinni paljaste kätega ning koti sangadele pidid jääma tema DNA alleelid. Ekspertiisiakti nr. 11E-GE0242 01.03.2011 eksperdi arvamuse kohaselt ei ole sündmuskohalt leitud sigaretikonilt ja kannatanu koti sangadelt DNA profiilid kokkulangevad ühegi riiklikus DNA registris talletatud DNA profiiliga. Teatavasti on Aleksandr Matjašini poolt varem toime pandud kuritegudega seoses võetud temalt DNA proov ning tema DNA profiil on talletatud DNA riiklikus registris. 4 Seega on juba ekspertiisiakti kohaselt leidnud tõendamist, et kuritegu ei pannud toime Aleksandr Matjašin, vaid keegi isik, kelle DNA profiili ei ole DNA riiklikus registris. Prokurör esitas kohtule kannatanu AS isiku äratundmiseks esitamise protokolli ja tunnistaja NL’ile isiku äratundmiseks esitamise protokolli. Mõlemad on koostatud 25.04.2011.a. ja nende protokollide kohaselt nad tundsid ära kuriteo sooritanud isikuna Aleksandr Matjašini. Leiab, et antud tõendid ei ole usaldusväärsed. Kannatanu AS ülekuulamisel 04.03.2011 annab ütlusi:“Mind rünnanud inimene on mulle võõras, ma mäletan teda halvasti...“.
  9. Märtsil 2011.a. esitati kannatanule äratundmiseks 3 fotot ning siis osutas kannatanu fotole nr.
  10. Kannatanu väitis, et see isik on sarnane isikuga, kes teda ründas näo ovaali, põskede ja silmade järgi. Fotol nr. 3 kujutatud isikuks oli hoopis MT. 25.04.2011( s.o. toimunud sündmusest 2 kuud hiljem) äratundmiseks esitatud isikutes ta tunneb ta ära Aleksandr Matjašini, viidates, et see isik ründas teda. AS kirjeldab, et tundis tema ära silmade, suu kuju ja näo ovaali järgi. Kohtus kinnitas kannatanu, et põhiline, mille järgi ta tundis ära süüdistatava, olid sinised silmad. Seega on kannatanu äratundmiseks esitamisel osutanud kahele erinevale isikule, kusjuures mõlemal juhul viitab, et tunneb ära näo ovaali ja silmade järgi. Tegelikult on Martin Tomsoni ja Aleksandr Matjašini näokuju hoopis erinev. Osutades äratundmiseks esitamisel kahele nii erinevale isikule võib teha ainult ühe konkreetse järelduse, et kannatanu ei mäleta isikut, kes teda ründas ja ta ei ole objektiivselt võimeline teda rünnanud isikut ära tundma. Pealegi viide süüdistatava sinistele silmadele ei saa olla aluseks äratundmisel, sest siniste silmadega isikuid on väga palju. Ka tunnistaja NL osutas 17.märtsil 2011 esitatud fotode äratundmise järgi hoopis ühele teisele isikule, kelleks osutus MT. 25.aprillil 2011 äratundmiseks esitamisel aga osutas ta Aleksandr Matjašinile. Tunnistaja N. L väitis kohtus, et ta tundis süüdistatava ära põhiliselt riiete(must jope) ja mütsi järgi, milleks oli tume valge triibuga spordimüts. Tunnistaja väitis, et ta ei ole 100 % kindel, et süüpingis on sama isik, kes ründas kannatanut. Süüdistatava küsitlemisel selgus, et jope, mis tal äratundmiseks esitamisel seljas oli, kuulus hoopis tema sõbrale ning talvel ta seda jopet ei kandnud. Valge triibuga müts aga anti talle politsei poolt. Temal sellist mütsi ei olnud. Seega äratundmiseks esitamine ei ole toimunud objektiivselt. Politseitöötaja poolt on teadlikult antud Aleksndr Matjašinile selline müts, mis sarnanes mütsiga, mida oli tunnistaja eeluurimisel kirjeldanud. Järelikult anti mütsiga selge vihje nii kannatanule kui ka tunnistajale kelle peale osutada. Peale toimiku koopia saamist esitas kaitsja prokurörile taotluse läbi viia uuesti äratundmiseks esitamine kaitsja juuresolekul ja kaasata äratundmiseks esitamisele rohkem isikuid, kuid prokurör kaitsja taotlust ei rahuldanud. Kokkuvõttes võib öelda, et ainuke tõend, mis räägib süüdistatava vastu, on kannatanu väide, et teda rünnanud isik on Aleksandr Matjašin. Kuid nagu eespool näidatud, ei ole võimalik nii pika aja tagant ära tunda isikut, keda nähti vaid väga põgusalt. Nagu näidatud, on kannatanu äratundmisel juba eksinud. Pealegi nähtub kannatanu ütlustest teda rünnanud isiku käitumise kohta, et isiku eesmärgiks ei olnudki sedavõrd käekoti oma valdusse saamine, kuivõrd rünnak oli konkreetselt suunatud kannatanu isiku vastu, tema elu ja tervise vastu. Järelikult on uurimine läbi viidud väga pealiskaudselt. Oleks tulnud uurida isikute ringi, kellel oli mingisugune viha kannatanu vastu. Süüdistus on aga esitatud isikule, kes on varem tegelnud käekottide haaramisega kannatanutelt. Kuid kui uurida Aleksandr Matjašini poolt toime pandud kuritegusid, siis ta ei ole kordagi kedagi löönud. Ta on küll süüdi mõistetud KarS § 200 alusel, kuid tegemist ei ole olnud kellegi peksmisega, vaid ühel juhul kannatanu kukkus ning teisel juhul on lihtsalt kasutatud füüsilist jõudu koti oma valdusse saamisega. Eeltoodu alusel tuleb tõdeda, et ei ole ühtegi sellist kindlat tõendit, mille alusel tuleks Aleksandr Matjašin süüdi tunnistada. Tõendid, mille objektiivsuses on kahtlusi, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 5 Järelikult tuleb Aleksndr Matjašin õigeks mõista ning tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kohtuistungil andis kannatanu AS ütlusi selle kohta, et teab süüdistatavat seoses rünnakuga, varem kokku puuteid ei ole olnud. 27.02.2011.a. ta pöördus traumapunkti seoses kehavigastuste tekitamisega, oma kodu juures, aadressil XXX. Teda ründas süüdistatav Aleksandr Matjašin. Ta oli praktiliselt trepikoja ees, võttis võtmeid, kui kuulis seljataga kiireid samme, pöördus, et vaadata, nägi noormeest, nägu jäi meelde, meelde jäid silmad, huuled. Noormehel oli käes kepp löömiseks ning ta lõi. Esimese löögi sai ta vastu kätt ja siis vastu pead. Seejärel ta kukkus, isik lõi temal pea lõhki ning jätkas tema peksmist vastu jalgu, käsi, esemega. Tema karjus kõvasti, esimese korruse naabrinaine TB nägi seda. TB hakkas süüdistatavale aknast midagi karjuma, kuid süüdistatav ei teinud sellest välja. Seejärel sai ta selle esemega tugeva löögi vastu lõualuud, tal suust kukkusid välja hambad koos lõualuu tükkidega. Naabrinaine jooksis välja. Seejärel võttis süüdistatav tema koti ja jooksis minema. Naabrinaine aitas temal püsti tõusta, teadvust ta ei kaotanud. Ilmus välja tunnistaja N L, kelle käes oli tema käekott ning kes andis koti tagasi. TB aitas tal korterisse minna. Teda rünnanud inimene jooksis Asunduse tänava suunas, sealt suunast tuli ka tunnistaja N L. Isik haaras temalt koti viimasel hetkel. Kui kaua Aleksandr Matjašin teda peksis, ei oska ta öelda, kuid oli umbes 6-7 lööki, enne kui Aleksandr Matjašin temalt koti võttis. Ese, millega teda löödi oli toru, millel oli sall ümber keeratud. Toru pikkus oli 60-70 cm. Ta nägi ründaja nägu kohe esimesel hetkel, kui ta ümber pööras ning nende pilgud kohtusid. Teda rünnanud isikul oli peas sportlik kootud müts, seljas must jope, jope eest natuke lahti, all oli midagi halli. Ta ainult esimest lööki tõrjus käega, edasi end ei kaitsnud. Kotis oli temal rahakott, mobiiltelefon, kliendikaardid, raha 130 eurot. Kõik asjad sai tagasi. Löökide tulemusel oli tal pea lõhki, õmmeldi; tugevad marrastused jalgadel; lõualuud olid katki ning lõualuid taastab siiamaani. Kõigepealt peab lõualuud taastama, siis saab uued hambad panna. Tsiviilhagi koosneb lõualuu taastamisest ja uute hammaste paigaldamise maksumusest, see on kokku 3948.85 eurot. Hagi juures on olemas ka vastavasisulised dokumendid. Ta jääb selle tsiviilhagi juurde. Eeluurimisel tehti äratundmine isikute järgi ning esitati talle ka ära tundmiseks süüdistatavat, mingi hetk, kui vaatas klaasi peale, siis pilgu järgi tundis süüdistatava ära. On 100% veendunud, et see isik on süüdistatav Aleksandr Matjašin, kes teda ründas, ta pildistas selle näo endale eluks ajaks mällu. Ta ei mäleta, et keda ta 17.03.2011.a. ära tundis, kuid seal oli selle isikuga väga sarnane foto, kuid kui ta nägi fotot teist korda, hakkas ta värisema ning tundis selle isiku ära. Ta oli võimalik tabada silmade värvi, sinised ning need vaatasid talle otse otsa. Ei oska öelda, kas süüdistataval olid kindad käes või mitte, kuna käsi ta ei vaadanud. Kohtuistungil andis tunnistaja TB ütlusi selle kohta, et süüdistavaga on ta kokku puutunud 27.02.2011.a. seoses kallaletungiga kannatanu AS . Kannatanule AS osutas ta samal päeval abi. Tema süüdistatavat ei tunne, ei ole tuttavad, kuid kannatanut teab, on naabrinaine. Elavad ühes trepikojas. Elab aadressil XXX . Nägi ta, kuidas 27.02.2011.a. kannatanule kallele mindi. Ta elab esimesel korrusel, kuulis appikarjeid, tegi akna lahti, vaatas välja, trepikoja all ta kedagi ei näinud, kuid kaugemal nägi, kuidas tugev meesterahvas peksis kepiga jõhkralt vastu nägu naist. Ta palus tütrel helistada politseisse, läks aknale karjuma, kuid noormees ei reageerinud ta karjetele ja peksis naisterahvast edasi. Kannatanu oli pikali lume peal. Ese, millega peksti oli kepp või toru. Ta vaatas rohkem kannatanu verist nägu. Ühe käega noormees hoidis kannatanut kinni ning teisega peksis, see oli kõik väga ruttu. Ta nägi kindlasti kolme lööki. Ta tundis kannatanu ära, see oli tema naabrinaine. Kui tema trepikojast välja läks, jooksis ründaja eemale. Noormees jooksis garaažide poole. Ta nägi ründajat selja tagant, nägu ei näinud. Ta aitas kannatanu neljandale korrusele koju, aitas avada korteri ukse, seal olid lähedased, kes sattusid hüsteerikasse ning palus neil kutsuda politsei. Kannatanu kaebas, et tal löödi hambad välja. Ta oli ise škois, sest kannatanu oli üleni veres. Pärast peksmist ja ründaja ära jooksmist, tuli kannatanu juurde meesterahvas, kes täna saalis istus (N L) ning ulatas kannatanule koti. See 6 oli vist pühapäev. Ründajal oli seljas tume jope, ründaja nägu ta ei näinud, ei oska öelda, kas ründajal olid ka kindad käes. Mäletab, et noormees oli noor ja tugeva sportliku kehaehitusega. Kohtuistungil andis tunnistaja N L ütlusi selle kohta, et süüdistatavaga ta ei ole ennem kohtunud, kui ainult 27.02.2011.a. seoses kallalaetungiga kannatanu AS , kannatanu AS on tema lapselapse ristiema. Kannatanu on tema lapselapse ristiema, süüdistatavat nägi ta 27.02.2011.a.. Ta sõitis koos kannatanuga trammis, väljusid Majaka peatuses, tema läks enda maja juurde, kannatanu oma maja juurde, nende majad on kõrvuti. Ta oli juba enda maja juurde jõudnud, pööras maja taha, kui kuulis appi karjeid aidake, tapetakse. Algul ta mõtles, et noored lollitavad. Ta läks tagasi ning hakkas valju häälega hõikama, keda seal tapetakse. Jõudis maja nurgani, kui nurga tagant jooksis noormees, kelle käes oli toru moodi ese, mis oli millegi sisse mähitud, teises käes oli käekott. Ta ajas käed laiali ning hakkas ropendama. Noormees põrkas temaga kokku ja kukkus maha, toru kukkus käest maha. Ta haaras noormehel käest käekoti, noormees koheselt kargas püsti ja jooksis maja nurga taha. Ta võttis koti ning läks sinnapoole, kus karjuti. Seal oli kannatanu üleni verine, maas oli verd ning kannatanu kõrval oli naisterahvas, kes on ka tunnistaja selles asjas. Tema tundis kannatanu ära, andis talle käekoti ning läks koju. Ta nägi süüdistatavat riietes, ta oli sportliku kehaehitusega, väga noor. Peas oli noormehel tume müts, seljas tume kohev jope mingi valge triibuga, ka oli hall särk ja tumedad püksid. Talle on eeluurimisel esitatud fotosid äratundmiseks. 17.03.2011.a. ta tundis ära noormehe tumedas jopes. Ta ei mäleta, keda ta esimest korda ära tundis. Ta tundis eeluurimisel süüdistatava ära äratundmisel, siis kui talle riided selga pandi. Ta tundis süüdistatava ära riiete järgi, jope järgi. Ta arvab 90 % tõenäosusega, et süüdistatav on sama ründaja, kes täna kohtus on. Jope oli musta värvi kohev, kas kapuuts oli, seda ta ei mäleta, kuid vist oli ilma kapuutsita jope. Ta ei märganud ründajal käes kindaid. Ta ei mäleta, kas ründajal olid käes kindad või mitte, kuid tema mäletamist mööda ei olnud. Kohtuistungil andis tunnistaja VS ütlusi selle kohta, et on Aleksandr Matjašiniga tuttav, tunneb teda viis aastat, elasid koos, on sõbrad. Ta tunneb Aleksandr Matjašinit umbes 5 aastat. Aleksandr Matjašin elas tema juures 2010 septembrist kuni selle ajani kuni selle momendini, kui Aleksandr Matjašin kinni peeti. Aleksandr Matjašin elas pidevalt tema juures. 27.02.2011.a. oli Aleksandr Matjašin tema juures. Kella 08.00 paiku Aleksandr Matjašin magas tavaliselt. Puhkepäevadel tavaliselt Aleksandr Matjašin hommikuti ära ei käinud, tavaliselt nad magasid kella 10.00- 11.00-ni. Ka 27.02.2011 hommikul Aleksandr Matjašin kuskil ära ei käinud. Ta pole Aleksandr Matjašinil mingit kurikat või kaigast näinud. Aleksandr Matjašin on iseloomult rahulik, võib petta, aga mitte lüüa. Teab, et Aleksandr Matjašin on praegu vanglas varguste ja kelmuse eest. Ta ei tea kuna Aleksandr Matjašin need vargused toime pani. Ta ei aimanud, millega Aleksandr Matjašin tegeles. Aleksandr Matjašin käis tavaliselt trennis, tööl, suhtles sõpradega ning aitas teda kodus. 27.02.2011.a oli Aleksandr Matjašin kodus, Aleksandr Matjašin käis kõrval oma kodus, aitas isa ja vanaema, Aleksandr Matjašin läks vanaema juurde umbes kell 12.00 paiku. Tema ise sai kokku oma sõbrannadega, pärast käis Aleksandr Matjašiniga jalutamas ning vaatasid koos telekat. 27.02.2011.a. midagi erilist ei juhtunud. 26.02.2011.a. olid nad klubis Cat Haous ning pärast klubi läksid koju. Prokuröri taotlusel avaldas kohus KrMS § 289 alusel tunnistuse usaldusväärsuse kontrolliks seoses vastuoluga, tunnistaja selgitanud, et ta ei osanud öelda, mida tegi Matjašin 27.02.2011.a., tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest toimiku köide I lehekülg 66 tõlke ülevalt 6 reast 2 lause „Ma ei mäleta täpselt, mida tegi Aleksandr Matjašin 27.02.2011 hommikusel ajal…….“ Peale ütluste avaldamist, andis ütlusi selle kohta, et kui teda politseisse kutsuti oli see talle ootamatu, Vikerlase tänaval räägiti peksmisest, algul ta isegi ei saanud aru, ei mõelnud sellele, vastas kiiresti, varem oli teda Rahumäele kutsutud 20 korda. Kui koju tuli, rääkis vanematele, küsis, et äkki nemad mäletavad midagi. Vanemad ka nõus tunnistama, et olid kodus, ainult kus võis käia oli oma vanaema juures. 7 Kohus kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud, et süüdistatav Aleksandr Matjašin olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 27.02.2011.a. kella 08:10 paiku, Tallinnas XXX maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi ASt relvana kasutatava muu esemega - s o ca 60-70 cm pikkuse ja 6-8 cm jämeduse kaikaga korduvalt pähe ja näkku, nii, et kannatanu kukkus, misjärel Andrei Matjašin jätkas tema peksmist, lüües sama esemega kannatanut pea piirkonda, vastu jalgu, kätt ja kubet. Seejärel jätkas peksmist vastu pea ja näopiirkonda nii, et löögid tabasid kukalt, meelekohta ja lõuga ja kasutades ära kannatanu suhtes kasutatud vägivalla mõju ja seda, et kannatanu on saadud löökidest pikali kukkunud, võttis Aleksandr Matjašin kannatanult ära käekoti, väärtusega 35 EUR, milles olid kannatanule kuuluvad esemed – rahakott, milles kannatanule kuuluvad ID-kaart, pangakaardid, kliendikaardid, sularaha 130 EUR. Oma tegevusega tekitas Aleksandr Matjašin kannatanule füüsilist valu, tervisekahjustusi – pealae lahtise haava, nelja hamba traumaatilised murrud ja nihestused, verevalumid üla- ja alajäsemetel ning varalist kahju kogusummas 165 EUR. - seega on tõendamist leidnud, et Aleksandr Matjašin, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega, pani toime KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuigi kohtuistungi süüdistatavana üle kuulatud Aleksandr Matjašin end kohtuliku arutamise käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. On süüdistatava Aleksandr Matjašin `i süü KarS § 200 lg. 2 p. 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises leidnud täielikult tõendamist kannatanu AS ning tunnistajate TB`i ja N L `i poolt kohtuistungil antud ütlustega; äratundmiseks esitamise protokolliga 20.04.2011.a. kannatanu AS`le ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I lk. 23 – 25, 26); äratundmiseks esitamise protokolliga 25.04.2011.a. kannatanu AS`le ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I lk. 27 – 30, 31 - 32); äratundmiseks esitamise protokolliga 25.04.2011.a. tunnistaja N L `ile ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I lk. 33 - 36, 37 - 38); AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardiga ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardiga nr 11397 (Kd. I lk. 1-2, 3); isiku läbivaatuse protokolliga 27.02.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I lk. 6-7, 45); sündmuskoha vaatlusprotokolliga 27.02.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I lk. 8-10, 11 - 16); asitõendi vaatlusprotokolliga 15.06.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I lk.18, 17); kannatanu allkirjaga (Kd. I lk. 19, 20); Hambaravi Dentores Dental Care OÜ hinnakalkulatsiooniga 09.06.2011.a. (Kd. I lk. 21); OÜ Hustel Grupp kviitungitega nr. 47 ja nr. 48 (Kd. I lk. 22); 30.11.2011.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega (Kd. I lk. 39-41); karistusõiendiga (Kd. I lk. 42 - 46); süüdistusaktiga (Kd. I lk. 47 – 58). Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud AS ütlustest on näha, et teab süüdistatavat seoses rünnakuga, varem kokku puuteid ei ole olnud. 27.02.2011.a. ta pöördus traumapunkti seoses kehavigastuste tekitamisega, oma kodu juures, aadressil XXX. Teda ründas süüdistatav Aleksandr Matjašin. Ta oli praktiliselt trepikoja ees, võttis võtmeid, kui kuulis seljataga kiireid samme, pöördus, et vaadata, nägi noormeest, nägu jäi meelde, meelde jäid silmad, huuled. Noormehel oli käes kepp löömiseks ning ta lõi. Esimese löögi sai ta vastu kätt ja siis vastu pead. Seejärel ta kukkus, isik lõi temal pea lõhki ning jätkas tema peksmist vastu jalgu, käsi, esemega. Tema karjus kõvasti, esimese korruse naabrinaine TB nägi seda. TBhakkas süüdistatavale aknast midagi karjuma, kuid süüdistatav ei teinud sellest välja. Seejärel sai ta selle esemega tugeva löögi vastu lõualuud, tal suust kukkusid välja hambad 8 koos lõualuu tükkidega. Naabrinaine jooksis välja. Seejärel võttis süüdistatav tema koti ja jooksis minema. Naabrinaine aitas temal püsti tõusta, teadvust ta ei kaotanud. Ilmus välja tunnistaja N L, kelle käes oli tema käekott ning kes andis koti tagasi. Tatjana B aitas tal korterisse minna. Teda rünnanud inimene jooksis Asunduse tänava suunas, sealt suunast tuli ka tunnistaja N L. Isik haaras temalt koti viimasel hetkel. Kui kaua Aleksandr Matjašin teda peksis, ei oska ta öelda, kuid oli umbes 6-7 lööki, enne kui Aleksandr Matjašin temalt koti võttis. Ese, millega teda löödi oli toru, millel oli sall ümber keeratud. Toru pikkus oli 60-70 cm. Ta nägi ründaja nägu kohe esimesel hetkel, kui ta ümber pööras ning nende pilgud kohtusid. Teda rünnanud isikul oli peas sportlik kootud müts, seljas must jope, jope eest natuke lahti, all oli midagi halli. Ta ainult esimest lööki tõrjus käega, edasi end ei kaitsnud. Kotis oli temal rahakott, mobiiltelefon, kliendikaardid, raha 130 eurot. Kõik asjad sai tagasi. Löökide tulemusel oli tal pea lõhki, õmmeldi; tugevad marrastused jalgadel; lõualuud olid katki ning lõualuid taastab siiamaani. Kõigepealt peab lõualuud taastama, siis saab uued hambad panna. Tsiviilhagi koosneb lõualuu taastamisest ja uute hammaste paigaldamise maksumusest, see on kokku 3948.85 eurot. Hagi juures on olemas ka vastavasisulised dokumendid. Ta jääb selle tsiviilhagi juurde. Eeluurimisel tehti äratundmine isikute järgi ning esitati talle ka ära tundmiseks süüdistatavat, mingi hetk, kui vaatas klaasi peale, siis pilgu järgi tundis süüdistatava ära. On 100% veendunud, et see isik on süüdistatav Aleksandr Matjašin, kes teda ründas, ta pildistas selle näo endale eluks ajaks mällu. Ta ei mäleta, et keda ta 17.03.2011.a. ära tundis, kuid seal oli selle isikuga väga sarnane foto, kuid kui ta nägi fotot teist korda, hakkas ta värisema ning tundis selle isiku ära. Ta oli võimalik tabada silmade värvi, sinised ning need vaatasid talle otse otsa. Ei oska öelda, kas süüdistataval olid kindad käes või mitte, kuna käsi ta ei vaadanud. Kohtul pole alust kahelda kannatanu AS poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, kannatanut on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad kannatanu AS poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistajate TB`i ja N L `i poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud TB`i ütlustest on näha, et süüdistavaga on ta kokku puutunud 27.02.2011.a. seoses kallaletungiga kannatanu ASle. Kannatanule ASle osutas ta samal päeval abi. Tema süüdistatavat ei tunne, ei ole tuttavad, kuid kannatanut teab, on naabrinaine. Elavad ühes trepikojas. Elab aadressil XXX . Nägi ta, kuidas 27.02.2011.a. kannatanule kallele mindi. Ta elab esimesel korrusel, kuulis appikarjeid, tegi akna lahti, vaatas välja, trepikoja all ta kedagi ei näinud, kuid kaugemal nägi, kuidas tugev meesterahvas peksis kepiga jõhkralt vastu nägu naist. Ta palus tütrel helistada politseisse, läks aknale karjuma, kuid noormees ei reageerinud ta karjetele ja peksis naisterahvast edasi. Kannatanu oli pikali lume peal. Ese, millega peksti oli kepp või toru. Ta vaatas rohkem kannatanu verist nägu. Ühe käega noormees hoidis kannatanut kinni ning teisega peksis, see oli kõik väga ruttu. Ta nägi kindlasti kolme lööki. Ta tundis kannatanu ära, see oli tema naabrinaine. Kui tema trepikojast välja läks, jooksis ründaja eemale. Noormees jooksis garaažide poole. Ta nägi ründajat selja tagant, nägu ei näinud. Ta aitas kannatanu neljandale korrusele koju, aitas avada korteri ukse, seal olid lähedased, kes sattusid hüsteerikasse ning palus neil kutsuda politsei. Kannatanu kaebas, et tal löödi hambad välja. Ta oli ise škois, sest kannatanu oli üleni veres. Pärast peksmist ja ründaja ära jooksmist, tuli kannatanu juurde meesterahvas, kes täna saalis istus (N L) ning ulatas kannatanule koti. See oli vist pühapäev. Ründajal oli seljas tume jope, ründaja nägu ta ei näinud, ei oska öelda, kas ründajal olid ka kindad käes. Mäletab, et noormees oli noor ja tugeva sportliku kehaehitusega. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud N L `i ütlustest on näha, et süüdistatavaga ta ei ole ennem kohtunud, kui ainult 27.02.2011.a. seoses kallalaetungiga kannatanu AS , kannatanu AS on tema lapselapse ristiema. Kannatanu on tema lapselapse ristiema, 9 süüdistatavat nägi ta 27.02.2011.a.. Ta sõitis koos kannatanuga trammis, väljusid Majaka peatuses, tema läks enda maja juurde, kannatanu oma maja juurde, nende majad on kõrvuti. Ta oli juba enda maja juurde jõudnud, pööras maja taha, kui kuulis appi karjeid aidake, tapetakse. Algul ta mõtles, et noored lollitavad. Ta läks tagasi ning hakkas valju häälega hõikama, keda seal tapetakse. Jõudis maja nurgani, kui nurga tagant jooksis noormees, kelle käes oli toru moodi ese, mis oli millegi sisse mähitud, teises käes oli käekott. Ta ajas käed laiali ning hakkas ropendama. Noormees põrkas temaga kokku ja kukkus maha, toru kukkus käest maha. Ta haaras noormehel käest käekoti, noormees koheselt kargas püsti ja jooksis maja nurga taha. Ta võttis koti ning läks sinnapoole, kus karjuti. Seal oli kannatanu üleni verine, maas oli verd ning kannatanu kõrval oli naisterahvas, kes on ka tunnistaja selles asjas. Tema tundis kannatanu ära, andis talle käekoti ning läks koju. Ta nägi süüdistatavat riietes, ta oli sportliku kehaehitusega, väga noor. Peas oli noormehel tume müts, seljas tume kohev jope mingi valge triibuga, ka oli hall särk ja tumedad püksid. Talle on eeluurimisel esitatud fotosid äratundmiseks. 17.03.2011.a. ta tundis ära noormehe tumedas jopes. Ta ei mäleta, keda ta esimest korda ära tundis. Ta tundis eeluurimisel süüdistatava ära äratundmisel, siis kui talle riided selga pandi. Ta tundis süüdistatava ära riiete järgi, jope järgi. Ta arvab 90 % tõenäosusega, et süüdistatav on sama ründaja, kes täna kohtus on. Jope oli musta värvi kohev, kas kapuuts oli, seda ta ei mäleta, kuid vist oli ilma kapuutsita jope. Ta ei märganud ründajal käes kindaid. Ta ei mäleta, kas ründajal olid käes kindad või mitte, kuid tema mäletamist mööda ei olnud. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate TB`i ja N L `i poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajaid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad kannatanu AS poolt kohtuistungil antud ütlused süüdistatav Aleksandr Matjašin`i äratundmise osas ka äratundmiseks esitamise protokolliga 20.04.2011.a. kannatanu AS`le ja sinna juurde kuuluva fototabeliga, kust nähtub, et 20.04.2011.a. kannatanule Anneli Shvalvbele esitati äratundmiseks Aleksandr Matjašin koos vähemalt kahe sarnase objektiga ning kannatanu tunneb ära fototabelis Aleksandr Matjašin´i, fotol number kaks, kes teda ründas 27.02.2011.a. kella 08.10 paiku, maja juures, aadressil Tallinn, XXX. Noormehe käes oli ese, mis sarnanes lühikese paksu kaikaga. Noormees jooksis tema juurde ja lõi teda kaikaga ühe korra vastu paremat kätt ja pead. Kukkus, seejärel lõi isik teda kolm korda kaikaga vastu paremat jalga ning ühe korra vastu pead ja vastu lõuga. Tunneb ära noormehe näojoonte ja näoilme järgi, näokuju, silmade kuju ja värvuse järgi, nina ning suukuju järgi. See nägu jäi talle mällu (Kd. I lk. 23 – 25, 26). Ka haakuvad kannatanu AS poolt kohtuistungil antud ütlused süüdistatav Aleksandr Matjašin`i äratundmise osas ka äratundmiseks esitamise protokolliga 25.04.2011.a. kannatanu AS`le ja sinna juurde kuuluva fototabeliga, kust nähtub, et 25.04.2011.a. esitati kannatanule ASle äratundmiseks Aleksandr Matjašin koos vähemalt kahe sarnase objektiga ning kannatanu tunneb ära kabinetis Aleksandr Matjašini, keskel, kes hoiab käes tabelit numbriga üks, kes teda ründas 27.02.2011.a. kella 08.10 paiku, maja juures, aadressil Tallinn, XXX, peksis ta läbi metalltoru või kaikaga (ta lõi teda kaikaga umbes 6 – 7 korda) ja krahmas tal õlalt käekoti. Ta tunneb selle noormehe ära silmade ilme järgi, see jäi talle mällu, suu kuju järgi, näoovaali järgi, samuti jäi talle meelde tema pilk. Noormehel, kes hoiab käes tabelit number üks on sama pilk, nagu sellel noormehel, kes ründas teda, peksis läbi ja krahmas tema õlalt käekoti. (Kd. I lk. 27 – 30, 31 - 32). Ka haakuvad tunnistaja N L`i poolt kohtuistungil antud ütlused süüdistatav Aleksandr Matjašin`i äratundmise osas ka äratundmiseks esitamise protokolliga 25.04.2011.a. tunnistaja N L `ile ja sinna juurde kuuluva fototabeliga, kust nähtub, et 25.04.2011.a. tunnistajale NLile esitati äratundmiseks Aleksandr Matjašin koos vähemalt kahe sarnase objektiga ning tunnistaja NL tunneb ära kabinetis Aleksandr Matjašin´i, keskel, kes hoiab käes tabelit numbriga kaks ning kes sarnaneb noormehega, kes 27.02.2011.a. kella 08.10 10 paiku, maja juures, aadressil Tallinn, XXX, ründas ASt. Ta tunneb ta ära näokuju järgi, see on tal piklik. Samuti hakkas silma see, et tal on noor intelligentne nägu. Samuti tunneb ta ära jope järgi, mis on musta värvi, lühike, paks spordijope, nagu sellel noormehel, kes ründas Annelit. Nägi noormeest, kes ründas Annelit vaid mõned sekundid, kuid need isiku eritunnusmärgid jäid talle mällu. (Kd. I lk. 33 - 36, 37 - 38). Ka haakuvad nii kannatanu AS kui ka tunnistaja TB`i poolt kohtuistungil antud ütlused kannatanu AS `le tekitatud kehavigastuste osas AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardiga ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardiga nr 11397, millest nähtub, et 27.02.2011.a. kell 09:05 saabus ASAS Ida Tallinna Keskhaiglasse, kus tal diagnoositi pealae lahtine haav, hambamurd, ülajäsemete ja ühtlasi alajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised vigastused, kolju-ja näoluude murd, muude kolju-ja näoluude murrud, lahtine. (Kd. I lk. 1-2, 3). Ka haakuvad nii kannatanu AS kui ka tunnistaja TB`i poolt kohtuistungil antud ütlused kannatanu AS `le tekitatud kehavigastuste osas isiku läbivaatuse protokolliga 27.02.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga, millest nähtub, et ASläbivaatusega tuvastati, et ASpea on kinni seotud, huultel on kuivanud veri, puuduvad mõned esihambad (Kd. I lk. 6-7, 4-5); Ka haakuvad nii kannatanu AS kui ka tunnistaja TB`i poolt kohtuistungil antud ütlused kannatanu AS `le tekitatud kehavigastuste osas Hambaravi Dentores Dental Care OÜ hinnakalkulatsiooniga 09.06.2011.a., millest nähtub, et kannatanul ASl raviplaani kohaselt seoses ründe tagajärjel tekitatud kahjuga (luu deformatsioon trauma tagajärjel, luu transplotatsioon, vajalik allogeenne luuasendusmaterjal, resorbeeruv kollageen – membraan, implantaadid koos zirkoon – keraamiliste kroonidega, könttihvtpanus, zirkoon – kroon), läheb hambaravi maksma 3878,85 eurot (Kd. I lk. 21); samuti OÜ Hustel Grupp kviitungitega nr. 47 ja nr. 48, millest nähtub, et kannatanu AS tasus OÜ Hustel Grupp peapesemise (veri, mustus) ning ravimite eest kokku 10 eurot. (Kd. I lk. 22). Ka haakuvad kannatanu AS ning tunnistajate TB`i ja N L `i poolt kohtuistungil antud ütlused rünnaku osas ASle ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga 27.02.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga, kust on näha, et 27.02.2011.a. on vaadeldud aadressi Tallinn, XXX, viimase trepikoja esist. Trepikoja peal on olemas silt numbritega 41-
  11. Trepikoja ees sõidutee on kaetud tallatud ja kõvaks sõidetud lumega. Lume peal umbes ruutmeetri pinnal on näha verekahtlased tilkumise jäljed. Verekahtlaste tilkumise jälgede juures oli avastatud kaks hammast. Hambad markeeritud numbritega 1 ja 2 ning pakendatud paberkottidesse (pakendid 1,2). Verekahtlased tilkumise jäljed kahes kohas olid markeeritud numbritega 3 ja 4 ning võetud proovid DNA-tampoonidele. Proovid pakendatud pappkarpidesse (pakendid 3,4). Leitud suitsukoni, mis markeeritud numbriga 5 ja pakendatud paberkotti (pakend nr 5). Vaatlust teostati välistingimustes ning päevavalguses. Sündmuskohalt võeti kaasa: hambad; paberkott-pakendid nr 1,
  12. Verekahtlased proovid; pappkarp-pakendid nr 3,
  13. Suitsukoni; paberkott-pakend nr
  14. (Kd. I lk. 8-10, 11 - 16). Ka haakuvad kannatanu AS poolt kohtuistungil antud ütlused ka asitõendi vaatlusprotokolliga 15.06.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga, millest nähtub, et 15.06.2011.a. vaadeldi naiste käekotti, mis on musta värvi, nahktaolisest materjalist, sangadega. Käekoti esiküljel on kolm metallist rõngast. Koti esiküljel on tasku, koti tagumisel küljel on tasku, kott lukustatakse tõmblukuga. Käekotil on näha kasutusjälgi, silmnähtavaid vigastusi ei ole. (Kd. I lk.18, 17); samuti kannatanu allkirjaga, millest nähtub, et kannatanu ASsai 16.06.2011.a. Ida Politseiosakonnast kätte oma käekoti. Ta saab aru, et käekott on kriminaalasja raames asitõend. Ta võtab käekoti vastutavaks hoiuks ja lubab alles hoida seni, kuni kriminaalasjas võetakse vastu otsus. Käekott on normaalses seisundis, pretensioone ei ole. (Kd. I lk. 19, 20). 30.11.2011.a. Harju Maakohtu kohtuotsusest on nähtub, et 30.11.2011.a. on Harju Maakohus süüdi tunnistanud Aleksandr Matjašini KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Ning kohaldades KarS § 64 lg.1 sätteid üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistnud liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 3 aastat ja 6 kuud, KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendati Aleksandr Matjašin `ile mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes 11 lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 /kaks/ aastat ja 4 /neli/ kuud. KarS § 65 lg.1 ja KarS § 64 lg.1 alusel lugedes kergem karistus, s.o. 05.04.2011.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistus 11 kuud ja 27 päeva vangistust kaetuks raskeima karistusega, mõistetud lõplikuks liitkaristuseks 2 /kaks/ aastat ja 4 /neli/ kuud vangistust. Karistuse alguseks loetud 06.04.2011.a.. (Kd. I lk. 39-41). Eeltoodust on näha, et Aleksandr Matjašin oli seda kuritegu toime pannes ka isikuks, kes on varem toime pannud röövimise. Seda, et Aleksandr Matjašin oli seda tegu toime pannes ka isikuks, kes on varem toime pannud röövimise on näha ka süüdistusaktist. (Kd. I lk. 47 – 58). Seega süüdistava Aleksandr Matjašin `i poolt kohtuistungil antud ütlused on ennastõigustavad, vastuolulised ning ebaloogilised nii selles osas, et ta ei ole seda kuritegu toime pannud; kui ka 27.02.2011.a. oma asukoha osas VS juures; samuti selleaegse riietuse osas. Ning on ümber lükatud eelpool nimetatud ja analüüsitud tõenditega. Kannatanu on usaldusväärselt teda rünnanud isikuna ära tundnud Aleksandr Matjašini – seda nii eeluurimisel fotode järgi fototabelist, samuti isikute järgi äratundmiseks esitamisel kui ka kohtuliku uurimise käigus kohtus. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et kannatanu tundis teda rünnanud isiku 17.03.2011.a. läbiviidud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära hoopis teise isiku, ei ole asjakohane. Nimetatu ja ka kohtule esitatud protokollist (Kd. I lk. 67 – 71) nähtuvalt kannatanu selgitab: „Mulle äratundmiseks esitatud isikute seas, kes on kujutatud mulle esitatud fototabeli fotodel, ei tunne ma ära inimest, kes ründas mind 27.02.2011.a./-/ Järgnevalt selgitab kannatanu sama protokolli kohaselt, et üks inimene sarnaneb teda rünnanud isikule. Nendel fotodel mitte ühelgi ei olnud ka kujutatud Aleksandr Matjašin`i. Seega on üheselt arusaadav, et kannatanu õigesti ei tundnud fotodelt ära teda rünnanud isikut, kuna seda isikut seal ei olnud ja kirjeldas vaid üht fotot esile tuues välist sarnasust teda rünnanud isikuga ühe fotol kujutatud isikuga kõrvutatuna. Kohus leiab, et kannatanu poolt teda rünnanud isiku äratundmine on usaldusväärne – kannatanu seisatas oma trepikoja juures enne seda kui teda rünnati, seega ta ei näinud isikut nii-öelda käigu pealt, vaid tal oli aega ja võimalust teda rünnanud isikut jälgida, enne rünnakut veel. Samuti kannatanu selgitab, et ta kukkus pikali, ta sai lööke näkku (tal olid purunenud lõualuud ja hambad), ta nägi eset, millega teda rünnati, ta kirjeldab ründaja välimust sarnaselt tunnistajatega ja nii tema kui tunnistajate sõnul kestis peksmine suhteliselt pika aja vältel – seega tal oli piisavalt aega ja võimalust jätta meelde teda rünnanud isiku nägu. Seda, et kannatanu peksmine vältas kaua kinnitab lisaks kannatanule ka tunnistaja TB, kes selgitab, et kodus olles ta kuulis õuest karjeid, ei reageerinud neile kohe, vaid askeldas toas edasi ja siis kui aknast välja vaatas, nägi pealt veel mitut lööki. Kannatanult röövitud käekott saadi vahetult peale kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist kätte – tunnistaja N L selgitas, et ta ei näinud küll peksmist, kuid ta kuulis karjeid ja nägi samas suunas nagu kannatanu ütles, et teda rünnanud isik jooksis (garaažide poole) endale vastu tulemas kaikaga isikut, kellel oli käes naiste käekott, mis tunnistajal õnnestus kätte saada. Kannatanu kinnitas, et tunnistaja toodud käekott oli seesama, mis teda rünnanud isik talt ära võttis. Seda, et kannatanu juurde tuli kohe käekotti tagasi tooma meesterahvas garaažide poolt, kinnitab ka tunnistaja TB. Seega pidi tunnistaja N L kohtama sedasama isikut, kes kannatanut ründas. Tunnistaja N L kirjeldas isikut, kellelt sai kannatanu käekoti sarnaselt kannatanuga ja ta on samuti nii eeluurimisel kui ka kohtus ära tundnud selle isikuna Aleksandr Matjašini. Tunnistaja N L on usaldusväärselt kannatanu AS`t rünnanud isikuna ära tundnud Aleksandr Matjašini – seda nii eeluurimisel isikute järgi äratundmiseks esitamisel kui ka kohtuliku uurimise käigus kohtus. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et tunnistaja tundis kannatanut rünnanud isikuna 17.03.2011.a. läbiviidud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel ära hoopis teise isiku, ei ole asjakohane. Nimetatu ja ka kohtule esitatud protokollist 12 (Kd. I lk. 72 – 76) nähtuvalt tunnistaja selgitab: „Mulle äratundmiseks esitatud isikute seas, kes on kujutatud mulle esitatud fototabeli fotodel, ei tunne ma ära inimest, kes ründas Annelit 27.02.2011.a./-/ Järgnevalt selgitab tunnistaja sama protokolli kohaselt, et üks inimene sarnaneb selle inimesega, kes ründas Annelit. Kuid ta ei saa väita, et fotol number kaks on kujutatud nimelt see inimene, kes ründas Annelit, kuna ta kardab eksida. Nendel fotodel mitte ühelgi ei olnud ka kujutatud Aleksandr Matjašin`i. Seega on üheselt arusaadav, et tunnistaja õigesti ei tundnud fotodelt ära kannatanut rünnanud isikut, kuna seda isikut seal ei olnud ja kirjeldas vaid üht fotot esile tuues välist sarnasust kannatanut rünnanud isikuga ühe fotol kujutatud isikuga kõrvutatuna. Seega ka siin ei ole asjakohane kaitsja poolt toodud viide, et tunnistaja tundis selle isikuna eeluurimisel fotode järgi ära hoopis teise isiku, kuna ka tunnistaja N L selgitas viidatud protokolli kohaselt, et ta ei tunne talle esitatud fotode hulgas isikut ära ja märkis vaid, et üks neist sarnaneb. Kohus leiab, et ka kaitsja poolt esitatud DNA-ekspertiisiakt nr. 11E-GE0242 (Kd. I lk. 81 – 83), millest ei nähtu, et Aleksandr Matjašini bioloogilist materjali oleks leitud kannatanu käekotil, ei välista see seda, et Aleksandr Matjašin pole käekotti ära võtnud. Ekspertiisiaktist nähtub, et käekotilt leiti üksnes naissoost isikult pärinev DNA profiil. Seega kuigi on kahtlusteta selge, et käekotti on peale selle röövi toimepanemist veel kindlasti puudutanud vähemalt 2 meesterahvast – tunnistaja NL ja kuriteo toimepannud isik, ei tuvastatud käekotilt meessoost isikult pärinevat DNA profiili. Kohus leiab, et Aleksandr Matjašin ei suutnud usutavalt tõendada ka oma alibit ehk seda, et kuriteo toimepanemise päeval ta viibis hoopis oma tüdruksõbra VS juures. KRMS § 289 alusel avaldati nii süüdistatava kui ka VS poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlused, mille kohaselt on mõlemad selgitanud, et ei tea kus või mida tegi Aleksandr Matjašin 27.02.2011.a.. Alles aasta hiljem kohtus kinnitavad mõlemad, et Aleksandr Matjašin viibis kodus. See päev ei olnud nende jaoks nende sõnul millegi poolest eriline ning puudub alus arvata, et on tõsiseltvõetav, et nad mäletavad täpselt Aleksandr Matjašin viibimist kodus. VS selgitas, et ta ei tea, kuna ja kas Aleksandr Matjašin on varasemalt kuritegusid toime pannud, kuigi Aleksandr Matjašin on ajavahemikus 07.10.2010.a. kuni 01.03.2011.a. toime 15 episoodi avalikke vargusi ja röövimisi. Sellest järeldub, et tunnistaja VS ei ole kursis süüdistatava tegemistega ja tema kinnitus, et Aleksandr Matjašin on alati puhkepäeval temaga koos kodus, ei vasta tõele, kuna samast eelmisest kohtuasjast on näha, et vähemalt ühe episoodi pani süüdistatav toime pühapäeval – s.o. 05.12.2010.a.. Sel ajal aga VS elas koos Aleksandr Matjašin`iga ja oli väidetavalt tema tegemistega kursis. Nii on mõlema isiku ütlused Aleksandr Matjašin suhtes paljasõnalised, nende väited alibi kohta ei ole usaldusväärsed, kuna on ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav, et veendumus Aleksandr Matjašin`i viibimise kohta tunnistaja VS`e juures kodus võib ajaliselt aja jooksul muutuda kindlamaks. On selge, et väiteid enda väidetava asukoha kohta on lühikese aja möödumisel võimalik paremini mäletada (nt eeluurimisel ülakuulatuna) kui aasta hiljem. Kuna kohtueelsel uurimisel väljendas Aleksandr Matjašin seisukohta, et ei tea kus viibis kuriteo toimepanemise ajal, ei olnud võimalik kontrollida tema poolt kohtus esitatud alibit, et ta viibis tunnistaja VS juures. Samas kohus leiab ka, et paljasõnalised ja ennastõigustavad on ka Aleksandr Matjašin`i poolt kohtuistungil antud ütlused ka selleaegse riietuse osas. Ning ei ole eluliselt usutav Aleksandr Matjašin`i väide selle kohta, et kui teda esitati äratundmiseks, siis seljas ei olnud tal tema riided, vaid Roman Suhotski jope. Samuti ei ole eluliselt usutav Aleksandr Matjašin`i väide selle kohta, et kui teda esitati äratundmiseks, siis musta mütsi andis temale politseitöötaja. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13
  15. detsembri
  16. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99 - RT III 2000, 2, 20; 24 oktoobri
  17. a otsus nr 3-1-1-104-05 - RT III 2005, 36, 350). Seega kohus leiab, et nii süüdistatava Aleksandr Matjašin`i kui ka tunnistaja Veronika Simonovitšius`e ütlused tuleb vastuolulistena kui ebausaldusväärsed täies ulatuses kõrvale jätta. Ei ole ka õige Aleksandr Matjašin`i väide selle kohta, et ta ei saa olla kuritegu toime pannud juba seetõttu, et see ei vasta tema niinimetatud käekirjale kõrvutatuna tegudega, mille eest teda on varasemalt karistatud. Tema suhtes tehtud eelmisest kohtuotsusest nähtub üheselt, et Aleksandr Matjašin on varasemalt hõivanud sarnaselt tänaval naisterahvastelt muuhulgas ka käekotte ja kasutades vägivalda (sealhulgas ka rusikatega peksnud). Kuid see asjaolu pole siiski niivõrd oluline, kuna Aleksandr Matjašin `ile ei inkrimineerita tegu mitte modus operandi põhjal seetõttu, et ta on varem sarnaseid tegusid toime pannud, vaid seetõttu, et on üheselt tõendatud, et kannatanu tundis teda röövinud isikuna ära Aleksandr Matjašin`i, tunnistaja NL sai kätte kannatanult AS`lt äravõetud käekoti vahetult peale sündmust vahetult kannatanu juurest lahkunud isikult ja tundis selle isikuna ära Aleksandr Matjašin`i. Tulenevalt KarS § 200 lg. 2 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Röövimise subjektiivne kooseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude – seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Seega eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et see on täidetud ning tegemist oli röövimisega, arvestades kannatanu AS ning tunnistajate TB`i ja NL`i poolt kohtuistungil antud ütlusi sündmuse asjaolude kohta. Kannatanu AS suhtes rakendati vägivalda, kusjuures see vägivald seisnes kannatanu suhtes füüsilise jõu rakendamises ning kannatanu relvana kasutatava muu esemega - see on ca 60-70 cm pikkuse ja 6-8 cm jämeduse kaikaga korduvalt pähe ja näkku löömises, nii, et kannatanu kukkus, misjärel Andrei Matjašin jätkas kannatanu AS peksmist, lüües sama esemega kannatanut pea piirkonda, vastu jalgu, kätt ja kubet. Seejärel jätkas peksmist vastu pea ja näopiirkonda nii, et löögid tabasid kukalt, meelekohta ja lõuga ja kasutades ära kannatanu AS suhtes kasutatud vägivalla mõju ja seda, et kannatanu on saadud löökidest pikali kukkunud, võttis Aleksandr Matjašin kannatanult ära käekoti, väärtusega 35 EUR, milles olid kannatanule kuuluvad esemed – rahakott, milles kannatanule kuuluvad ID-kaart, pangakaardid, kliendikaardid, sularaha 130 EUR. Ka oli Aleksandr Matjašin isikuks, kes on varem toime pannud röövimise. Seega täielikult on tõendamist leidnud süüdistatava Aleksandr Matjašin`i poolt KarS § 200 lg.2 p.4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. TSIVIILHAGI: Kannatanu AS esitas tsiviilhagi summas 3948 (kolm tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) euro senti, põhjendades seda tehtud kulutustega ravile, hügieenile ja tulevikus aset leidva hamba- ja lõualuude ravile, mille kohta on esitatud ka kviitungid ja hinnakalkulatsioon. Lähtuvalt Hambaravi Dentores Dental Care OÜ hinnakalkulatsioonist 09.06.2011.a. on kannatanul ASl raviplaani kohaselt seoses ründe tagajärjel tekitatud kahjuga (luu deformatsioon trauma tagajärjel, luu transplotatsioon, vajalik allogeenne luuasendusmaterjal, resorbeeruv kollageen – membraan, implantaadid koos zirkoon – keraamiliste kroonidega, könttihvtpanus, zirkoon – kroon), läheb 14 hambaravi maksma 3878,85 eurot (Kd. I lk. 21); samuti OÜ Hustel Grupp kviitungitega nr. 47 ja nr. 48, millest nähtub, et kannatanu AS tasus OÜ Hustel Grupp peapesemise (veri, mustus) ning ravimite eest kokku 10 eurot. (Kd. I lk. 22). .

§ 1043

järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (Kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi.

§ 128lg.

3 kohaselt hõlmab varaline kahju ka kahju tekitamisega seotud tulevikus kantavad mõistlikud kulud, mistõttu ei oma kahju hüvitamise küsimuse lahendamisel tähtsust see asjaolu, et kannatanu pole käesolevaks ajaks hinnakalkulatsioonis kajastatud summat veel ise reaalselt tasunud. Kannatanu selgitas, et ta soovib tervisekahjustusest tekkinud tervisekahjustusi ravida, ta on selle kulude suuruse teadasaamiseks pöördunud vastava eriala spetsialistide poole ja seega kohus leiab, et tema poolt esitatud kahju suurus on mõistlik ja vastab tegelikele kulutustele, mis kannatanu teeb tervise taastamiseks Antud kriminaalasjas on kannatanule kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, neist tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega, mistõttu tuleb süüdistatavalt Aleksandr Matjašin`ilt kannatanu AS kasuks välja mõista 3948 (kolm tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa) eurot ja 85 (kaheksakümmend viis) euro senti. K A R I S T U S: Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatav Aleksandr Matjašin poolt on toime pannud omandi vastu suunatud esimese astme süütegu ning nimelt KarS § 200 lg.2 p.4,8 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille eest on seaduseandja poolt karistusena ette nähtud üksnes vangistus 3 (kolmest) kuni 15 (viieteistkümne) aastani. Aleksandr Matjašin ennast süüdi tunnistanud ei ole ning sellest tulenevalt ta oma tegu ka ei kahetsenud ei ole, seega Aleksandr Matjašin`i vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavat Aleksandr Matjašin `i on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud.(Kd. I lk. 39-41, 42 - 46). Süüdistatavat Aleksandr Matjašin `it on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (Kd. I lk. 42 - 46). Süüdistatava Aleksandr Matjašin`i puhul on oluline arvestada, et tegu on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga ning ka praegu süüdistatakse teda raskes esimese astme kuriteoepisoodis, korduvas röövimises. Aleksandr Matjašin`ile inkrimineeritavast kuriteost nähtub, et tema ründe ohver oli temast nõrgem naisterahvas, kellelt vara hõivamiseks kasutas Aleksandr Matjašin vägivalda, mis oli ilmselgelt ülearune ja kannatanult oli tal võimalus vara hõivata oluliselt leebemal viisil, sest kannatanu ei osutanud Aleksandr Matjašin`ile mingisugust füüsilist vastupanu. Seega kohus leiab, et nii tegu ise kui ka sellega põhjustatud tagajärg olid oma iseloomult eriti etteheidetavad. Vabaduskaotuse kohaldamine on küll äärmuslik abinõu, kuid antud juhul kohus leiab, et karistuse eesmärke ei ole võimalik muul viisil saavutada. Süüdistatav ei vaja karistust, mille eesmärgiks on teda ümber kasvatada või hirmutada. Süüdistatava puhul on 15 tegemist isikuga, kellel on väljakujunenud soodumus panna toime pika aja jooksul vägivallaga seotud kuritegusid, puuduvad märgid sellise tegevuse pidurdumise kohta, mistõttu on karistuse eesmärkide saavutamiseks olulisem kindlustada ja kaitsta ühiskonda, isoleerides ohtliku kurjategija, mistõttu vangistuse mõistmine karistusena ongi möödapääsmatu. Ka sanktsioonis etteantud karistusraamid (vangistus 3 – 15 aastani) näitavad, et seadusandja on hinnanud korduvat röövimist samuti raske kuriteona, mille puhul on karistusena vajalik süüdlane isoleerida pikaks ajaks. See on põhjendatav ka asjaoluga, et varavastaste süütegude korduva toimepanemise tõenäosus juba neid tegusid toimepannud isikute poolt ka edaspidi, on kohtupraktika pinnalt suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et süüdistatava puhul vastutust kergendavad asjaolud ja raskendavad asjaolud puuduvad, samas ei põhjustanud ta õnneks raskeid tagajärgi kannatanute tervisele KarS mõttes, kuid esteetiliselt peab kannatama kannatanu juba üle aasta seda, et selle kuriteo jäljed on senini märgatavad tema välimuses. Samas võtab kohus arvesse seda, et KarS § 200 lg.2 p.4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo on Aleksandr Matjašin pannud toime enne tema süüdi mõistmist ning karistamist 30.11.2011.a. Harju Maakohtu poolt. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele Aleksandr Matjašin `ile tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus ning seda sanktsiooni keskmises määras. Menetluskulud: Samas Aleksandr Matjašin `ilt KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskuluna tasu DNA –ekspertiisi eest summas 570 (viissada seitsekümmend) eurot mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda. Samuti Aleksandr Matjašin`ilt KrMS § 180 lg. 3 alusel menetluskuluna tasu kriminaaltoimikust koopiate tegemise eest summas 4 (neli) eurot ka 91 (üheksakümmend üks) euro senti mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda. Samuti määratud kaitsjale makstud tasu Aleksandr Matjašin `ilt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda. Samas kohus leiab, et Aleksandr Matjašin `ilt tuleb välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179 lg. 1 p. 1 alusel sundraha 725 /seitsesada kakskümmend viis/ eurot. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1, lg.2; 175 lg. 1 p.3, p.9; 179 lg.1 p.1, 180 lg 1,2,3; 311; 312; 313; Kohtunik:/allkiri/ Rahvakohtunikud:/allkirjad/ Koopia õige Kohtunik: 16 17

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.