1-08-2532/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-2532 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Šarini ja tema kaitsja Lembit Nirgi määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksandr Šarini kaitsja Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot (viiskümmend seitse eurot kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 9,60 (üheksa eurot ja kuuskümmend senti), vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt Aleksandr Šarinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Aleksandr Šarinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.
6. Aleksandr Šarinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksandr Šarin 1-08-2532 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 06.07.2012 määrusega jäeti Aleksandr Šarin talle Ida-Viru Maakohtu 10.02.2004 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. A. Šarin on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 10.02.2004 otsusega KrK § 101 p 1, § 15 lg 1-141 lg 2 p 1, 3 ja § 207 lg 1 ja lg 2 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 alusel liitkaristuseks 12 aastat vangistust, millest kandmisele kuulus 9 aastat 11 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.02.
8. Karistusaja alguseks loeti 10.02.2004 ja lõpuks 15.01.
9. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 05.07.
10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus märkis, et kuigi vangla poolt saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole ja isik on lubanud end muuta, oleks tema vabastamine enne tähteaga ennatlik, sest tema iseloomustusest nähtuvalt muutub isik ohtlikuks, kui muutub tema eluviis või ümbritsevad olud. Maakohus osundas sellelegi, et vangla on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski vabanedes kõrgeks. A. Šarinit on kuuel korral karistatud kriminaalkorras, s.h esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mistõttu ei toeta ka tema poolt toime pandud süütegude iseloom ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on isikuga, kelle varasemast käitumisest võib järeldada tema suutmatust vabaduses õiguskuulekat elu elada. Kohus leidis, et kinnipeetava puhul esineb rohkem vabastamist mittetoetavaid kui toetavaid asjaolusid. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu A. Šarin esitas määruskaebuse, milles palub end ennetähtaegselt vabastada. Ta leiab, et Rakvere kohus tegi otsuse tema ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta juba enne istungi toimumist, kuna talle loeti kohtuotsus ette juba videokonverentsi ajal 31.08.
11. Kohtunik ei pööranud tähelepanu isegi sellele, et süüdimõistetu tuli kohtusse avavanglast, mis tähendab, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti ei arvestanud kohus garantiikirjaga XXXX XXXX , mis garanteerib A. Šarinile nii elu- kui töökoha ja kus ta hakkaks kuuel päeval nädalas tööle ja külastaks pühapäeval kirikut. Kohtus seletas A. Šarin, et soovib end muuta ja alustada seadusekuulekat elu – tema elu on möödunud vangistuses ja nüüd soovib ta seda muuta, sest tegemist võib olla viimase võimalusega. Oma pikast karistusest on ta ära kandnud kümme aastat ja kaheksa kuud ja jäänud on see osa karistusest, mis oleks vaja rehabiliteerimiseks, et alustada elu normaalses ühiskonnas. A. Šarini kaitsja L. Nirgi esitas samuti määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta. 2 Kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et A. Šarinil puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused. Seega on karistuse kandmine teda muutnud, millest annab kinnitust ka isiku soov vangla XXXX ja XXXX töötada. A. Šarin on vangistuses omandanud kuus eriala ja läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning lõpetanud alkoholi tarbimise. Karistust kui sellist ei saa A. Šarinile ette heita – käitumine vangistuses näitab, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seadusekuulekalt. A. Šarin on varem töötanud XXXX, AS-is E P XXXX jt kohtades. Ta on soovinud vabanemisel asuda elama Tallinnasse XXXX majja, kus on võimalik koheselt ka tööle saada. Seega on A. Šarinil vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ja tema eluviisi ja olude muutus on välistatud. Edasise elu korraldamisel saab pidada määravaks katseaja kohaldamist, mistõttu on A. Šarin eluliselt huvitatud olema seadusekuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebustes toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Šarini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebustes esitatud väiteid.
14. Ringkonnakohus möönab, et A. Šarini käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid – A. Šarinil puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud mitmetes sotsiaalprogrammides, olnud hõivatud tööga ja õpingutega. Samuti näitab tema muutumissoovi XXXX XXXX programmi läbimine. Määruskaebuse kohaselt on isik loobunud ka alkoholi tarvitamisest. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Šarini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
15. Kohtukolleegium leiab, et A. Šarini varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud ei võimalda teda käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. A. Šarin on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vangistuses viibib ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab ta tahtliku tapmise, röövimise ja tulirelva kasutamise eest. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Toimikus on garantiikiri XXXX XXXX, kes on nõus tagama A. Šarinile koha XXXX. Sama dokumendi kohaselt on aga programmiga liitumine vabatahtlik ja sellest lahkumisel lõpeb XXXX vastutus isiku eest. Seega võimaldatakse küll isikule programmiga liitumine, ent puudub garantii, et ta seda ei katkesta. A. Šarin on kahel korral katkestanud katseaja ja pani ka viimase kuriteo toime kolm päeva peale vanglast vabanemist, mistõttu puudub ringkonnakohtul kindlus tema positiivsete kavatsuste realiseerumises. Lisaks on A. Šarini kuritegude toimepanemise asjaolusid arvestades tegemist mõjutatava isikuga, kes pani süütegusid toime grupis. A. Šarinil oli vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega ja joobes olles võib ta agressiivselt käituda. Kuigi isiku kaitsja on avaldanud, et A. Šarin on alkoholist loobunud, on selle tinginud vangistuses viibimine. 3
16. Kohtukolleegium leiab, et arvestades A. Šarini karistusaja lõpuni jäävat aega on oluline, et kinnipeetav jätkaks karistuse kandmist avavanglas, mis on ühiskonda naasmisele üleminekuetapiks ning kus talle on tagatud tugi ja järelevalve. Avavangla omab head rehabiliteerivat toimet, arvestades, et isik on oma elust märkimisväärse aja viibinud kinnipidamisasutustes ja tema hakkamasaamine ühiskonnas on selle tõttu raskendatud.
17. Vastuseks A. Šarini väitele, et kohus langetas otsuse tema suhtes juba varem, kuivõrd talle loeti kohtuotsus ette juba videokonverentsi ajal 31.08.2012 ja ei arvestatud m.h seda, et tal oli garantiikiri XXXX st ja puudusid distsiplinaarkaristused, märgib ringkonnakohus, et maakohus on enne istungit tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, mistõttu omab teadmisi kriminaalhooldaja ja vangistusasutuse seisukohast ning toimikule lisatud dokumentidest – seega olid kohtul juba varem määruskaebuses nimetatud asjaolud teada. Sellele vaatamata on kohus leidnud, et A. Šarini vabastamine on ennatlik, arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ja toimepandud kuritegude asjaolusid ning uue kuriteo toimepanemise riski vabanemisel.
18. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada A. Šarini suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
19. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas