KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07.08.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-11338 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju KUTSAR Kohtuasi Viru Vangla materjalid Urmas AALMANNI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Urmas AALMANN sünd. 25.01.1972, isikukood 37201255234, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 17.03.2010 ja lõpp 19.09.2013 Jätta Urmas AALMANN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 18.06.2012 Viru Maakohtule materjalid Aalmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. kinnipeetav Urmas Urmas Aalmann on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 26.04.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2; §201 lg.2 p.1; §345 lg.1 ja §349 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud 2 päeva alates 17.03.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vangistust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav osaleb alates 22.02.2012 individuaalprogrammis Õige hetk. Kinnipeetav osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja viibis sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid katkestas mõlemad seoses motivatsiooni puudumisega. Kinnipeetav on korduvalt 1 keeldunud tööst vanglas. Kinnipeetav on Viljandi Vanglas omandanud keevitaja ja lukksepa kutsed. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi kohustusi summas 4300 €. Antud asjaolu mõjutab kinnipeetava majanduslikku toimetulekut vabaduses. Enamus kuritegudest on kinnipeetava poolt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, vend, elukaaslane ning viimase poeg. Kinnipeetava väitel suhtleb ta ema ja vennaga regulaarselt, samuti suhtleb ta jätkuvalt osade kuriteokaaslastega. Kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav, tema eelnev elustiil oli riskeeriv ning hoolimatu. Kinnipeetav tarvitas vabaduses regulaarselt narkootikume. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud psüühikahäire. Kinnipeetav tunneb end võõrastega suheldes ebamugavalt, ta on impulsiivne, tema puhul on täheldatud vägivaldset käitumist. Kinnipeetava probleemilahendusoskused vajavad arendamist. Asjaolu, et kinnipeetav on vanglas korduvalt keeldunud tööst, viitab sellele, et ta järgib vangla subkultuurseid hoiakuid. Ametnikega ei ole kinnipeetaval konflikte esinenud, kuid koostöövalmidus ametnikega puudub. Kinnipeetav on ühiskonnale ohtlik. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava peamisteks lähikondlasteks on vend, abikaasa ja viimase laps. Abikaasa kirjeldab kinnipeetavat kui hoolivat pereinimest, tema kuritegudele leiab õigustusi või seletusi. Abikaasa sõnul on kinnipeetaval vanglas tekkinud psühhiaatrilised probleemid, kuid diagnoosi ta ei osanud öelda. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub mitmeid kriminaalkorras karistatud isikuid, kinnipeetav on pigem teiste poolt mõjutatav, kui ise kuritegude organiseerija ja algataja. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Talu kuulub kinnipeetava abikaasa isale, elukoht on vastavalt 29.07.2011 läbiviidud kontrollile elukohaks sobiv. Abikaasa isa on kinnipeetavale garanteerinud töökoha xxx katseajaga 3 kuud. Kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras. Kuigi käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, on Vangise registrist näha, et teda on korduvalt karistatud vanglakorra rikkumise eest. Maakohtu istung Kinnipeetav Urmas Aalmann ei soovinud maakohtu istungil midagi öelda, vastuseks kaitsja küsimusele kinnitas, et tema tervis on enam-vähem. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust ja palus see rahuldada. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, 2 süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Lisaks on kinnipeetavat 10 korda karistatud väärteokorras. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on enamus varasemaid karistusi kinnipeetavale mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas raske I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Seega on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud ka vangistusega tingimisi, katseaega ei ole kinnipeetav nõuetekohaselt läbinud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav on suuteline katseaja kuni selle lõpuni, milleni on üle aasta, läbima seadusekohaselt. Karistatus kriminaalkorras 8 korda näitab selgelt, et kinnipeetav ei ole oma eelnevatest karistustest teinud mingeid järeldusi. Kinnipeetavat on Viru Vangla 22.08.2011, 16.11.2011, 13.02.2012 ja 27.04.2012 käskkirjadega karistatud distsiplinaarkorras. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistati õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabanemise korral on kinnipeetavale tagatud 3-kuulise katseajaga töökoht kinnipeetava abikaasa isale kuuluvas firmas, mis tegeleb põllumajandusega. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala ja töökogemused puuduvad. Vangistuses on kinnipeetav korduvalt keeldunud tööst. Eeltoodud asjaolud seavad kahtluse alla kinnipeetava motivatsiooni seekord pikemaajaliselt tööle asuda. Kinnipeetava konkurentsivõime tööjõuturul on madal. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 4300 € ulatuses. Tegemist on summaga, mis ilmselgelt hakkab mõjutama kinnipeetava toimetulekut vabaduses. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on enamus kuritegudest kinnipeetava poolt toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Suur võlasumma majanduslikku toimetulekut ei soodusta. Maakohus leiab, et antud juhul on olemas suur oht, et vabaduses isegi väikese sissetuleku omamisel võib kinnipeetav panna toime uue kuriteo. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav tunnistanud regulaarset narkootikumide tarvitamist. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkootikumide tarvitamise tagajärjel tekkinud xxx. Kinnipeetav on viibinud ravil Tartu Vangla xxx ning saab hetkel xx ravi. Asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetav vangistuse ajal oma sõltuvusprobleemiga tegelenud. Kinnipeetav alustas 16.05.2012 osalemist sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid katkestas selle juba nädal hiljem 23.05.2012 motivatsiooni puudumisel. Samuti oli ta paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda, kuid seoses soovimatusega oma probleemidega tegeleda paigutati ümber teise eluosakonda. 3 Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et kinnipeetav on kuriteod toime pannud grupis. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud ja osade kuriteokaaslastega jätkab ta suhtlust ka vangistuse ajal. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav ja kaasahaaratav. Asjaolu, et kinnipeetav ei suuda vabaneda kuritegeliku maailma mõjudest ning jätkab kuriteokaaslastega suhtlemist ka vangistuses näitab ilmselgelt, et vabaduses viibides jätkub kinnipeetava endine eluviis. Seega on ka uute kuritegude toimepanemise risk väga kõrge. Kaitsja väide maakohtu istungil selle kohta, et kinnipeetav vajab psühhiaatrilist ravi ja seda on võimalik saada vaid vabaduses, ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval aja. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vajadusel on kinnipeetav saanud ravi nii vangla psühhiaatriosakonnas kui ka medikamentide näol. Seega on vajadusel ravi kinnipeetavale tagatud ka vangistuses. Kindla alalise elukoha olemasolu peab maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole vabastamine põhjendatud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuritegusid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Karistuse mõistmise üldiseks eesmärgiks on uute süütegude toimepanemise ärahoidmine. Asjaolu, et kinnipeetavat on kriminaalkorras 8 korda, väärteokorras 10 korda, lisaks ka distsiplinaarkorras vangistuses, karistatud, näitab, et karistuse eesmärgid on antud kinnipeetava puhul veel saavutamata. Jätkates karistuse kandmist vangistuses on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidi elada seaduskuulekalt. Samuti on tal vangistust kandes võimalik tegeleda sõltuvusprobleemidega ning omandada eriala ja töökogemus. Kõik need asjaolud annavad vabanemisel suuremad võimalused elus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4