1-12-6250/18

1-12-6250 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-6250 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Ayrton Hüüsi (Hüüs) kaitsja Monica Meristo määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ja süüdistatav Ayrton Hüüsi kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 24.09.2012 määrusega jäeti rahuldamata süüdistatava Ayrton Hüüsi taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. A. Hüüs on käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 10.03.
4. Viru Maakohtu 12.03.2012 määrusega vahistati A. Hüüs kahtlustatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Maakohus tuvastas, et tegemist on põhjendatud kuriteokahtlusega ning kuritegu on toime pandud kohtuotsusega määratud katseajal ja leidis, et A. Hüüsi poolt edasiste süütegude toimepanemise ärahoidmiseks ja kriminaalmenetluse tagamiseks tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. A. Hüüs on 28.06.2012 kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Tõkend vahistamine jäeti süüdistatava A. Hüüsi suhtes muutmata, sest vahistamise alused ei ole ära langenud. 18.07.2012 saabus kohtule süüdistatava A. Hüüsi taotlus, milles ta palub tõkendi vahistamine asendamist kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et süüdistatava A. Hüüsi taotlus ei ole põhjendatud. A. Hüüsi vahistamise alusteks olid nii kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise risk kui ka põhjendatud kahtlus, et vabaduses olles võib ta jätkuvalt toime panna kuritegusid. Elektroonilist valvet saab kohaldada üksnes isikule, kelle suhtes on kohtul põhjendatult alus eeldada, et elektrooniline valve on piisav meede kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimiseks. A. Hüüs on Viru Maakohtu kohtuotsusega 01.11.2011 süüdi tunnistatud KarS § 202 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. A. Hüüs on ise tunnistanud kanepi tarvitamist alates
5. a, sügisest. A. Hüüsi süüdistatakse kohtuotsusega määratud katseajal KarS § 184 lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteos, mis on grupi poolt toime pandud I raskusastme kuritegu. A. Hüüsi iseloomustab see, et tema suhtes on enne esimest süüdimõistvat kohtuotsust kokku 5-s kriminaalasjas menetlus lõpetatud ning materjalid on saadetud alaealiste komisjonile. Seega järeldub eeltoodust, et A. Hüüsi kuritegelik aktiivsus on olnud kõrge. Vähetähtis ei ole asjaolu, et A. Hüüs on ise narkootilist ainet – kanepit – regulaarselt tarvitav isik. Kõrgema astme kohtud on korduvalt väljendanud seisukohta, et narkokuritegusid toime pannud isikute puhul on samalaadsete kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suur. Arvestades kõike eeltoodut leidis maakohus, et elektrooniline valve A. Hüüsi suhtes tagaks kohtumenetluse toimumise, kuid ei ole piisav meede hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud A. Hüüsi kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning A. Hüüsi vahistamise asendamist kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kaitsja leiab, et kohtu motiivid taotluse rahuldamata jätmisel pole põhjendatud. Kui seadusandja on ette näinud võimaluse vahistamise asendamiseks elektroonilise järelvalvega ja pole välistatud vabastamine antud kuriteokahtluse puhul, siis tekib kaitsjal küsimus, keda siis saab vabastada elektroonilise järelvalve alla. Igat kuritegu on kohtu tõlgendusest tulenevalt võimalik toime panna elektroonilise järelvalve all ja nii ei saagi kedagi vabastada. Praegusel juhul pole kohus arvesse võtnud asjaolu, et A. Hüüs on toime pannud ühe kuriteo episoodi. Asjaolu, et 5 korda on asjad saadetud alaealiste komisjonile, ei saa arvestada antud kriminaalasjas. A. Hüüs soovib jätkata poolelijäänud õpinguid ja on vahepeal saanud ka täiskasvanuks. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et A. Hüüs oleks regulaarselt kanepit tarvitav isik. Ta on ainult mõnel korral seda teinud, mitte regulaarselt. Kaitsja märgib lisaks, et prokurör pidas võimalikuks antud asjas elukohast lahkumise keelu kohaldamisega vahi alt vabastada A. Kargulevi, kellel on sama süüdistus. Kui ühe süüdistatava osas, kellel on analoogiline süüdistus ja kes on minevikus toime pannud õigusrikkumisi, peetakse vabastamist võimalikuks, siis õigusriigile kohaselt peaks seda võimaldama ja eriti ühe kuriteo episoodi puhul ka A. Hüüsile. Eelvangistuses oldud aeg on mõjutanud A. Hüüsi positiivselt ja ta ei soovi enam kuritegevusega tegeleda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Hüüsi suhtes puudub käesoleval juhul alus asendada tõkend vahistamine elektroonilise valvega, mistõttu leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. 2 Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid korrata. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
7. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et eelviidatud säte võimaldab kohtul asendada isikule kõige intensiivsema põhiõiguse – vabadusõigus – riivega tõkendi ning kohaldada isiku suhtes alternatiivset vähem intensiivsemalt põhiõigusi riivavat, s.o liikumisvabaduse piiramisega, tõkendiliiki – elektrooniline valve. Formaalsetest eeldustest on tõkendi asendamiseks vajalik, et elukoht, kuhu vahistatu asuks tõkendi asendamisel elama, oleks elektroonilise valve seadmete jaoks sobiv ning sealviibivad isikud oleksid selle paigaldamisega nõus. Nimetatud formaalne eeldus on A. Hüüsi suhtes täidetud – elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks (aadressil XXX ) on kontrollitud ning majas elavad A. Hüüsi pereliikmed on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks.
8. Siiski ei piisa ainuüksi formaalsete eelduste täitmisest vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsetest eeldustest lähtuvalt on oluline hinnata, kas A. Hüüsi puhul tõkendi vahistamise kohaldamise tinginud eesmärke – jätkuvate kuritegude toimepanemise ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise takistamine – on võimalik saavutada ka nimetatud tõkendi asendamisel elektroonilise valvega, kuna lähtuda tuleb põhimõttest, et olukorras, kus kõik muud tingimused on võrdsed, tuleb alati eelistada põhiõiguste vähemintensiivsemat riivet.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt märgituga ning leiab, et isiku liikumisvabaduse piiramine võib küll takistada isikul kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist, kuid ei ole efektiivne meede vältimaks kuritegude jätkuvat toimepanemist. Samas pidas maakohus A. Hüüsi vahistamist vajalikuks ka kuritegude toimepanemise takistamiseks, kuna A. Hüüs on olnud kuritegelikult aktiivne. Karistusregistri andmetel on A. Hüüsi kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 01.11.2011 otsusega KarS § 202 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse A. Hüüsi 09.03.2012 kuriteo toimepanemises, seega pani A. Hüüs süüdistuse sisuks oleva kuriteo toime katseajal. Samuti on tema suhtes enne esimest süüdimõistvat kohtuotsust kriminaalmenetlus lõpetatud 5-s kriminaalasjas ning materjalid on saadetud alaealiste komisjonile. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et nimetatud asjaolule ei tohi kohtud vahistamisaluste tuvastamisel tugineda. Nimelt KrMS § 201 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus ning saadetakse materjalid alaealiste komisjonile juhul, kui kuriteo on toime pannud alaealine ning prokuratuur leiab, et teda on võimalik mõjutada karistust või KarS §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata. Seega on ka alaealiste komisjonile materjalide saatmise puhul isik pannud toime õigusrikkumise. Kuigi A. Hüüsi pole nende õigusrikkumiste eest kriminaalkorras karistatud, võib neid kasutada tema isikut ja kuritegude toimepanemise jätkamise tõenäosust iseloomustavate asjaoludena, mida KrMS § 127 kohaselt tõkendi valimisel arvestada tuleb.
10. Kohtukolleegium on seisukohal, et A. Hüüsi puhul esineb oht, et ta hakkab vabaduses uusi kuritegusid toime panema. Asjaolu, et süüdistuse sisuks olev kuritegu on toime pandud katseajal, näitab, et A. Hüüsile kriminaalkorras mõistetud karistus ei ole talle mõju avaldanud. Käesoleval ajal süüdistatakse A. Hüüsi I astme rahvatervisevastases kuriteos, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Samuti on A. Hüüsi karistatud väärteokorras väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise eest. Riigikohus on sedastanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise oht on suur eeskätt teatud liiki kuritegude puhul. Sellisteks kuritegudeks on näiteks narkokuriteod (RKKKm nr 3-1-1-108-09, p 10.1). 3 Narkokuritegude puhul on jätkuvate kuritegude toimepanemise oht suur ka kohtupraktika pinnalt (RKKKm nr 3-1-1-103-06, p 15). Sellest tulenevalt on kohtukolleegium seisukohal, et A. Hüüsi puhul esineb jätkuvalt vahistamisalus – uute kuritegude toimepanemise tõenäosus –, kuna ta võib vabaduses jätkata narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist. Kohtukolleegium peab positiivseks A. Hüüsi soovi jätkata vabaduses oma õpinguid, kuid on seisukohal, et see ei ole varasemalt motiveerinud A. Hüüsi kuritegude toimepanemisest hoiduma ja seega ei välista käesoleval juhul tema vahistamist.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elektroonilise valve kohaldamisega ei ole võimalik saavutada vahistamise kohaldamist tinginud eesmärke – hoida ära A. Hüüsi poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemise. Elektroonilise valve kohaldamisega on võimalik kontrollida isiku liikumist, kuid mitte tema tegevust, seega teenib elektroonilise järelevalve kohaldamine eelkõige isiku kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise takistamise eesmärke. Järelikult ei välista elektroonilise järelevalve kohaldamine A. Hüüsi poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu, sh narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ohtu ja puudub alus veendumuseks, et pelgalt liikumisvabaduse piiramisega oleks võimalik A. Hüüsi suhtes kohaldatud tõkendi eesmärke saavutada.
12. Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks määruskaebuses sedastatud asjaolu, et kaassüüdistatavale A. Kargulevile on kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Vahistamise alused sätestab KrMS § 130 ning nende olemasolu hinnatakse iga isiku puhul individuaalselt. A. Hüüsi puhul on need tingimused täidetud, seega on vahistamine põhjendatud ning kaassüüdistatavale kohaldatud tõkendi liik seda ei muuda.
13. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Hüüsi puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas 4 Paavo Randma