1-11-13813/11

(11230110494)Kohtukoosseis kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Aive Uueni Tõlk Valeri Helmar Prokurör Eve Soostar Kriminaalasi Inna Jarovaja’ süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses Süüdistatav INNA JAROVAJA, isikukood: 44808200371; elukoht: xxx; kodakondsus: EV; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta, pensionär; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend: ei kohaldatud Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Inna Jarovaja KarS § 121 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 6 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • p.

1. elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; • p.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • p.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 • • p.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; p.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.05.2012.a. Määrata Inna Jarovaja Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. HP’i poolt esitatud tsiviilhagi – jätta läbi vaatamata. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Inna Jarovaja’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435 eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu kogusummas 403,15 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-11-13813, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: CD-plaat helisalvestisega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 16.05.2012.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 01.06.2012.a. SÜÜDISTUSE SISU Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Inna Jarovajale selles, et 29.07.2011 kella 18.40 paiku xxx, pärast verbaalset konflikti HP ja Inna Jarovaja vahel viimasele kuuluvate koerte vabalt ringijooksmise tõttu surus Inna Jarovaja HP trepikoja ukse vahele, mille tulemusena tundis HP rinnaku-ja seljapiirkonnas füüsilist valu; seejärel haaras Inna Jarovaja HP ühe käega kaelast ja kägistas teda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse-marrastused vasakul pool kaelal. Kui kannatanu püüdis I.Jarovajat eemale lükata, haaras viimane tema vasaku käe randmest, väänas selle tagurpidi, seejärel väänas ka tema vasaku käe sõrmi, kannatanule oli nimetatud tegevusega põhjustatud füüsilist valu. 2 Oma tegevusega pani Inna Jarovaja tahtlikult toime teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Inna Jarovaja end temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud ja ristküsitluste käigus küsimustele vastates selgitas, et ta ei ole 29.07.2011.a. kannatanu HP’i suhtes mingit vägivalda tarvitanud, neil oli verbaalne konflikt. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu HP, tunnistajad KK, MP, KP, NI, IK, JV, J Š ja süüdistatav Inna Jarovaja. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuröri poolt kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kaitsja vaidles vastu prokuröri poolt esitatud politsei infosüsteemi väljatrüki avaldamisele ja leidis, et tegu on vana informatsiooniga, mis ei ole antud intsidendiga seotud. Kohus pidas vajalikuks nimetatud väljatrükk avaldada, kuivõrd tegu on süüdistatavat iseloomustavate andmetega. Kaitsja esitas omapoolsed tõendid (pensionitunnistuse, Maksu- ja Tolliameti otsuse ja lepingute koopiad), millede avaldamist pidas prokurör lubatavaks. Prokurör vaidles vastu kaitsja poolt esitatud foto avaldamisele ja leidis, et antud foto koerast ei tõenda sündmuse faktilisi asjaolusid ning puuduvad andmed selle kohta, kellele kuuluvat koera on fotol kujutatud. Kohus jättis antud foto avaldamata, kuna pole selgust, kas antud fotol oleva koera puhul on tegemist I. Jarovaja koeraga. Kohtuistungil avaldatud tõenditeks olid: - CD-l olev helisalvestus ja selle vaatlusprotokoll /lk 11-13; tl 21-24/ - 29.07.2011 AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaart nr R629230 /lk 4-5; tl 25-26/ - isiku läbivaatuse protokoll koos sellele lisatud fototabeliga /lk 6-8; tl 27-29/ - väljatrükk politsei menetlusinfosüsteemist /tl 30/ - menetluskulusid tõendavad dokumendid /tl 31-33/ - pensionitunnistuse koopia /tl 34/ - Maksu- ja Tolliameti otsuse koopia /tl 35, 35pö/ - korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu koopia /tl 36/ - korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu koopia /tl 37/ - abieluvaralepingu, hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingute koopia /tl 38/ - Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastus päringule /tl 97/ - Põhja Prefektuuri määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta /tl 98-99/ - kaitsja kirjalik taotlus uurimiseksperimendi läbiviimiseks /tl 101-103/ - prokuröri taotlusel avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja K. Paksu poolt varem antud ütlused (tunnistajana ülekuulamise protokoll): lk 25 (tl 40), teine lause, algab: „Mõne ajapärast…“. Kaitsja vaidles avaldamisele vastu ning leidis, et isikul on õigus oma ütlusi täiendada. 3 - prokuröri taotlusel avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu süüdistatava poolt varem antud ütlused (kahtlustavana ülekuulamise protokoll): lk 22 (tl 43), alates lausest: ”Küsisin talt..”. Kaitsja leidis, et vastuolusid ei ole. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör palus tõendina mitte arvestada süüdistava poolt kohtus antud ütlusi, kuna need on mitteusaldusväärsed, vastuolulised ning ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Ka leidis prokurör, et tunnistajate K. P N. I , I. K , J. V ja J. Š ütlused ei ole tõendina arvestatavad. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud, määrates KarS § 74 ja § 75 alusel, et nimetatud karistust ei pöörata täitmisele kui I. Jarovaja 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab temale pandud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi küsimuse jättis prokurör kohtu otsustada. Kaitsja leidis, et I. Jarovaja tuleks temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendid vastuolulised ning kannatanu ütlusi sündmuse kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Kaitsja leidis, et kannatanu solvas süüdistatavat, ei oska nimetada kõiki asjaolusid, fikseeritud vigastuste tekkepõhjusi ei ole kindaks tehtud. Kaitsja hinnangul esitas kannatanu avalduse politseisse kannatanult raha saamiseks. Kaitsja palus jätta rahuldamata kannatanu tsiviilhagi, tõendamata on see, milles kannatanu moraalne kahju seisnes. Kannatanu HP kinnitas, et jääb esitatud tsiviilhagi juurde. Ta selgitas, et tsiviilhagi on seotud moraalse kahjuga, mis tuleneb sellest, et ta kardab süüdistatava koeri, tema igapäevane tegevus on sellest häiritud. Süüdistatav end kohtus süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav väitis oma viimases sõnas, et teda on menetluse käigus enda süüdi tunnistamisest keeldumise ja lepitusega mittenõustumise järel ähvardanud nii uurija, kui prokurör. KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: Kohus leiab, et süüdistatava I. Jarovaja süü temale inkrimineeritavas kuriteos on kohtus tõendamist leidnud. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava seletusi tema ja kannatanu konflikti tekkepõhjuste ja konflikti käigu kohta, kuna need olid vastuolus teiste usaldusväärsete tõenditega, ka esinesid vastuolud süüdistatava I. Jarovaja enda väidetes. Kohtus väitis süüdistatav I. Jarovaja, et konflikt kannatanuga tekkis rahvuslikel põhjusel, kuna kannatanu kasutas tema suhtes selleteemalisi solvavaid väljendeid („vene siga“, tl 87). Prokurör avaldas kohtuistungil I. Jarovaja varasemalt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, millistes (tl 43) süüdistatav kohtueelsel uurimisel antud väljendit ei maininud ning kohtus ei suutnud süüdistatav selgitada, millisel põhjusel jättis ta kohtueelsel uurimisel, s.o ajal, mis oli sündmusele vahetult ajaliselt lähemal ja sündmused erksamalt meeles, mainimata väljendi, mida ta ise pidas oluliseks ja konflikti allikaks. 4 Ka on süüdistatava ütlused mitteusaldusväärsed põhjustel, et need on vastuolus teiste usaldusväärsete tõenditega – nii väitis süüdistatav kohtus, et korteriühistuga probleeme pole olnud (tl 90), samas nähtub tunnistaja K. K ütlustest (tl 58), samuti tunnistaja M. P’i (tl 61) ütlustest asjaolu, et korteriühistu poolt on pöördutud I. Jarovaja poole seoses tema rihmastamata koerte probleemiga. Kohtul puudub alus antud tunnistajate ütlustes kahelda, kuna need on omavahelises kooskõlas, samuti kooskõlas kohtus uuritud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastusega (tl 97). Eelnimetatud põhjusel ei pea kohus usaldusväärseks süüdistatava ütlusi konflikti tekkepõhjuse ja kulgemise osas. Kohus peab usaldusväärseks kannatanu ütlusi, kuna need on kooskõlas tunnistajate M. P ja K. K ütlustega, samuti eelnimetatud, kohtus uuritud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastusega, samuti kohtus üle kuulatud lindistusega kannatanu pöördumisest hädaabisse (tl 2124), samuti patsiendikaardi väljavõttega (tl 25-26), samuti isiku läbivaatuse protokolliga (tl 27-29). Tunnistajate M. P ja K. K ütlustes puudub alus kahelda, sest need on omavahelises kooskõlas, samuti riimuvad Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastusega ning patsiendikaardi väljavõttega ning kohtus üle kuulatud kõnesalvestisega (kannatanu kõne hädaabisse). Tõendina ei ole käsitletavad tunnistajate NI, IK, JV , J Š ütlused, kuna antud tunnistajatest mitte ükski ei näinud kuriteosündmust pealt ning ka ei pärine nende informatsioon juhtunu kohta vahetult sündmuste järgsest ajast, vaid tunnistajad said informatsiooni süüdistatavalt ning oluliselt hiljem, kui sündmus aset leidis. Nii väitis tunnistaja N. I , et talle rääkis süüdistatav sündmusest alles 2012.a. (tl 63), tunnistaja I. K märkis, et intsident leidis aset suvel, temale rääkis süüdistatav sellest hiljem (tl 67), samuti märkis tunnistaja J. Š , et süüdistatav rääkis talle intsidendist alles hiljem (tl 73). Tunnistaja J. V märkis, et tema teab süüdistatava I. Jarovaja jutu põhjal 07.12.2011.a. sündmusest, I. Jarovaja ei ole talle rääkinud sellest, et naaber süüdistab I. Jarovajat füüsilise vägivalla kasutamises (tl 69). Tunnistajate teadmised sündmuse osas pärinevad süüdistatavalt, kes tunnistajale edastatud informatsioonis väljendas enda hinnangut toimunule, milline oli ilmselgelt ennast kaitsev ja ebaobjektiivne. Kohus ei arvesta tõendina ka tunnistaja KP’u ütlusi, kui ebaobjektiivseid. Tunnistaja näol on tegemist isikuga, kes on süüdistatava abikaasa, isikuga kel on põhjust ebaobjektiivsuseks ja kes üritab süüdistatavat kaitsta. Ka esinevad tunnistaja ütlustes ilmselged vastuolud – nii väitis tunnistaja kohtus, et sündmust ta küll pealt ei näinud, ta oli toas ja koristas, kui kuulis kahe avatud ukse kaudu kannatanu ja süüdistatava vahelist vestlust, seda ka vaid osaliselt ühe lause osas. Ta väitis, et kuulis, kuidas kannatanu ütles: „Sellepärast, et mina olen eestlane, sina teed, mida mina tahan, sina oled venelane, mine Venemaale“ (tl 75), samas kinnitas tunnistaja, et hiljem, kui ta väljus ning asus koos kannatanuga majast väljaspool, ei kuulnud ta pealt kannatanu poolt väljas tehtud telefonikõne sisu. On ilmne, et isik ei saa omada nn valikulist kuulmist ja kuulda läbi kahe avatud ukse vestlusest vaid ühte valikulist fraasi, hilisema mittekuulmine viitab aga asjaolule, et tema kuulmisvõime ei ole selline, et selgelt kuulda vahetult läheduses toimunud kõnet. See ei ole eluliselt usutav. Ka ei suutnud tunnistaja selgitada kohtus, miks kohtueelsel uurimisel ei nimetanud ta sama eelnimetatud kuuldud lauset, kuigi kohtueelne uurimine leidis aset sündmusele oluliselt ajalisest lähemal ning siis oli tema mälu oluliselt värskem (prokuröri poolt avaldatud kohtueelsel uurimisel antud ütlused tl 40). 5 Kohtus leidis kannatanu ütlustega, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastusega, patsiendikaardiga, isiku läbivaatuse protokolliga ja kõne salvestisega tõendamist, et I. Jarovaja pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis sõnaline konflikt just koerte pärast, põhjusel, et süüdistatav ei täitnud Tallinna Linnavolikogu 10.02.2005.a. määrusega nr 12 kinnitatud „Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirja“ ega rihmastangud koeri. Antud väide riimub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastusega, tunnistajate K. K, M. P ütlustega, ka süüdistatav ise möönis kohtus, et ta ei ole täitnud antud eeskirja. Kannatanu ütlustest tulenevalt ei olnud konflikt mingilgi moel seotud rahvusliku vaenuga ning kohtul puudub alus sellekohasest väites kahelda, kuna eelnevalt kannatanu poolt väljaöeldud konflikti tekkepõhjus (koerte pidamise nõuete rikkumine) on tõendamist leidnud. Kohtus leidis kannatanu ütlustega tõendamist, et süüdistatav surus kannatanu uske vahele, haaras kaelast teda kägistades, tekitades valu ja tervisekahjustuse ning haaras kannatanu randmest, seda tagurpidi väänates ja väänas tema sõrmi. Antud ütlused riimuvad patsiendikaardil kirjeldatuga, samuti fototabeliga isiku vaatlusprotokollist, milline on koostatud sündmusele järgnevalt ning kohtul puudub alus selles kahelda, kuna see on kooskõlas patsiendikaardis kirjeldatuga. Antud tõenditest tulenevalt tuvastati kannatanul kaela, rinnaku piirkonna kriimustused, valu küünarliigeses, ka kinnitas kannatanu haiglasse pöördumisel, et need tekitas naabrinaine (tl 25), mida süüdistatav kannatanule ka oli. Haiglasse pöördus kannatanu sündmusega samal päeval, 29.07.2011.a. Kaelal olevad vigastused on fikseeritud ka fototabelis (tl 27-29), milline on koostatud 01.08.2011.a., s.o ajal, mil sündmusest möödunud vaid 2 päeva. Tunnistaja M P vestles kannatanuga juhtunuga samal päeval ning vahetult juhtunu järgselt ning tema ütlused konflikti tekkepõhjuste kohta ja vigastuste tekkepõhjuste kohta (tl 60) kattuvad patsiendikaardilt, fototabelilt nähtuvatega. Kohtus tekitas kaitsjas küsitavusi asjaolu, et kannatanu oma kõnes hädaabisse märkis, et koerad teda ründasid, kannatanu selgitas kohtus, et ta pidas rünnakuks ka asjaolu, et koerad jooksid haukudes tema suunas ning kannatanu enda ja tunnistaja M. P ütlusest nähtub, et kannatanu kardab koeri, mistõttu on kannatanu selline väide eluliselt usutav. Süüdistatav ka ise kinnitas, et ta on varemgi kannatanut näinud jooksmas ja karjumas koerte teemal maja lähedal. Ka nähtus kuulatud helisalvestiselt, et kannatanu oli juhtunu järgselt väga endast väljas, tal oli raskusi enese väljendamisel ning ka kõne vastuvõtja palus tal rahuneda (tl 23). Kohus peab vajalikuks käsitelda ka kaitsja poolt kaitsekõnes uurimiseksperimendi korraldamise vajalikkuse kohta viidatut. Kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditest nähtub, et kaitsja taotles kohtueelses menetluses uurimiseksperimendi läbiviimist, samuti kordas ta antud taotlust kohtulikul eelistungil ning viitas selle vajalikkusele ka kohtuistungil. Uurimiseksperimendi vajalikkust on kaitsja põhjendanud sellega, et vajalik oleks kannatanu poolt sündmuskohal isikute paiknemise, vigastuste tekitamise jm tegevuse kirjeldamine, et tuvastada, kas kannatanu poolt kirjeldatud viisil oli talle võimalik selliseid vigastusi tekitada. Kohtus uuritud tõenditega on kinnitust leidnud kannatanu ütluste usaldusväärsus, need on kooskõlas ka teiste kogutud kirjalike tõendite ning ka kohtus üle kuulatud ja usaldusväärseteks peetud tunnistajate M. P ja K. K ütlustega. Kuna teiste usaldusväärsete tõenditega on sündmuse olulised asjaolud tõendamist leidnud, ei ole tõenduslikust aspektist ega menetlusökonoomiast lähtuvalt vajalik ka nende kontrollimine sündmuse toimumiskohas. Kuna süüdistatav konflikti käigus surus isiku ukse vahele, pigistas teda kaelast, väänas rannet ja sõrmi, tekitades valu ja tervisekahjustusi, tegutses isik vähemalt kaudse tahtlusega, ta pidi aru saama, et antud tegevuse käigus tekitab ta valu ja võib tekitada tervisekahjustusi ning pidi seda ka möönma. 6 Lisaks eelpool analüüsitud tõenditele kinnitavad süüdistatava süüd ka: - CD-l olev helisalvestus ja selle vaatlusprotokoll /tl 21-24/, mille kohaselt on HP helistanud hädaabinumbril 29.07.2011.a. ning teatanud, et aadressil Vana-kalamaja 20a tuli talle naabri koer kallale, seejärel tuli naaber (naisterahvas) talle kallale ja hakkas teda kägistama. Kõne vastu võtnud isik on palunud kõne alguses HP rahuneda. - 29.07.2011 AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaart nr R629230 /tl 25-26/, mille kohaselt on HP 29.07.2011.a. kell 19:54 fikseeritud vigastused: pindmine kaelavigastus ja pindmine küünarvarrevigastus, põrutus. Anamneesi kohaselt tuli HP kl 18.00 naaber kallale, lükkas ukse vahele ja kägistas, väänas käsi. - Isiku läbivaatuse protokoll koos sellele lisatud fototabeliga /tl 27-29/, mis on läbi viidud 01.08.2011.a. ja millest nähtub, et HP on kaelal näha kaks punetavat marrastust. - väljatrükk politsei menetlusinfosüsteemist /tl 30/, mille kohaselt tehti politseile väljakutse seoses sellega, et naine ajab meest noaga taga. Kohale jõudes selgus, et I. Jarovaja olevat oma abikaasat noaga ähvardanud. - menetluskulusid tõendavad dokumendid /tl 31-33, 104/, milledest nähtub riigi õigusabi andmine I. Jarovajale, riigi õigusabi kulude suurus. - pensionitunnistuse koopia /tl 34/, mille kohaselt saab I. Jarovaja ennetähtaegset vanaduspensioni alates 20.02.2006.a. - Maksu- ja Tolliameti 30.11.2010.a. otsuse koopia /tl 35, 35 pö/, mille kohaselt on ajatatud I. Jarovaja tulumaksuvõlg ja arvestatud intress summas 30 009 krooni seoses sellega, et isik ei suuda maksuvõlga korraga tasuda. - korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu koopia 28.11.2009.a. /tl 36/, millest nähtub I. Jarovaja poolt korteriomandi müümine. - korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu koopia 15.01.2010.a. /tl 37/, millest nähtub I. Jarovaja poolt korteriomandi müümine. - abieluvaralepingu, hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingute koopia 28.01.2010.a. /tl 38/, millest nähtub abikaasade K. Paksu ja I. Jarovaja poolt korteriomandi aadressil XXX, Tallinn ostmine. - Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastus päringule /tl 97/, mille kohaselt on 29.07.2011.a. registreeritud avaldus selle kohta, et XXXelanik jalutab nelja koeraga avalikus kohas ilma rihmata, koerad ründavad inimesi ja korrale kutsumine ei ole tulemust andnud. Vastuse kohaselt on ametnikud koeraomanikuga vestelnud ja selgitanud vajadust koerte ja kasside pidamise eeskirjast kinni pidada. - Põhja Prefektuuri määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta /tl 98-99/, millest nähtub, et kriminaalmenetlus on lõpetatud HP suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Määruse kohaselt alustati menetlust I. Jarovaja avalduse alusel seoses sellega, et 07.12.2011.a. tõukas teda HP, ta kukkus ja vigastas oma jalga. - kaitsja kirjalik taotlus uurimiseksperimendi läbiviimiseks /tl 101-103/, mille kohaselt on palutud uurimiseksperimendi läbiviimist kannatanu HP ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Uurimiseksperimendiga saaks tuvastada kas kannatanu poolt kirjeldatud viisil oli võimalik talle selliseid kehavigastusi tekitada. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine, kohtul ei ole tekkinud ka kahtlust, et isik ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima, ei oleks võimeline kandma süüdimõistmisel karistust. 7 Kohus leiab, et tema arusaamisvõimet kinnitavad ka mitmed kaitsja poolt kohtule esitatud lepingud
6. aastast, s.o mitte palju aega enne antud kuriteosündmust, mil I. Jarovaja oli võimeline aru saama oma tegude tähendusest, kuna notarid on pidanud teda sel ajal teovõimeliseks. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et I. Jarovaja on süüdiv ja süüvõimeline isik, tema puhul ei esine süüd välistavaid asjaolusid. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et I. Jarovaja oleks tegutsenud hädakaitseseisundis või füsioloogilise afekti seisundis, seda ei väitnud kohtus ka kaitsja ega süüdistatav. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS
7. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Prokuröri poolt süüdistavale nõutud karistusmäär on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad. Kaitsja on taotlenud isiku õigeksmõistmist ning ei ole seetõttu ka karistusmäärade osas seisukohta esitanud. Kohus märgib, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RK 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Oluline on esmalt loomulikult arvestada personaalselt iga süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, siis toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat I. Jarovajat süüdistatakse, märkinud võimaliku karistusliigina rahalise karistuse ja vangistuse. Seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada samaliigilist karistust (RK 3-1-1-24-07). Kaitsja esitas kohtule dokumendid, millistest tulenevalt esinevad süüdistataval rahalised raskused (tl 34-35) ja märkis, et isik on pensionär ja tal lasuvad võlakohustused. Ka süüdistatav ise kinnitas rahaliste raskuste olemasolu, millisest asjaolust tulenevalt ei kannaks rahaline karistus karistuse eesmärke. 8 Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK 3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Kohus leiab, et süüdistatava I. Jarovaja poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt tema süü suurust aga ka kõiki teisi KarS §-s 56 nimetatud ja eelkäsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud, isik pani toime mitu vägivallategu (ukse vahele surumine, kägistamine, randme väänamine, sõrmede väänamine). Kohus on eelnevalt kajastanud isiku süüd, toimepanemisel esinenud tahtlust, samuti asjaolu, et puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav kohtus tehtut ei kahetsenud, ka õigustas ta enda poolt Tallinnas kehtiva koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumist, milline oli faktiliselt konflikti tegelik tekkepõhjus, esines süüdistustega kannatanu ja tunnistaja (K. K) aadressil, esitas tegelikkusele mittevastava väite rahvuslikust konfliktist jne. Seega ei ole süüdistatav senini oma tegevusele õiget hinnangut andnud ega oma väärtushinnanguid muutnud. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja KarS § 56 mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust kergendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Süüdistatava puhul puudub põhjus karistuse keskmisest määrast kõrvalekaldeks, isiku puhul ei esine kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus peab vajalikuks karistada I. Jarovaja vangistusega 1 aasta 6 kuud. Eripreventiivset eesmärki silmas pidades peab märkima, et I. Jarovaja ei avaldanud kahetsust ja ei ole korrigeerinud oma väärtushinnanguid käesoleva hetkeni. Kohus peab arvestama karistuse mõistmisel üldpreventiivsest aspektist ka asjaolu, et isikud peavad suhtuma lugupidavalt, mõistvalt naabritesse ning hoiduma väärtegude toimepanemistest ja kehtestatud eeskirjade eiramisest, samuti vägivallategudest. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RK 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas 9 iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 3-1-1-40-04). Antud juhul leiab kohus, et kuna isik on pensioniealine, ta on varem kohtulikult karistamata, on võimalik vabastada isik tingimuslikult vangistuse kandmisest, kuid arvestades asjaolu, et isik ei ole siiani muutnud enda väärtushinnanguid, mõistnud oma tegevuse kuritegelikkust, peab kohus vajalikuks kohaldada KarS § 74, 75 sätteid ja kohustada I. Jarovajat katseajal alluma käitumiskontrollile. Tsiviilhagi Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu HP esitanud tsiviilhagi summas 1300 eurot. Kohtuistungil selgitas HP, et on tsiviilhagi esitanud seoses moraalse kahjuga, ta kardab süüdistatava koeri, tema igapäevane tegevus on häiritud, enda sõnul võib ta igal hommikul tööle hiljaks jääda, sest kui süüdistatav jalutab oma koertega, peab ta enne väljumist ootama. Kannatanu sõnul on temale tekitatud moraalset kahju, mis seisneb hirmutundes, mis on teda tabanud, kuid arsti poole pole ta hetkel pöördunud, kuigi möönis selle vajalikkust. Kuna käesoleval hetkel puuduvad tõendid selle kohta, kas kannatanul on tekkinud püsiv tervisehäire, leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi ei seondu käesoleva kriminaalasja aluseks oleva kuriteosündmusega ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluskulud Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamise ning osalise riigi kanda jätmise. KrMS § 179 lg 1, 3 lähtudes, tuleb I. Jarovajalt välja mõista sundraha, mis kaasneb II astme kuriteos süüdimõistmisega, s.o 1,5-kordes palga alammääras, summas 435 eurot. Lisaks tuleb KrMS § 175, § 180 lähtudes I. Jarovajalt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 403,15 eurot. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks: CD-plaat salvestisega. Kriminaalasja toimikus olev CD-plaat on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja juurde. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 306, § 311-313, § 315, § 318-
8. Merle Parts Kohtunik 10