1-09-9050/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9050 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Andrei Suhovskihi (Suhovskih) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Suhovskihi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud A. Suhovskih mõisteti Harju Maakohtu 23.10.2009 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 ja § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.12.2008 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra, mõistes liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 07.01.2009 ja lõpp 04.01.
4. Viru Maakohtu 20.09.2012 määrusega jäeti A. Suhovskih tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt oleks elektroonilise valveseadme paigaldamine A. Suhovskihi elukohta võimalik, kuid vangla iseloomustusest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Maakohus tõi välja, et A. Suhovskihhi on varem kriminaalkorras karistatud kolm korda, sh narkokuriteo ja joobes juhtimise eest, mis näitab, et ta ei ole võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohtu määruse kohaselt kannab A. Suhovskih praegu karistust raske esimese astme narkokuriteo eest, mis on toime pandud katseajal materiaalse kasu saamise eesmärgil. Maakohus märkis, et enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (olles vabastatud karistuse kandmisest ennetähtaegselt rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume) ning tal võib esineda tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohtu hinnangul võib A. Suhovskihi varasemat kuritegeliku käitumist arvestades järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ja uue kuriteo toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kuna süüdimõistetut on ka varem määratud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle mõju ja ta jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, võib maakohtu hinnangul järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele, käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ning kriminaalhoolduse teostamine võib ebaõnnestuda. Maakohus rõhutas, et A. Suhovskih kannab vangistust esimese astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo toimepanemise eest ning karistuse lõpuni on jäänud üle 3 aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Maakohus märkis, et A. Suhovskihil oli ka kuriteo toimepanemise ajal töö- ja elukoht, kuid see ei takistanud tal kuritegu toime panna. Maakohus võttis arvesse, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendavad tema resotsialiseerimise võimalusi ning leidis, et kuriteo korduvust ja dünaamikat arvestades, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Maakohtu hinnangul saaks A. Suhovskihi ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus rõhutas ka, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus, riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ning süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu A. Suhovskih taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist või järgmise ennetähtaegse vabastamise otsustamist 3 kuu pärast. A. Suhovskih palub kohtul rohkem arvesse võtta vangla iseloomustust, kuna ta on olnud vangla pideva jälgimise all ning vangla näol on tegemist autoriteetse asutusega. Samuti palub ta kohtul arvestada sellega, et tal on praegu vabaduses olemas sotsiaalne võrgustik ja resotsialiseerumisvõimalused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A. Suhovskihi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on A. Suhovskihi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning rõhutab vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6. Ringkonnakohus võtab küll arvesse A. Suhovskihi vabanemisel eesootavaid tingimusi ja vangla iseloomustuses välja toodud positiivseid asjaolusid, kuid leiab, et kuigi A. Suhovskihi puhul on vangistuse jooksul aset leidnud positiivseid muutusi ning teda vabanemisel -2- eesootavad elutingimused on head, ei võimalda tema varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud praegu tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi vangla iseloomustuse kokkuvõttes toetab A. Suhovskihi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, esineb tema puhul mitmeid alljärgnevaid riskifaktoreid kuritegeliku käitumise kordumiseks.
7. Ringkonnakohtu hinnangul näitab A. Suhovskihi korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus ning kuriteo toimepanemine katseajal, et A. Suhovskihi puhul esineb risk ka edaspidi kuritegusid toime panna. Ringkonnakohus nõustub seejuures maakohtu seisukohaga, et kuna elukoht ja lähedaste toetus olid A. Suhovskihil olemas ka varem ning ei hoidnud teda narkokuritegusid toime panemast, ei ole ringkonnakohus veendunud, et neile tuginedes oleks A. Suhovskihi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et A. Suhovskihile kui varem nii narkokuriteo kui ka joobeseisundis juhtimise eest karistatud isikule oli tema teo keelatus ja sellele järgneda võivad tagajärjed vanglakaristuse näol teada, kuid ta otsustas sellegipoolest katseajal uue narkokuriteo toime panna ja sõidukit narkojoobes juhtida. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt ja toimepandud kuritegude raskust arvestades alust arvata, et A. Suhovskihi vangistusest vabastamine ei oleks karistuseesmärkidega kooskõlas. Kinnipeetav on küll vanglas õppinud ja töötanud ning tegelenud uute hoiakute kujundamisega vangla poolt pakutud programmide abil, kuid see ei kahanda ringkonnakohtu hinnangul piisavalt riski aastate jooksul omandatud käitumismustri kordumiseks.
8. Ringkonnakohus peab kokkuvõttes positiivseks, et A. Suhovskihil puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses tegelenud õppimise, töötamise ning oma senise käitumise muutmisega, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks lähedaste toetus, elu- ja töökoht, kuid leiab, et need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (eelkõige korduvalt kriminaalkorras karistatus, senisest karistatusest ja tingimisi mõistetud vangistuse näol antud võimalusest hoolimata raskete kuritegude toimepanemine ning varasem alkoholi- ja narkootikumide sõltuvus), mis viitavad tema riskile vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvesse võttes alust ka A. Suhovskihi poolt määruskaebuses taotletud järgmise ennetähtaegse vabastamise otsustamise tähtaja muutmine, kuna 3 kuune ajavahemik ei oleks piisav, et eelpool analüüsitud A. Suhovskihi iseloomustavad asjaolud jõuaksid kardinaalselt muutuda. Ringkonnakohus leiab, et A. Suhovskihil tuleb karistuse kandmise ajal pikema perioodi jooksul positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada, et sel viisil luua püsivamad eeldused edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A. Suhovskih tuleb käesoleval ajal jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -3- Maarika Kuusk