1-09-4081/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-4081 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Leonid Kolevi (Kolev) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Leonid Kolevi määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 14.06.2010 otsusega mõisteti L. Kolev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning teda karistati 5 aasta ja 7 päevase vangistusega. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.07.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 18.11.2008 ja lõpp 18.05.
4. Tartu Maakohtu 12.09.2012 määrusega jäeti L. Kolev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt on L. Kolevit kriminaalkorras karistatud neljal korral ja ta kannab praegu vangistust narkootilise aine suures ulatuses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja varguse eest. Maakohus tõi välja, et süüdismõistetut on ka korduvalt karistatud narkootikumidega seotud väärtegude eest. Maakohus rõhutas, et süüdimõistetu kannab vangistust muuhulgas esimese astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 1 aasta ja 9 kuud. Maakohus märkis, et L. Kolevit on varem vabastatud vangistusest kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, kuid ta pani sellegipoolest katseajal toime rahva tervise vastase kuriteo, olles sealjuures suhteliselt aktiivne kaastäideviija. Kuna vaatamata lähedaste olemasolule ning kriminaalhoolduse kohaldamisele sooritas L. Kolev katseajal kuritegusid, leidis maakohus, et käitumiskontrollile allutamine ning lähedaste toetus ei ole tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Maakohus märkis, et L. Kolevil on kalduvus XXXX tarvitamisele ning narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kaudu ebaseadusliku tulu saamisele ning vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib L. Kolevi puhul endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohus nõustus eeltoodud seisukohaga, sest süüdimõistetu on pika aja vältel ja korduvalt käitunud õigusvastaselt ning pole suutnud XXXX sõltuvusest vabaneda. Maakohus leidis, et L. Kolev on küll vangistuse kandmisel ajal osalenud sotsiaalprogrammides, mis võiksid talle anda olulisi teadmisi ja oskusi õiguskuulekal teel püsimiseks, kuid tal on siiski uimastisõltuvus, mis soodustab uute kuritegude toimepanemist. Samuti on tal tasumata rahalisi nõudeid üle 4300 euro ulatuses, mistõttu ei ole välistatud, et tal kaob huvi kindlal töökohal töötamiseks ning kehva majandusliku olukorra tõttu paneb toime uue varavastase või rahva tervise vastase kuriteo. Seega eksisteerib maakohtu hinnangul jätkuvalt oht ja risk, et vabaduses võib süüdimõistetu XXXX aine tarvitamise või selle saamiseks või majanduslike raskuste tõttu panna toime uue kuriteo. Süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumise võimalikkust ja allumatust kehtestatud korrale kinnitab maakohtu hinnangul ka asjaolu, et teda on vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. Maakohus märkis, et L. Kolev ei ole ka varem olnud võimeline katseaega edukalt läbima ning tema õiguskuulekus ja allumisvõime kehtestatud korrale on jätkuvalt kaheldav, vaatamata oluliste sotsiaalprogrammide läbimisele, XXXX omandamisele, lähedaste toetusele ning kindlale elukohale ja töökoha saamisele W C OÜ-s. Maakohus märkis, et L. Kolevil on täitmata ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid eeldusi, s.o distsiplinaarkaristuse puudumine. Maakohus leidis, et arvestades süüdimõistetu varasemat kuritegelikku käitumist ja viimati sooritatud kuriteo raskust, ei ole tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine praegu põhjendatud. Maakohus oli seisukohal, et korduvalt kuritegusid toimepannud isikut, keda pole varem vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega ning kes pole ka vanglas suutnud katseaega läbida, ei ole otstarbekas ega õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kui endiselt eksisteerib uue kuriteo toimepanemise oht ja kui esineb suur tõenäosus, et isik ei ole suuteline alluma nõuetekohasele käitumiskontrollile. Maakohtu määruse kohaselt ei võimalda süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka asjaolu, et tema käitumises on toimunud positiivsed muudatused ja tal on soov edaspidi käituda seaduskuulekalt. Maakohus leidis, et need positiivsed muutused, mis on praegu tekkinud süüdimõistetu käitumises, ja soov edaspidi elada seadusekuulekalt, võivad olla vaid ajutised või ebapüsivad, mistõttu veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, kulub rohkem aega. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on praegu veel ennatlik ning tal on vaja jätkata vangistuse kandmist vähemalt 8 kuud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu L. Kolev taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse kohaselt keskendus maakohus liigselt negatiivsele ega arvestanud L. Kolevit iseloomustava positiivsega nagu vangistuses kooli lõpetamine, kursuste läbimine ja erinevates -2- sotsiaalprogrammides osalemine. L. Kolev märgib, et viibib avavanglas, jätkab õpinguid ametikoolis ning teda iseloomustatakse koolist hästi. Süüdimõistetu leiab, et tema edasine kinnipidamine vanglas ei ole põhjendatud, kuna seoses avavanglas viibimise ja kooliskäimisega on ta juba praegu pooleldi vabaduses ning vabanemise korral saaks ta õhtuti vanglas viibimise asemel tööl käia. L. Kolev märgib, et tema distsiplinaarrikkumine ei olnud tõsine ning seisnes selles, et ta ei andnud kambrist leitud palvehelmeid vanglaametnikule üle. L. Kolev märgib ka, et oli kuritegude toimepanemise ajal XXXX ega saanud oma tegude tagajärgedest aru, kuid on nüüdseks karistuse kandmise ajal järele mõelnud ning kahetseb toimepandut. Süüdimõistetu palub määruskaebuses kohtult vastutulelikkust ja võimaluse andmist, et vabaduses õiguskuulekalt elada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et L. Kolevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on L. Kolevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Kohus märgib lisaks, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolusid ja vabanemisel eesootavaid elutingimusi võetakse süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalutlusotsustuse tegemisel kahtlemata arvesse, kuid need ei saa isiku ennetähtaegset vabastamist garanteerida. Seega tuleb kohtul määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid L. Kolevi puhul hinnata kogumis teda iseloomustava negatiivsega.
7. Ringkonnakohus võtab L. Kolevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral ning tema kuriteod on sõltumata varasematest karistustest muutunud raskemaks. Käesolevat karistust kannab ta katseajal toime pandud esimese astme narkokuriteo eest ning tema kuritegude toimepanemise riski suurendab uimastisõltuvus. Kuigi L. Kolev on vangistuses oma sõltuvusprobleemiga tegelenud ja märgib määruskaebuses, et ei saanud varem sõltuvuse tõttu oma tegude tähendusest aru, oleks ringkonnakohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine praegu ennatlik. Ringkonnakohtu hinnangul näitab L. Kolevi senine elukäik, mis on koosnenud korduvast kuritegude toimepanemisest ja senised XXXX, et L. Kolevi motivatsioon edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks ja läbitud taasühiskonnastamist toetavad sotsiaalprogrammid ei pruugi olla piisavaks garantiiks hoidmaks teda edaspidi õigusrikkumisi toime panemast. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et positiivsed muutused L. Kolevi käitumises oleksid jõudnud kinnistuda ja püsiksid ka ilma range järelevalveta. Ka L. Kolevi distsiplinaarkaristust tuleb ringkonnakohtu hinnangul L. Kolevi käitumise hindamisel arvesse võtta kuigi tegemist ei olnud raske vangla sisekorra rikkumisega. Ringkonnakohus leiab, et L. Kolevil tuleks vangistuses näidata, et ta suudab täielikult vangla sisekorrast kinni pidada, positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada, õpinguid jätkata ja pikema perioodi jooksul avavangla vabama režiimiga harjuda, et seeläbi luua püsivamad eeldused ja harjumus õiguskuulekaks eluks vabaduses.
8. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et L. Kolev soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ning on selle nimel vanglas õppinud, osalenud erinevates taasühiskonnastavates ja sõltuvusest vabanemise programmides, kahetseb toimepandut ning tal on vabanedes elu- ja töökoht ning -3- lähedaste toetus, kuid leiab, et tema suhtes esinevad negatiivsed asjaolud kogumis (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest ja katseajast hoolimata aina raskemate kuritegude toimepanemine, vanglas distsiplinaarkorras karistatus ja varasemast XXXX tulenevad riskid kuritegeliku käitumise kordumiseks) ei võimalda veel käesoleval ajal tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et L. Kolev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Lõhmus Paavo Randma -4- Mati Kartau