KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.10.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-13654 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Viktoria VIVTŠARUK Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Andrei LÕSSIKOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andrei LÕSSIKOV sünd. 22.01.1973, isikukood 37301222236, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.07.2011 ja lõpp 18.12.2012 Jätta Andrei LÕSSIKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Andrei Lõssikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Lõssikov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.02.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1, 2, §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 5 kuud 6 päeva alates 12.07.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole oluliselt muutunud, soodusteguriks on grupi mõju. Kinnipeetaval on Viljandi Noortevanglas omandatud keskharidus, tal on müürsepa, õmbleja, lukksepa ja katlakütja erialad. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Kinnipeetav vajab abi rahaasjade korrastamisel. Kinnipeetava puhul on oht, et ta võib 1 toime panna kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja abikaasa, suhted on head. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalse mõtteviisiga isikuid, kuriteod on sooritatud grupi mõjul. Kinnipeetav ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid, ei õigusta oma tegusid, ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et kinnipeetav ei tunneta end ühiskonna liikmena ja ei aktsepteeri ühiskonnareegleid. Kinnipeetava oskus tegevuse tagajärgede üle mõelda on puudulik, tema impulsiivsusele viitab oma vigade kordamine. Vestlustes on tajutav eesmärgi puudumine. Kuigi kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi Õige hetk, ei näinud ta selles praktilist kasu. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on abikaasa ja ema, kelle kinnitusel on nendepoolne moraalne toetus kinnipeetavale vabanemise korral olemas. Kinnipeetaval on peale vabanemist võimalus asuda elama xxx abikaasa on sellega nõus, korteris on head elamistingimused. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale töökohta garanteeritud. Kinnipeetava kuritegelik käitumine on olnud muutusteta alates
- Viru Maakohtu 21.04.2010 otsusega mõistetud tingimisi vangistus oli pööratud täitmisele erakorralise ettekande alusel, kuna kinnipeetav rikkus kontrollnõudeid. Maakohtu istung Kinnipeetav Andrei Lõssikov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja selgitas, et see on tema viimane võimalus, tal on nüüd elus eesmärk ja kindlasti leiab ta vabaduses tööd. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetava kuritegelik käitumine ja selle muster kujunenud välja juba alates
- Karistusregistri väljavõtte kohaselt mõisteti kinnipeetavale 21.04.2010 otsusega karistuseks vangistus tingimisi. Nimetatud karistus pöörati täitmisele juba Viru Maakohtu 12.07.2011 määrusega, kuna kinnipeetav rikkus KarS §75 lg.1 p.2, 4 sätestatud kontrollnõudeid ja pani katseajal toime väärteo. Viru Maakohtu 01.02.2012 otsuse kohaselt pani ta katseajal toime ka kuriteo. 2 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja läbima nõuetekohaselt. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Arvestades olukorda tööturul ning kinnipeetava varasemat käitumist ja elustiili, ei ole tema kohene tööle asumine tõenäoline. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga negatiivset mõju avaldavaid isikuid ja kinnipeetava näol on tegemist grupi mõjuga. Kinnipeetav on ise tunnistanud, et ta ei ole abi andmisest tuttavatele keeldunud. Asudes ennetähtaegse vabanemise korral elama samasse keskkonda, on reaalne võimalus, et kinnipeetav hakkab suhtlema taas seltskonnaga, kes avaldab talle negatiivset mõju, mistõttu katseaja nõuetekohane läbimine ei ole tõenäoline ja uute kuritegude toimepanemise oht on jätkuvalt kõrge. Kindla alalise elukoha olemasolu ja distsiplinaarkaristuste puudumise loeb maakohus käesolevas asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt kuritegusid toime ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aduma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3