lg 2 p 7 järgi, Janek Everti süüdistuses
Kohtuistungi aeg Avalikud kohtuistungid 08. ja 11.05.2012.a. Süüdistatavad Harri Indus; asub Viru Vanglas, elukoht xxxx isikukood 36409155217 kodakondsus: EV, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei ole, kohtu poolt karistatud: 21.09.1984 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 108 lg 1 alusel järgi 2 a vabadusekaotuseta paranduslikku tööd töötasust 20 % kinnipidamisega; 24.09.1985 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 a 6 k vabadusekaotust; 26.01.1988 Rakvere Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3, 4 järgi 3 a vabadusekaotust; 29.08.1991 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 189-2 lg 1 järgi 1 2 a vabadusekaotust tingimisi 2 a katseajaga; 11.11.1992 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK 141 lg 2 p 2, 3 järgi 6 a vabadusekaotust; 11.12.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2, § 139 lg 2 p 2, § 204 lg 3 järgi 2 a vabadusekaotust tingimisi 2 a katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 a; 27.04.2010 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt
lg 2 p 5, § 266 lg 2 järgi 1 a vangistust tingimisi 2 a katseajaga; väärtegude eest karistatud 8 korda; tõkend:vahi all pidamine Janek Evert; elukoht xxxx isikukood 37802252211 kodakondsus: EV, põhiharidus emakeel: eesti keel, töökoht või õppeasutus: ei ole, kohtu poolt karistatud: 28.03.2001 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 k vabadusekaotust tingimisi 1 a katseajaga; 12.02.2002 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahv 2500 krooni; 03.02.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi 1920 tundi üldkasulikku tööd tähtajaga 2 a 3 k; 21.12.2006 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
lg 2 p 1-§ 25 lg 1 ja 2 järgi 1 a vangistust tingimisi 2 a katseajaga; väärtegude eest karistatud 21 korda; tõkend: elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Harri Indus süüdi tunnistada
lg 2 p 7 järgi ja karistada teda vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.
Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse 11 kuud 28 päeva vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 09.03.2011. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Harri Induse suhtes KrMS § 143-1 lg 1 alusel kohaldatud lisapiirangud tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Janek Evert süüdi tunnistada
lg 2 p 7 järgi ja karistada teda
lg 1 sätteid kohaldades vangistusega 2 aastat.
lg 1, 3 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat 6 kuud. Kohustada Janek Evertit järgima katseajal
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx 2 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Janek Evertit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks lugeda 15.05.2012.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Janek Everti suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista välja Harri Induselt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 3.63 eurot; määratud kaitsjale Eduard Bulattšikule makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 572.11 eurot; sundraha 725 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista välja Janek Evertilt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 3.63 eurot; määratud kaitsjale Matti Reinsalule makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 115.33 eurot; määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi osutamise eest kohtumenetluses 649.52 eurot sundraha 725 eurot. Süüdimõistetutel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas nr 10220034796011, Swedbank’is nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaalis nr
Janek Evertit süüdistatakse selles, et tema 09.03.2011 kella 17.00 paiku xxxx kortermaja ees koos Harri Indusega nõudsid A K 11 euro maksmist ning kui A. K maksmisest keeldus, siis H. Indus sülitas ning lõi A. K ühe korra rusikaga näkku ja lubas ta metsa viia, mispeale A. K andiski kummalegi 10 eurot. Seega Janek Evert võttes vägivallaga ja isikute grupis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime
Tõendid Kannatanu A Ki kohtus antud ütlustest nähtub, et Indust tunneb varasemast ajast Evertit on linnas näinud. 09.03.2011 kohtus Induse ja Evertiga bussijaama juures oleva korterelamu ees, Induse ja Evertiga oli ka kolmas mees aga see seisis eemal. Indus küsis temalt 11 eurot, selgitades, et tuleb tagasi maksta see 11 eurot, mis ta oli vastavalt kohtuotsusele tema arvele kandnud. Tegemist oli kohtuotsusega kriminaalasjas, kus Indus mõisteti süüdi temalt telefoni äravõtmise eest ja kohustati telefoni maksumus hüvitama, hiljuti oligi Indus kandnud tema pangaarvele 11 eurot ja küsis nüüd seda tagasi. Ta ei tahtnud raha anda, ütles, et ei ole, siis öeldi, et kutsutakse auto ja ta viiakse metsa, seda ütles algul Indus seejärel ka Evert, Indus sülitas talle näkku ja lõi rusikaga vastu lõuga, löök polnud tugev, ta kartis neid, lahkuda ei saanud kuna nad seisid tal ees. Ta andis Indusele 10 eurot, seejärel küsis Evert ka raha ja ta andis Evertile ka 10 eurot, andis kuna kartis metsaviimist. Seejärel tuli bussijaama politseiauto ja tal lasti ära minna, enne lahkumist ütlesid mõlemad, et politseisse ei tohi minna. Samal õhtul pördus ta politseisse, tänaseks on temale 20 eurot hüvitatud ja mateeriaalseid nõudmisi tal ei ole. Süüdistatava Janek Everti kohtus antud ütlustest nähtub, et kannatanut ta varem, ei tundnud, ta oli koos Indusega linnas, nad olid tarvitanud alkoholi, kui kohtasid Ki. Indus hakkas Kilt küsima tagasi mingit raha, mist ta Kile oli kandnud. Teda see ei puudutanud aga ta läks asjaga kaasa Nad ähvardasid kannatanu metsa viia, algul Indus, siis ka tema, nad takistasid kannatanul lahkuda, kannatanu oli nende kahe vahel. Kui kannatanu oli Indusele raha andnud, ütles ta kannatanule, et anna veel 10 eurot, siis pääsed minema, kannatanu andiski talle 10 eurot ja ta lükkas kannatanu käega selja taha öeldes, et pane jooksu, politseiautot ta ei näinud. Enne lahkunist ütlesid mõlemad Indusega kannatanule, et ei tohi menti minna. 10 eurot andis ta Induse kätte, nad käisid koos söömas, seejärel ostis Indus viina ja nad läksid sõbra juurde. Induse tegevusest rääkides väitis Janek Evert kohtus algul, et ei näinud sülitamist ja löömist. KrMS § 289 alusel avaldatud kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et Janek Evert on tunnistanud, et nägi sülitamist ja löömist. Ütlustes olevaid vastuolusid selgitades tunnistas Janek Evert kohtus, et nägi sülitamist, et kuulis löömise laksu ja nägi löömist, tunnistas, et kohtus esialgu antud Indust õigustavaid valeütlusi andis soovist Indust toetada. Süüdistatava Harri Induse kohtus antud ütlustest nähtub, et 09.03.2011 oli koos Evertiga tarvitanud alkoholi, nägi linnas Ki ja kutsus enda juurde, küsis Kilt 11 eurot kuna tahtis viina osta, K ütles, et tal raha pole, ta sülitas Kile näkku öeldes, et see ei valetaks, siis K ütles, et raha on aga see on võõras raha. Ta teadis, et Kil on palgapäev ja tal peab raha olema, ütles, et K annaks 10 eurot, et reedel saab tagasi, K andiski. Ta ei tunnista Ki löömist, väidab, et rääkides vehib kätega ja võib-olla ta kogemata riivas Ki. Ta arvab, et sõnadega võis Ki 4 mõjutada, võis sõnu loopida, mäletab, et mingi ähvardus oli, võis olla juttu metsaviimisest aga seda ei mõelnud ta tõsiselt, Evert tegi Kile “sabinaid”- tõstis ähvardavalt kätt. Eesti Posti väljamaksukviitungist nähtub, et Harri Indus on 18.02.2011 saatnud A Kile 11 eurot. xxxx maksekorraldusest nähtub, et Harri Induse elukaaslane K P on 22.09.2011 kandnud A Kile üle 20 eurot. Kohtu põhjendused
lg 2 p 7 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis võib seisneda nii ähvardamises kui kehalises väärkohtlemises. Vägivald peab olema asja äravõtmise vahend, olema suunatud kannatanu vastupanu murdmisele või vältimisele. Samas peab vägivald olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, see tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Harri Induse ja Janek Everti tegevuses on usaldusväärselt tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et mõlemad süüdistatavad küsisid temalt raha, tema keeldumise peale ähvardasid mõlemad teda metsa viimisega ja Harri Indus lõi teda, et andis mõlemale 10 eurot kuna kartis metsaviimist. Kannatanu ütlusi kinnitavad Janek Everti ütlused, ta kinnitab, et ähvardas koos Harri Indusega kannatanut metsaviimisega ja küsis ning sai raha. Janek Evert on andnud Harri Induse tegevuse kohta vastuolulisi ütlusi, kuid on põhjendanud vahepealseid Harri Indust õigustavaid ütlusi sooviga Harri Indust toetada. Kohtuistungil jäi ta aga ütluste juurde mille kohaselt Harri Indus kannatanult raha küsis, viimasele näkku sülitas, viimast lõi ja metsaviimisega ähvardas. Kannatanult raha küsimist, kannatanule näkkusülitamist ja metsaviimisega ähvardamist on tunnistanud ka Harri Indus. Löömist ta eitab väites, et võis kogemata kätega vehkides kannatanut riivata. Samuti väidab ta, et küsis kannatanult raha vaid laenuks. Kohus ei pea Harri Induse ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks kuna need on kummutatud kannatanu ja Janek Everti ütlustega. Ülaltoodust nähtub, et Harri Induse ja Janek Everti, poolne psüühiline mõjutamineähvardamine ja Harrri Induse poolne füüsiline mõjutamine- löömine olid asjaoludeks, mis kannatanu vastupanu murdsid ja mille tagajärjel varem raha andmisest keeldunud kannatanu mõlemale süüdistatavale raha andis. Süüdistatavad tegutsesid üheaegselt, ühise tahtlusega ja ühise eesmärgi nimel. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks tuleb tuvastada kavatsetus asja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise osas. Kannatanu ja süüdistatava Janek Everti ütlustest nähtub, et mõlemad süüdistatavad panid kuriteo toime kavatsetult, nende eesmärgiks oli omastada kannatanu raha, oma eesmärgi viisid nad ellu kannatanut füüsiliselt ja psüühiliselt mõjutades. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 5 Karistus
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.
Harri Induse karistust kergendavaks asjaoluks on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestada tuleb asjaolu, et Harri Indus on varem kohtu poolt seitsmel korral karistatud, et arutatav kuritegu on toime pandud katseajal. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kasutatud vägivald polnud intensiivne, et tekitatud kahju oli väike. Arvestades kuriteo tehiolusid, Harri Induse süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega sanktsiooni miinimumilähedase vangistusega, karistusele tuleb liita eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus. Janek Everti karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Janek Evert on kohtu poolt neli korda karistatud..Karistuse mõistmisel tuleb arvestada Janek Everti suhteliselt väiksemat rolli kuriteo toimepanemisel samuti tekitatud kahju väiksust ja rakendatud vägivalla suhteliselt väikest intensiivsust. Arvestada tuleb ka seda, et käesoleval ajal omab Janek Evert töökohta, kust teda iseloomustatakse positiivselt. Arvestades kuriteo tehiolusid, Janek Everti süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et temale karistuse mõistmisel tuleb kohaldada
sätteid, karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb tema suhtes kohaldada 2- aastast vangistust tingimisi koos allutamisega pikaajalisele käitumiskontrollile ja alkoholi ning narkootikumide tarvitamise keelu kohaldamisega. Tsiviilhagi asjas ei ole esitatud. Menetluskulu KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 15. mai 2012 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 23. oktoobril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Nooremreferent Lea Herne 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.