1-11-10699/32

1-11-10699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-10699 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tarmo Pihti (Piht) ja tema kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tarmo Pihti ja tema kaitsja advokaat Eve Laine määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kaudu 57 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 9 eurot 60 senti, advokaat Eve Lainele tema poolt Tarmo Pihtile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista Tarmo Pihtilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Eve Laine poolt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 57 eurot 60 senti riigituludesse.
7. Tarmo Pihtil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Tarmo Piht 1-1110699 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 17.09.2012 määrusega jäeti Tarmo Piht temale Harju Maakohtu 07.10.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Harju Maakohtu 07.10.2011 otsusega tunnistati T. Piht süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel on 07.10.2011 otsusega mõistetud karistusega loetud kaetuks ka Harju Maakohtu 17.06.2011 otsusega T. Pihtile mõistetud vangistus 2 aastat 6 kuud. Viimatinimetatud kohtuotsuse kohaselt tuleb T. Pihti karistuse kandmise aega arvestada vastavalt KarS § 68 lg 1 tema kinnipidamisest 17.09.
9. Karistuse kandmise aja lõpp on 17.03.
10. Tartu Maakohtus registreeriti 12.06.2012 Tartu Vangla taotlus T. Pihti tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et T. Pihti vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal on ennatlik. Maakohus sedastas, et kohus ei ole ennetähtaegset vangistusest vabastamist otsustades seotud vangla arvamusega. T. Pihti eelnev elukäik ei tekitanud kohtus veendumust, et järjekordne käitumiskontroll suhteliselt pika aja jooksul – isiku karistusaja lõpuni on veel 1,5 aastat – oleks tulemuslik. Kui isikut on 33 aastasena juba 12 korral kriminaalkorras karistatud, siis võib teha järelduse, et senised karistused ei ole temale ilmselgelt mõju avaldanud – korduvalt karistatuna ei ole ta ikka ja jälle suutnud vältida kuritegude toimepanemist. Nimetatud asjaolu annab põhjuse kahelda T. Pihti sõnades, et ta on suuteline alluma käitumiskontrolli nõuetele. Esiletoodud positiivsed asjaolud – lähedaste toetus ja võimalus töötada – esinesid T. Pihtil tõenäoliselt ka enne kuritegude toimepanemist, kuid vaatamata sellele ei suutnud ta seaduskuulekalt käituda. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu T. Piht palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. T. Piht märgib, et ta on nõus elektroonilise järelevalve kohaldamisega üheks aastaks. Tal on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Teda toetavad tema elukaaslane ning perekond ning tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel saaks ta elada ema juures. Ema on ostnud talle ja elukaaslasele ka korteri, kuhu nad tulevikus elama saaksid asuda. T. Piht toob välja, et tal on vabanedes olemas töökoht OÜ-s R XXXX , mida kinnitas maakohtu istungil ka tööandja. T. Piht soovib vabanedes minna XXXX. Tal pole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning nii vangla kui ka kriminaalhooldaja toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist. T. Piht väidab, et elektroonilise järelevalve kohaldamine aitaks tal ühiskonnas paremini toime tulla. Ta on teadlik, et tingimuste rikkumisel satuks ta tagasi vanglasse, mida ta ei soovi. T. Piht märgib, et ta pole väitnud, et tema puhul ei ole tegemist narkosõltlasega. Vastavat sotsiaalprogrammi pole ta läbinud, sest psühhiaater leidis, et tema puhul on tegemist juhutarvitajaga. T. Piht märgib, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „XXXX“ ning on 2 aasta jooksul vanglas olles tõestanud, et suudab käituda korralikult. -2- Määruskaebuse on esitanud ka T. Pihti kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning T. Pihti tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja märgib, et T. Piht saab aru, et ta on minevikus valesti elanud. Ta hindab oma lähedaste toetust. Pärast elektroonilise järelevalve lõppu saaks T. Piht koos oma elukaaslasega asuda elama korterisse, mille ta ema on nende jaoks ostnud. Viimati tingimisi karistatuna ei jõudnud T. Piht kriminaalhooldaja juurde seetõttu, et teda peaaegu kohe vahistati varasema kuriteo toimepanemises kahtlustatuna. Kaitsja toetab T. Pihti seisukohta, et elektroonilise valve alla vabastamine võib olla korduvalt karistatud isiku puhul tõhusamaks mõjutusvahendiks kui karistuse ärakandmine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isik kohanenud vangla subkultuuriga ning tema suhtlusringkond on peamiselt kriminaalne. Pikk vangistusaeg vaid süvendab neid asjaolusid. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine kinnitab T. Pihti suutlikkust range järelevalve tingimusi täita ning annab alust arvata, et tõsise tahtmise korral on ta võimeline ka elektroonilise järelevalve nõuetele alluma. Elukohas, kuhu T. Piht vangistusest vabanemisel asuks, on tema ümber lähedased isikud ja elektrooniline järelevalve aitab vähendada suhtlusvõimalusi kriminaalse taustaga isikutega. Kohus kuulas ära T. Pihti potentsiaalse tööandja, kes kinnitas, et T. Piht on tema juures ka varem töötanud ning töödistsipliiniga probleeme ei olnud. Kaitsja leiab, et elektrooniline järelevalve suurendaks tõenäosust, et T. Piht kohaneb vabadusega panemata toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et T. Pihti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et T. Pihtil on vabanedes olemas elukoht, töökoht ning lähedaste toetus. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et elukoha ning perekonna olemasolu ei hoidnud ära T. Pihti poolt varasemate kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus hindab samuti T. Pihti poolt vangistuses sotsiaalprogrammi läbimist ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist. Sellele vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et T. Pihti on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda kaksteist korda kriminaalkorras karistatud, muuhulgas joobes juhtimise, karistuse kandmiselt kõrvalehoidumise, süstemaatiliste ja sissetungimisega toimepandud varguste, kehalise väärkohtlemise eest. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras, sealhulgas mitmeid kordi väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Vanglakaristust kannab ta kaheksandat korda. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud T. Pihti uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et T. Piht suudab seekord tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna käesoleval hetkel T. Pihti tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneks elektroonilise valve kohaldamine ning kriminaalhooldaja järelevalve, -3- on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluliseks näitajaks käitumine varasemalt määratud kriminaalhoolduste ajal. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et T. Piht on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid see kulges suurte raskustega. Nimelt vabastati T. Piht tingimisi ennetähtaegselt vangistusest 06.04.2009, kuid juba 20.04.2009 pani ta toime uue kuriteo, s.o katseaja alguses. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et kriminaalhooldaja järelevalve ja katseaeg ei avalda T. Pihtile soovitud mõju. Käesoleval hetkel kannab T. Piht karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo eest, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ees. Samuti on teda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise eest väikeses koguses karistatud korduvalt väärteokorras. Tallinna Vangla iseloomustusest nähtuvalt on narkootikumide tarvitamine T. Pihti puhul tõsiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. T. Piht tarvitas enne vangistust narkootikume ning on narkojoobes ka kuritegusid toime pannud. Narkootiliste ainete jaoks on T. Piht raha saanud kuritegelikul teel. Sellest järeldab ringkonnakohus, et esineb oht, et T. Piht hakkab vabaduses narkootikume tarvitama ja seoses sellega hakkab toime panema uusi kuritegusid. Ringkonnakohus tunnustab T. Pihti kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise eest ning leiab, et T. Pihtil on võimalus edasise vangistuse jooksul kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Kuna T. Pihti puhul on uute kuritegude toimepanemise riskiks narkootikumide tarvitamine, on tal vangistuses võimalik selle probleemiga tegeleda. Arvestades T. Pihti karistuse pikkust on tulevikus võimalik korduvalt arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. T. Pihti suhtes, keda on korduvalt karistatud kriminaalkorras ning kes on kuritegu toime pannud ka katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära T. Pihti poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et T. Pihti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. T. Piht peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57 eurot 60 senti maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus