lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Kalle Alfeld ik: 38302220325, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: OÜ OG, elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 02.09.2011, KrMS § 128 lg 3 alusel tõkend tühistatud, vahi all viibitud aeg 30.06.2011 kuni 02.09.2011. Varasem karistatus: Harju Maakohtu 08.12.2011 otsusega
Kaitsja Advokaat Raivo Bergson RESOLUTSIOON
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.06.2011 kuni 02.09.2011.a. so 2 (kaks) kuud ja 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Kalle Alfeld´i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Kalle Alfeld temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju 1 Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel 6 127 742). 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Kalle Alfeld´i järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
p 1 alusel arvestada Kalle Alfeld´ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 18.10.2012. 6.
lg 2 alusel viia Harju Maakohtu 08.12.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.
MS § 126 lg 3 p 4 ning Relvaseaduse § 83 lg 2 p 3 alusel hävitamisele Relvaseaduse § 83 lg 4-8 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
MS § 245 Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal, süüdistatav Kalle Alfeld ja tema kaitsja Raivo Bergson on sõlminud järgneva kokkuleppe:
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kalle Alfeld´i karistamist vangistusega 1 (üks) aasta.
2 kuud ja 2 päeva karistusaja hulka, mõistes Kalle Alfeld´ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva.
lg 1 ja 3 alusel jätta Kalle Alfeld ´ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 9 kuud ja 28 päeva tema suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Kalle Alfeld temale määratud 18 kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Kalle Alfeld järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 alusel viia Harju Maakohtu 08.12.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes 3 KrMS §dest 126 lg 3 p 4; 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 5, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313;
lg 1; 64 lg 2; 68 lg 1; 74; 75; 83; 421, asub kohus seisukohale, et Kalle Alfeld kuulub temale
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kriminaalasjas on asitõendiks tulirelv, so püstol Beretta Mod. 83F nr P00311M ja tulirelva laskemoon, so 5 püstolipadrunit 380 Auto. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt olid eelmärgitud tulirelv ja tulirelva laskemoon kuriteo toimepanemise vahenditeks ning süüdistataval puudub relvaluba. Sellest tulenevalt tuleb kohaldada
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad hävitamisele. Kuivõrd tegemist on registreerimisele kuuluvate ja ainult vastava loa alusel soetatavate vallasasjadega, kuuluvad need asitõendid hävitamisele Relvaseaduses sätestatud korras. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdistatav. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks tulirelvaeskpertiisi maksumus 420 eurot, lasujäägiekspertiisi maksumus 360 eurot, DNA-ekspertiisi maksumus 570 eurot, kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot ja sundraha 435 eurot. Kohus leiab, et süüdistatava süü tuvastamiseks oli põhjendatud kuluks tulirelvaekspertiis, kuivõrd sellega tuvastati süüteo toimepanemine ja anti süüteole karistusõiguslik hinnang. Samas ei andnud DNA-ekspertiisi tulemus süüküsimuse lahendamiseks positiivseid tulemusi ja lasujäägiekspertiisi tulemusele vaatamata loobuti süüdistatava süüdistamisest
Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaks viimast menetluskulu ei ole seotud süüdistatava süüküsimuse lahendamisega, tuleb selline ekspertiisikulu jätta riigi kanda ning süüdistatavalt saab välja mõista vaid tulirelvaekspertiisi tegemisel tekkinud kulu. Peale selle leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista ka muu menetluskulu, so kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja sundraha. Arvestades asjaolu, et süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu on kokkuvõttes suhteliselt suur, kuid süüdistatav on töövõimeline isik, siis puudub siiski alus menetluskulu jätmiseks osaliselt riigi kanda. Arvestades hüvitamisele kuuluva menetluskulu suurust võib välja mõistetava menetluskulu täies ulatuses kohene hüvitamine kohtule esitatud töölepingu kohaselt käia süüdistatavale üle jõu. Seetõttu peab kohus vajalikuks lähtuvalt KrMS § 180 lg 3 sätetest määrata hüvitamisele kuuluva menetluskulu tasumise ositi pikema aja jooksul, andmaks süüdistatavale võimaluse hüvitada menetluskulu vabatahtlikult 1 aasta jooksul. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.