KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-13335
(1193000219)Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
- juuni 2012, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi Lehar Reimandi ja Kaspar-Kenneth Hirtentreu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- veebruari 2012 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Lehar Reimandi kaitsja adv Andres Simson Prokurör Riigiprokurör Kati Miitra Süüdistatav Lehar Reimand, isikukood 38212270263, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxxxx, ei tööta, kahtlustatavana kinni peetud 11.06 2011, tõkend vahistamine kohaldatud 13.
- 2011, varem kohtulikult karistatud 1-l korral: Harju Maakohtu 27.12.2010 otsusega KarS § 209 lg 2 p 2, 3; § 345 lg 1; § 394 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat Kaitsja Adv Andres Simson RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- veebruari 2012 otsus kriminaalasjas nr 1-11-13335 Lehar Reimandi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata.
- Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
- juunil 2012 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
- Harju Maakohtu
- veebruari 2012 otsusega üldmenetluses tunnistati L. Reimand süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 27.12.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, alates 11.juunist
- L. Reimandilt mõisteti riigituludesse menetluskuluna välja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopia tegemise kulu summas 0,45 senti; sundraha 725 eurot ja ekspertiisitasud summas 1761, 50 eurot. Sama otsusega tunnistati süüdi ja karistati KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ka K.-K. Hirtentreu, kelle osas apellatsioonimenetlust ei toimu ning kelle osas on otsus 30.03.2012 jõustunud.
- L. Reimandile oli esitatud süüdistus selles, et tema omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal enne 06.05.2011 eeluurimisel tuvastamata isiku käest ebaseaduslikult suures koguses, s.o koguses, millest piisab vähemalt kümnele inimesele narkootilise aine joobe tekitamiseks, 47,38 grammi kanepiõisikuid (marihuaanat), valdas ning vedas eelpoolnimetatud narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil grupis koos K-K Hga viimasele kuulunud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx xxx ning andis nimetatud 47,38 grammi marihuaanat ebaseaduslikult edasi 06.05.2011 kella 13.4514.00 paiku xxxxxxxxxx xxxxxx tänaval S M, asetades pakendatud narkootilise aine Pilliroo tee ääres olevasse kuivenduskraavi ning osundades S M narkootilise aine asukoha. S M valdas ja vedas nimetatud narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil grupis koos S Sga viimase kasutuses olnud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx xxx kuni 06.05.2011 kella 15.18-ni, mil S. M ja S. S xxxxxxx, xxxxxxxxxxx asuva maja juures kahtlustatavatena kinni peeti; samuti selles, et tema, isikuna, kes on pannud toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas eeluurimisel tuvastamata isikult ja tuvastamata ajal enne 11.06.2011 suures koguses, s.o koguses, millest piisab psühhotroopse aine joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, kokku 162,2 grammi gammhüdroksübutüraati (GHB) ning valdas seda grupis koos K.-K. Hga viimase kasutuses olevas sõiduautos BMW xxx xxx kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 11.06.2011 kella 17.27 paiku xxxxxxx, xxxxxx x asuva maja juures.
- Maakohus leidis kõiki tõendeid kogumis hinnates, et tõendamist on leidnud narkootilise aine kanepi ja narkootilise aine GHB käitlemine isikute grupis L. R ja K.-K. H poolt ning et L. Reimand pani temale inkrimineeritavad teod toime otsese tahtlusega.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava L. Reimandi kaitsja, paludes kohtuotsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. Kaitsja taotleb L. Reimandi suhtes uue otsuse tegemist, millega L. Reimand esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja arvates ei vasta kohtu järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja nimelt: 2 Kohtuistungil ei ole esitatud tõendeid, et K. Hirtentreu oleks üle andnud või omanud kokkupuudet marihuaanapakikesega, mistõttu peaks süüdistuses selle episoodi järgi isikute grupi välistama. Telefonikõnedest S. M ja L. Reimandi vahel ei ole üheselt arusaadav, et jutt käiks kanepi üleandmise soovist. Viimast kõnet, milles S. M palub välja mõelda arve suuruse, küsib koopiate hinna kohta, räägib, et 10 koopiat tõi keegi tagasi ja tema neid deklareerida ei saa, samuti räägib ööpäeva rendist, ei saa kaitsja arvates kuidagi kanepiga siduda. Arvestades, et S. M peeti kinni 6.05.2011 ja nimetatud kõne on võetud 11.05.2011, kui marihuaanat sel hetkel tema valduses ei olnud, on selle telefonikõne sisu fabritseeritud ja provotseeritud. Vahetult kanepi üleandmist fikseeritud ei ole. L. Reimandi suhtes tehtud kolmest sõrmejäljeekspertiisist saadi tulemused alles kolmandal korral, mis viitavad tema puutumusele kanepipakiga. Eksperdile on esitatud küsimus 4 isiku sõrmejälgede kohta; samas nenditakse, et S. M ja S. S sõrmejäljekaarte üldse ei ole. Samas jõutakse mittejälgitavale järeldusele, et teiste isikute sõrmejäljed esinevad. Tulemuste kulg ei ole arusaadav, põhjendus on trafaretne, üldtunnuseks on jälgede üldine kuju ja eritunnusteks papillaarkurdude kulgemises toimunud muudatused. Kohtuistungil asitõenditena näidatud kattepakendid ei ole kastid, mida peavad tõstma kaks inimest. Kuna L. Reimandilt võeti sõrmejälgi kolmel korral, siis peaks olema kajastatud kõikide ekspertiiside läbiviimine, samuti tulemusteni jõudmine. Kohtu tuginemisega ekspertiisiaktile on rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme. Veel leiab kaitsja, et puuduvad tõendid ka L. Reimandi süüdimõistmiseks 162,2 gr GHB omamises ja käitlemises isikute grupis. K.-K. Hirtentreu kohtus antud ütluste kohaselt ei teadnud autos viibijatest keegi peale tema GHBst midagi, GHB oli K.-K. Hirtentreu oma tarbeks, millele viitab aine väike kogus, mis ei ole mõeldud edasiandmiseks või levitamiseks. Puuduvad tõendid, et L. Reimand oleks olnud selle ainega kuidagi puutumuses. DNA ekspertiisi kategoorilises vormis antud ei ole. Termin „ei ole välistatud“ ei ole piisavaks tõendiks, et väita kategooriliselt L. Reimandi seotust pudeliga. K.K. Hirtentreu eeluurimise alguses antud ütlusi ei saa tõendina arvestada ja kohus ei oleks tohtinud neid otsuse tegemisel arvesse võtta. Kaitsja arvates tuleb L. Reimand selles episoodis tõendite puudumisel õigeks mõista. Apellant peab vajalikuks hinnata veel teo raskusastet, samuti suure ja väikese narkootilise aine koguse piiritlemist üldiselt. Antud kriminaalasjas tõendab narkootilise aine suure koguse esinemist ekspertiisi asemel 17.04.2007 Ekspertiisibüroo Lõuna-Eesti osakonnast T Pile saadetud kiri. Vastuskirja õigsust kinnitab A. K templiga „koopia õige“. Kaitsja leiab, et antud asjas ei ole narkootiliste ainete suurte koguste esinemine korrektselt määratletud alljärgnevatel põhjustel: -suur kogus peab olema igal konkreetsel juhul ekspertiisiga tuvastatud, arvestades, et antud juhul on tegemist piiripealsete kogustega; -vastuskiri T. Pile ei saa asendada ekspertiisi, aegunud kirjavahetus prokuröri ja eksperdi vahel ei ole asjakohane tõend; -uurija A. Ka tempel „koopia õige“ ei muuda dokumenti käesolevas kriminaalasjas pädevaks, võõras isik ei saa kinnitada dokumendi autentsust. Vabandav ei ole asjaolu, et uurija on selle dokumendi õigsust kinnitanud eeluurimise viimastel päevadel 16.11.2011, ajapuudus ei õigusta formaalseid vigu; ei ole jälgitav, millisel viisil selles kirjas ekspert järeldustele jõudis ja mis põhjusel on ta just sellised määrad tuvastanud; kirja väljastanud asutus, mida täna sellisel kujul ei eksisteeri. Ülaltoodu alusel ei ole leidnud tuvastamist ainete käitlemine suurtes kogustes ning isikute tegusid saab kvalifitseerida üksnes KarS § 183 järgi. Arvestades antud tegude olemust, KarS § 184 lg 2 karistuse alammäära ja suure koguse piiritlemise küsitavust, leiab kaitsja, et teo raskusastme poolest on tegemist narkootikumidega seotud süütegude osas miinimumilähedase raskusastmega tegudega. Tegemist on põhimõtteliselt leebeimate narkootikumidega, kanepi omamine isegi mitmes Euroopa Liidu riigis ei ole üleüldse karistatav. 3 Apellatsioonis ei taotlenud kaitsja kaebuse arutamist suulises menetluses, kuid 15.05.2012 ringkonnakohtule esitatud taotluses palub kaitsja kaebuse arutamist suulises menetluses. Põhjendab taotlust asjaoluga, et L. Reimand viibib vahi all ning oluliste vastuolude tõttu tunnistaja S. M ütlustes tuleks ringkonnakohtu istungil kuulata tunnistaja täiendavalt üle.
- Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde, süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni, paludes ennast õigeks mõista. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni väited selle tühistamiseks alust ei anna. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning põhjendatud ja apellatsioonis esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.
- Esmalt peatub kohtukolleegium kaitsja poolt apellatsiooni alguses viidatud võimalikul KrMS § 339 lg 1 p-s 8 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulisel rikkumisel. Kaitsja on apellatsioonis loetlenud asjaolusid, mille alusel tema hinnangul tulnuks L. Reimand talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kuna maakohus asus tõendite hindamise tulemusel teistsugusele seisukohale, siis on kaitsja arvates tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes, st kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu ja leiab, et nimetatud rikkumisega oleks tegemist näiteks juhul, kui maakohus oleks kohtuotsuse põhiosas põhjendanud L. Reimandi õigeksmõistmist, resolutiivosas aga ta ekslikult süüdi tunnistanud. Apelleeritud kohtuotsuse põhiosas on esitatud põhjendused L. Reimandi süüditunnistamise kohta ja kohtuotsuse resolutiivosas ongi ta kogu esitatud süüdistuse mahus süüdi mõistetud. Seega kohtukolleegiumi hinnangul apelleeritud kohtuotsuses vastuolu puudub. Ka on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-106-06 märkinud, et nimetatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Sisuliselt on KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Nimetatud rikkumisega ei ole aga tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga (RT III 2007, 2, 16). Kohtuotsuses toodud põhjendustega mittenõustumine ei ole samastatav põhjenduste puudumisega KarS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Seda asjaolu on Riigikohus korduvalt rõhutanud (näiteks
- augusti 2001 otsuses nr 3-1-1-79-01 (RT III, 2001, 24, 261). Veel on Riigikohus
- mai 2003 otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused (RT III 2003, 17, 160). Kohtukolleegiumi hinnangul käesolevas kriminaalasjas selle muutmiseks veenvad põhjused puuduvad, mistõttu KrMS § 342 lg 3 kohaselt jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse põhiosa asjaolud kordamata.
- Kaitsja leiab apellatsioonis, et kuna kaassüüdistatava K.-K. Hirtentreu poolt narkootilise ainemarihuaana- üleandmise või narkootilise ainega kokkupuute omamise kohta tõendid puuduvad, peaks antud asjaolu välistama L. Reimandile esimese episoodis esitatud süüdistuses kvalifitseeriva tunnuse isikute grupi. Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Nii nähtub tunnistaja S. M kohtuistungil antud ütlustest, et vastavalt omavahelisele kokkuleppele pidi ta saama kanepit L. Reimandilt, kelle juhendamisel sõitis ta ka kokkusaamisele Pilliroo tänavale, kus autos ootasid L. Reimand ja K.-K. 4 Hirtentreu ning kus L. Reimand osutas silmadega kohale, kust ta narkootilise aine leida võib ja kust ta kilekotti pakituna narkootilise aine ka leidis. Ka tunnistajana üle kuulatud S. S ütlused kinnitavad S. M ütlusi selles, et neid ootasid kaks meest, kes olid tulnud BMW-ga ja kellest üks seisis juhi ukse juures ja teine tuli parajasti kraavist ning et peale BMW ärasõitu läks S. M kraavi ja võttis sealt kilekoti, mille tõi autosse ja pani kõrvalistuja pingi alla. Lisaks S. M ja S. S ütlustele, millised tõendavad K.-K. Hirtentreu poolt narkootilise aine- marihuaanavaldamist ja vedu edasiandmise eesmärgil, on maakohus kohtuotsuses viidanud DNA ekspertiisiaktile (kd I, tlk 109-118) mille kohaselt saadi proovist nr R 110187 (võetud sinise poolläbipaistva katkise kilekoti sõlmelt, milles oli narkootiline aine) DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ja mille alusel ei saa välistada L. Reimandilt ega K.-K. Hirtentreult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna DNA profiilis on olemas kõik L. Reimandil ja K.-K. Hirtentreul esinevad alleelid. Lisaks on sinist värvi läbipaistvalt kilekotilt, lisaks kahele L. Reimandi sõrmejäljefragmendile, tuvastatud K.-K. Hirtentreu neli sõrmejäljefragmenti, millest kaks on jäetud K.-K. Hirtentreu parema käe nimetu ja väikese sõrmega ja kaks vasaku käe pöidlaga (kd I, tlk 33-37). Vaidlust ei ole selles, et narkootilist ainet veeti K.-K. Hirtentreule kuuluva sõiduautoga BMW, mistõttu kaitsja etteheide selles osateos K.-K. Hirtentreu osavõtu kohta tõendite puudumise kohta ei tulene asja materjalidest. Kohtuotsuses kirjeldatud tõendite kohaselt on võimalik seega üheselt mõista, et L. Reimandi ja K.-K. Hirtentreu poolt narkootilise aine marihuaana valdamine ja vedu edasiandmise eesmärgil on tõendatud.
- Kohtukolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga ka selles, et kohtu tuginemine L. Reimandi süü tuvastamisel sõrmejäljeekspertiisile kui tõendile, kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. Kohus on sõrmejäljeekspertiisi kui lubatava tõendi kasutamist kohtuotsuses analüüsinud ning kohtukolleegium peab sellele vajalikuks lisada, et sõrmejälgede võtmine mitmel korral ei tähenda mitte seda, et alati tuleb läbi viia ka ekspertiis (seda näiteks juhul, kui sõrmejälg ei ole võetud võrdluse läbiviimiseks vajalikul tasemel).
- Puutuvalt apellatsioonis käsitletud L. Reimandile esitatud süüdistuse teise episoodi ja K.-K. Hirtentreu ütlustesse, märgib kohtukolleegium järgmist. Vaidlustatud kohtuotsuse lk-l 11 on kohus sõnaselgelt kirjutatud, et …“„Tema (s.o K.-K. Hirtentreu) poolt kohtus ristküsitluses antud ütlused erinevad tema poolt varemantud ütlustest oluliselt, ega haaku ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, seega ei ole need kohtu arvates usaldusväärsed ja kohus jätab Kaspar-Kenneth Hirtentreu antud ütlused tõendite kogumist välja.“ Kohus ei olegi K.-K. Hirtentreu ütlusi tõendina arvesse võtnud. Nähtuvalt tervisesisundi kirjeldamise aktist (kd I, tlk 68, 85) tuvastati L. Reimandil ja K.-K. Hirtentreul kokaiini tarvitamise tunnused. Sõiduki läbiotsimise käigus ära võetud läbipaistva vedelikuga pudelitelt, valget värvi jääkainega kõrtelt ja muudelt anumatelt tuvastati narkootilise aine ekspertiisi käigus (kd I, tlk 102-103, 105-107) gammahüdroksübutüraadi (GHB) jälgi, millest arvestades kohtule esitatud ja kohtuistungil avaldatud toksikoloogi arvamust narkootilise aine GHB joovet tekitava koguse kohta, piisab GHB puhul narkojoobe tekitamiseks 200 mg kuni 2 g GHB-st ühele üldpopulatsiooni inimesele, seega leiti ja võeti 11.06.2011 sõidukist BMW reg nr 371 BAY süüdistatavate kinnipidamisel ära narkootilist ainet suures koguses. DNA ekspertiisi aktist (kd I, tlk 109- 118) nähtub, et proovist nr B 110551 saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada L. Reimandilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna tulemusi andnud lookustes on olemas enamus Lehar Reimandilt esinevatest alleelidest; proovist nr A 113429 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, mille alusel ei saa samuti välistada K.-K. Hirtentreult ja L. Reimandilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; proovist nr B110550 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, mille alusel ei saa välistada K.-K. Hirtentreult ja L. Reimandilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis ning 5 proovist nr A113430 saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, mille alusel ei saa kindlalt välistada L. Reimandilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna DNA profiilis on olemas enamus L. Reimandil esinevatest alleelidest. Kohtukolleegium nõustub, erinevalt kaitsjast, maakohtu seisukohaga, et ka selles episoodis on hinnatud tõenditega leidnud tõendamist narkootilise aine GHB käitlemine isikute grupis. Kaitsja väitega, et DNA ekspertiisid peavad olema kategoorilised ja seal ei tohi kasutada mõistet „ei saa välistada“, ei saa kohtukolleegiumi arvates nõustuda. DNA ekspertiisiakti lisana esitatakse alati akti juurde selles käsitletud terminite mõistmiseks selgitused (vaata näiteks kd I, tlk 54-55 Lisa 1 Selgitused aktis enam kasutatud mõistetele ja sõnastusele). Terminit „ei saa välistada“ tuleb sellest tulenevalt mõista selliselt, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. DNA profiil omakorda aga tähendabki uuritud lookuste alleelset koosseisu. DNA ekspertiisiakt käesolevas asjas vastab KrMS § 107 lg 3 p-des 1 ja 2 kehtestatud nõuetele, sest selles on obligatoorselt esitatud uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus, mille pinnalt on kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et terminit „ei saa välistada“ saab hinnata kui olukorda, kus L. Reimandi DNA profiilis sisalduvad kõik alleelid langevad kokku alleelidega, mis on võetud proovina kuriteojäljega eseme pealt ja DNA ekspertiisiakti saab seetõttu käsitleda usaldusväärse ja kohtukõlbuliku tõendina. Ekspertiisi tulemustes ei olnud kohtul põhjust kahelda. Lisaks peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-63-08 väljendatud seisukohale, millest lähtuvalt ei tulene kehtivast kriminaalmenetlusõigusest, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on igakülgselt motiveerinud, millest tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et tõendamist on leidnud nii narkootilise aine kanepi käitlemine 6.05.2011 L. Reimandi ja K.-K. Hirtentreu poolt isikute grupis kui ka narkootilise aine GHB suures koguses käitlemine L. Reimandi ja K.-K. Hirtentreu poolt isikute grupis. Nähtuvalt eeltoodust põhinevad kohtu järeldused seadusega lubatud tõenditel, mistõttu on L. Reimandi süüdimõistmine mõlemas talle inkrimineeritud episoodis seaduslik ja põhjendatud.
- Apellatsioonis toodud etteheited narkootilise aine suure koguse tuvastamisele, s.o kas nimetatud ainest jätkub joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on kohtukolleegiumi arvates otsitud selleks, et ebamõistlikult kitsendada võimalike tõendite ringi. Narkootilise aine suur kogus ei pea kohtupraktika kohaselt olema alati tuvastatud igal konkreetsel juhul ekspertiisiga ning sellist lähenemist on käsitlenud ka Riigikohus narkootikumidega seotud süütegudes tehtud lahendites (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-82-03 ja 3-1-1-96-11), kus Riigikohus on leidnud, et kriminaalasjas võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega ning kui teistest tõenditest ei piisa, võib narkootiliste või psühhotroopsete ainete identifitseerimiseks ekspertiisi teostamine olla hädavajalik (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-51-02). Narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 esimesel lausel, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Isegi juhul, kui käesolevas asjas eksperdiarvamus puuduks, ei muudaks see olematuks nii erialases kirjanduses, ekspertide poolt tunnustatud ning kõikides kohtuastmetes tehtud lahendites väljendatud seisukohti erinevate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete joovet tekitavate koguste kohta. 6 Kaitsja tuletusega, et L. Reimandi poolt käideldud narkootikumide näol on tegemist „põhimõtteliselt leebeimate narkootikumidega“ ning väikeste kogustega, mis ei olnud mõeldud müügiks laiale ringile, kasu saamiseks ega turustamiseks, kohtukolleegium ei nõustu. Kohtuistungil hinnatud tõenditega on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et L. Reimand just turustas kanepit S. Mle. Tulenevalt ülaltoodust on samas ka äärmiselt küüniline väita, et GHB joobe näol oleks tegemist millegi „leebega“.
- Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-is 338 ette nähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse Lehar Reimandi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Sten Lind 7