1-09-22134/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-22134 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Johannes Klausseni (Klaussen) kaitsja Küllike Nammi (Namm) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Johannes Klausseni kaitsja Küllike Nammi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 03.09.2012 määrusega jäeti Johannes Klaussen talle Harju Maakohtu otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Klaussen on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.01.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat ja 3 kuud alates 06.08.
4. Karistusaja alguseks loeti 06.08.2009 ja lõpuks 06.11.
5. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 10.07.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus osundas asja materjalidele, millest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistust kannab ta teist korda. Mõlemad vangistused on kinnipeetavale mõistetud I astme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, käesolevat vangistust kannab ta lisaks ka sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Maakohus leidis, et kinnipeetava puhul ei ole varasemalt mõistetud karistused täitnud karistuse mõistmise eesmärki. Vaatamata varasematele karistustele ja ka vangistuse reaalsele kandmisele jätkas kinnipeetav samaliigilise kuriteo toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Maakohus leidis, et antud asjaolu näitab mõningaste positiivsete muutuste olemasolu. Samas on kinnipeetavat varasemalt vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, mis omakorda näitab kinnipeetava suhtumist korda ja reeglitesse üleüldiselt. Alalise elukoha olemasolu, töökoha garanteerituse ning sotsiaalprogrammi Usk ja teadmine läbimise luges maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Karistuse lõpuni on jäänud veidi üle aasta ning selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalus positiivseid muutusi kinnistada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhoolduse all. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava probleemideks kriminaalhooldusel olid registreerimiskohustuse mittetäitmine ja väärtegude toimepanemine katseajal. Peale katseaja lõppu jätkas kinnipeetav I astme kuritegude toimepanemist. Seega ei ole kriminaalhooldus piisavaks kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Maakohtul puudus veendumus, et toimunud positiivsed muudatused on kinnipeetava puhul pöördumatud. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Kaitsja taotleb 03.09.2012 määruse tühistamist ja J. Klausseni vangistusest tingimisi vabastamist. Kohus on otsustamisel jätnud tähelepanuta J. Klausseni positiivselt kirjeldavad asjaolud. J. Klaussen on vangistuses viibides teinud väga olulised järeldused oma elus – on lõpetanud XXXX , läbinud XXXX ja XXXX kursused, osalenud regulaarselt inspektor-kontaktisikuga vestlustel programmis „XXXX“ probleemi lahendusoskuste arendamiseks. Põhjendamatu on arvestada kehtetuid distsiplinaarkaristusi. Samuti on asjakohatu kohtu järeldus, et varasemad karistused näitavad kinnipeetava suhtumist reeglitesse ja korda üldiselt. J. Klaussen on muutunud paremuse poole – tal puuduvad ca kahe aasta jooksul distsiplinaarkaristused ning minevikus toimunule tuginemine ei ole millegagi põhjendatud. Asjaolu, et J. Klaussen on vangistuses viibides oluliselt muutunud paremuse suunas, möönis ka prokurör kohtuistungil. J. Klaussen lõpetas XXXX ja on asunud õppima TTÜ V K projekti raames XXXX. Arvestades õiguskuulekat käitumist on J. Klaussen üle viidud avavanglasse, mis võimaldab osaleda vahetult õppetöös. Viru Vangla 15.08.2012 käskkirjast 2 nr 6-1/586-KP nähtuvalt on kinnipidamisasutus asunud seisukohale, et on piisavalt alust oletada, et J. Klaussen ei pane toime uusi õigusrikkumisi. Seega on kinnipidamisasutus J. Klausseni suhtes näidanud üles usaldust ning tema avavanglasse viimisega kinnitanud positiivsete muudatuste olemasolu. Kaitsja selgitab, et J. Klaussen oli kriminaalhooldusnõuete rikkumise ajal alaealine ning seetõttu ei adunud täpselt oma käitumise tagajärgi. Käesolevaks ajaks on ta täiel määral mõistnud oma tegude tagajärgi ning saanud aru, et narkootiliste ainete tarvitamine ei ole temale enam vajalik ning saanud aru narkootiliste ainete tarvitamise tagajärgedest. J. Klaussen soovib jätkata õpinguid, mida on võimalik teha ka T TTÜ T K juba alustatud projekti raames, samuti on talle tagatud töökoht OÜ K XXXX/XXXX. Tööle asudes on võimalik hakata tasuma rahalisi kohustusi. Kaitsja viitab 21.06.2012 koostatud kinnipeetava iseloomustusele, millest nähtub, et J. Klausseni puhul puudub täielikult ohtlikkus ja tema isikuomadusest tulenevad riskid on minimaalsed, samuti nagu ka tema varasemast elukäigust ja käitumisest, s.o tegemist on väga positiivse hinnanguga. Arusaamatuks jääb, miks ei ole kohus veendunud, et toiminud positiivsed muudatused oleksid kinnipeetava puhul pöördumatud ning samuti ka väide, et veel üks aasta vangistust annab kinnipeetavale võimaluse kinnistada positiivseid muudatusi. Seega möönab ka kohus, et positiivsed muutused on toimunud. J. Klaussen on käitunud õiguskuulekalt ja jätkanud õpinguid. Tema edasine kinnipidamine nüüdseks juba avavanglas ei ole mõistlik ega põhjendatud. Vabastades süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega annabki kohus hinnangu tema käitumisele ning võimaldab J. Klaussenil, kes on XXX - aastane noor inimene, minna oma eluga edasi vabaduses. Ei esine ühtegi asjaolu, mis kinnitaks kohtu arvamust, et veel üks aasta kinnipidamiskohas mõjutaks J. Klaussenit positiivsemalt, kui võimalus asuda elama oma perekonna juurde, hakata käima tööl jne. J. Klaussenil on perekond, elukoht, võimalus edasi õppida ja töökoht. Seda kõike ei ole kohus otsustuse tegemisel arvestanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole J. Klausseni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
9. Ringkonnakohus möönab, et J. Klausseni käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel 3 kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid – J. Klaussen on lõpetanud XXXX ja asunud õppima TTÜ V K projekti raames XXXX-XXXXX, ta on üle viidud avavanglasse, mis võimaldab osaleda vahetult õppetöös. Ta on läbinud XXXX ja XXXX kursused, osalenud regulaarselt inspektor-kontaktisikuga vestlustel ning programmis „XXXX“ probleemi lahendusoskuste arendamiseks. Samas ei saa nõustuda kaitsja väitega, mille kohaselt vabastades süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega annabki kohus hinnangu tema käitumisele. Vastavalt KarS § 76 lg-s 3 toodud materiaalsetele alustele tuleb asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et J. Klausseni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
10. Kaitsja ei ole rahul sellega, et Viru Maakohus on arvestanud otsustuse tegemisel kehtetuid distsiplinaarkaristusi. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et J. Klausseni käitumine vangistuse jooksul on paranenud, teda ei ole tõepoolest alates 05.11.2010 distsiplinaarkorras karistatud. Sellest tulenevalt loodab ringkonnakohus, et J. Klaussen suudab edaspidigi säilitada motivatsiooni oma käitumise parandamiseks ning distsiplinaarrikkumistest hoidumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul omab isiku avavanglasse paigutamine suurt rehabiliteerivat mõju – talle on tagatud suurem liikumisvabadus ja määruskaebuse kohaselt on J. Klaussenile võimaldatud viibida väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimisega. Arvestades, et J. Klaussen on mitmel korral toime pannud rahvatervisevastased I astme kuriteod, samuti seda, et tema kuritegeliku käitumise ajendiks võib pidada sõltuvust narkootikumidest, on kohtukolleegiumi arvates vajalik tema taasühiskonnastamine rangemates järelevalve tingimustes, kui seda võimaldaks kriminaalhooldus. Kuigi kaitsja väitel teostati J. Klausseni üle järelevalvet alaealisena ja ta ei adunud täpselt oma käitumise tagajärgi, puudub ka käesoleval juhul kindlus, et vabaduses olles ei mõjuta teda risk taas narkootikume tarvitama hakata – seda eriti arvestades, et iseloomustuse kohaselt on ta alates XXX. eluaastast tarvitanud GHB-d, kanepit ja kokaiini – ka kaks tema kriminaalasja on seotud narkootikumide tarvitamisega, millega kaasnes lisaks narkojoobes mootorsõiduki juhtimine. Arvestamata ei saa jätta, et ka J. Klausseni eelmine katseaeg ei kulgenud probleemideta – ta jätkas väärtegude toimepanemist ja ei täitnud registreerimiskohustust.
11. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et J. Klaussenil on olemas vabanedes elukoht ning toetav perekond, samas ei ole nimetatud asjaolud varasemalt teda motiveerinud kuritegude toimepanemisest hoiduma.
12. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. J. Klaussenil on võimalus kasutada aega kinnipidamisasutuses enda haridusalaseks täiendamiseks, et vabanedes realiseerida oma positiivsed kavatsused, asuda tööle ning minna oma eluga edasi. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau