1-04-148/105

1-04-148 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-04-148 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Konstantin Kudrjavtsevi (Kudrjavtsev) kaitsja Mihhail Firsovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Konstantin Kudrjavtsevi kaitsja Mihhail Firsovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 19.09.2012 määrusega jäeti Konstantin Kudrjavtsev temale Viru Maakohtu 04.09.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. K. Kudrjavtsev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 04.09.2008 otsusega KrK §101 p 1 ja § 144 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 8 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 04.09.2008 ja lõpp on 29.06.
4. Viru Maakohtus registreeriti 25.06.2012 Viru Vangla taotlus K. Kudrjavtsevi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et K. Kudrjavtsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. K. Kudrjavtsev on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Käesoleval ajal kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest, mis oli toime pandud omakasu ajendil. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. K. Kudrjavtsevile garanteerib töökoha vabaduses tema isa A.K. . Kohus ei pea antud asjaolu küllaldaseks garantiiks, sest pereliikmed ei omanud küllaldaselt mõjuvõimu varasemate K. Kudrjavtsevi õigusrikkumiste ärahoidmiseks. K. Kudrjavtsevi isikut ja varasemat kuritegelikku käitumist arvestades järeldas maakohus, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Viru Vangla iseloomustusest järeldub, et K. Kudrjavtsevil on säilinud risk alkoholi kuritarvitamise jätkamiseks vabaduses. K. Kudrjavtsevit iseloomustab keskmisest kõrgem impulsiivsus ja agressiivsus. Iseloomustuses nenditakse, et kui muutub K. Kudrjavtsevi eluviis või muutuvad teda ümbritsevad olud ehk kui isik on alkoholijoobes, tal on halb majanduslik olukord või alustab suhtlemist negatiivset mõju avaldavate isikutega, võivad ilmneda ka isiku ohtlikkuse tunnused ja ta võib ohustada avalikkust oma käitumisega. Andes hinnangut K. Kudrjavtsevi poolt vabaduses uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele on K. Kudrjavtsevi poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%, mida kohus ei hinda minimaalseks riskiteguriks. Maakohus leidis, et K. Kudrjavtsevi käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel töö- ja elukoht) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. K. Kudrjavtsevil oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, piisav sissetulek, kuid see ei takistanud tal toime panemast rasket isikuvastast kuritegu, mille tagajärjel suri inimene. Maakohus leidis, et toimepandud kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Käesoleval ajal kannab K. Kudrjavtsev vangistust I astme kuriteo toimepanemise eest ning karistuse lõpuni on jäänud ligi 4 aastat, mis on pikk aeg. Vanglas viibides on K. Kudrjavtsevil võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi. Arvestades kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole maakohtu hinnangul K. Kudrjavtsevi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud, sest ühiskonna õiglustunne saaks oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub K. Kudrjavtsevi kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada K. Kudrjavtsev tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja märgib, et kohus peab hindama KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Kuigi K. Kudrjavtsev kannab karistust raske kuriteo toimepanemise eest, ei saa see olla aluseks isiku tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmiseks. Määruskaebuses märgitakse, et maakohus ei arvestanud täies ulatuses K. Kudrjavtsevi seaduskuulelikku käitumist karistuse kandmise ajal. Antud asjaolu viitab omakorda sellele, et karistuse eesmärk on saavutatud ning süüdimõistetu on asunud õigele teele. Vanglas olles läbis -2- K. Kudrjavtsev mitmeid sotsiaalseid programme, käesoleval ajal õpib XXXX . Kõik see viitab asjaolule, et K. Kudrjavtsev on motiveeritud vabaduses seaduskuulelikku eluviisi pidama. Lähtudes maakohtu loogikast on antud juhul karistuse peamiseks eesmärgiks karistada kuriteo toimepannud isikut, mis on vastuolus seaduses deklareeritud karistuse peamise põhimõttega. Kaitsja leiab, et kui süüdimõistetu on suutnud enam kui neli aastat end seaduskuulelikult üleval pidada, tõestades oma käitumisega, et ta on asunud õigele teele, siis on põhjendamatu kohtu kinnitus, et K. Kudrjavtsev võib vabaduses olles panna toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et K. Kudrjavtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et K. Kudrjavtsevil on vabanedes olemas elukoht, töökoht ning lähedaste toetus. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et nimetatud asjaolud ei hoidnud ära K. Kudrjavtsevi poolt varasemate kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus hindab samuti K. Kudrjavtsevi poolt vangistuses sotsiaalprogrammide läbimist ning XXXX eriala omandamist. K. Kudrjavtsevit on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Vanglakaristust kannab ta esimest korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et K. Kudrjavtsevit iseloomustavad positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et K. Kudrjavtsev on toime pannud raske I astme isikuvastase kuriteo, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning selle eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud ebaproportsionaalselt väikese osa. KrK § 101 p 1 sätestas, et omakasu ajendil tahtliku tapmise toimepanemise eest karistati kaheksa kuni viieteistaastase või eluaegse vabadusekaotusliku karistusega. K. Kudrjavtsev on käesolevaks hetkeks ära kandnud neli aastat talle mõistetud karistusest, mis on pool talle mõistetud karistusest ning ühtlasi moodustab ka poole nimetatud kuriteo eest mõistetava sanktsiooni alammäärast. Sellest tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel K. Kudrjavtsevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning on ebaproportsionaalne K. Kudrjavtsevi poolt toime pandud kuriteo raskusega. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. Seega peab ringkonnakohus positiivseks, et K. Kudrjavtsevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas sedastab kohtukolleegium, et vanglakaristuse jooksul on K. Kudrjavtsev toime pannud neli distsiplinaarrikkumist, mis küll käesolevaks hetkeks on kustunud, kuid iseloomustava materjalina näitavad, et isegi range järelevalve tingimustes pole A.K. suutnud järgida kehtivaid norme. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt iseloomustab K. Kudrjavtsevit keskmisest kõrgem impulsiivsus ning provokatiivses olukorras võib ta käituda impulsiivselt. Ka K. Kudrjavtsevi poolt toime pandud kuritegu viitab tema impulsiivsele käitumisele. Iseloomustusest nähtuvalt võib K. Kudrjavtsev ohustada oma käitumisega avalikkust olukordades, kus ta on alkoholijoobes, halvas majanduslikus seisundis või suhtleb negatiivset mõju avaldavate -3- isikutega. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et esineb oht, et vangistusest ennatliku vabanemise korral hakkab K. Kudrjavtsev keerulistesse olukordadesse sattudes järjekordselt õigusvastaselt käituma. Kohtukolleegium sedastab, et K. Kudrjavtsevil on võimalus edasise vangistuse aja jooksul läbida veel mitmeid sotsiaalprogramme ning kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Arvestades K. Kudrjavtsevi karistuse pikkust on tulevikus võimalik korduvalt arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eelnevast tulenevalt ja kaaludes kogumis KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, s.o K. Kudrjavtsevi poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, tema isikut, elukäiku ning käitumist vangistuse ajal, aga ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise tagajärgi, on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel on K. Kudrjavtsevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennatlik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Tiit Lõhmus