Obsah (6)

§ 199§ 114§ 58§ 45§ 64§ 68

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-11-7178 21.detsembril 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Urve Lepisto ja Kristina V

§ 199lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 18.02.2011 ajavahemikul kella 07:00 kuni 08:00 Tallinnas, XXX asuvas korteris tappis koos Ingrid Kaldoja´ga omakasu motiivil - HS´i vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil HS´i, kägistades HS´it kätega kaelast, samal ajal kui Ingrid Kaldoja surus HS’ile näkku padja ja lõi HS´it haamriga vähemalt kaks korda paremale poole oimu piirkonda, tekitades HS’ile kägistamisele ja lämbusele iseloomulikud tervisekahjustused – nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kaelal, keeleluu ja kõrikõhre murrud, verevalumid silmade sidekestal, samuti verevalumid kõõlustanul paremal peapoolel ja paremas oimulihases, nahaalused verevalumid paremal oimu piirkonnas, paremal näopoolel, mõlema silma laugudel, lõuatsil, küünarlohkudes ja vasakul labakäel ning nahamarrastuse vasakul põlvel, põhjustades sellega HS´i surma 2 18.02.2011 hingamisteede sulgusest põhjustatud mehhaanilise lämbuse tagajärjel. Tapmise järgselt omastas Merlis Rannamets koos Ingrid Kaldoja´ga vastavalt eelnevale kokkuleppele HS´i vara kokku 396,06 euro väärtuses: LCD televiisor Samsung LE19R71B koos puldiga maksumusega 300 eurot, mobiiltelefon Nokia 1100 (IMEI 353375007469793) koos akuga maksumusega 590 krooni (37,71 eurot), lokitangid Severin WL 6519 maksumusega 20 eurot, sularaha 600 Eesti krooni (38,35 eurot). Sellise oma tahtliku tegevusega pani Merlis Rannamets toime teise inimese tapmise omakasu motiivil ehk mõrva, s.o.

§ 114p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ingrid Kaldoja’t süüdistatakse selles, et tema, 18.02.2011 ajavahemikul kella 07:00 kuni 08:00 Tallinnas, XXX asuvas korteris tappis koos Merlis Rannamets’aga omakasu motiivil - HS´i vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil HS´i, surudes HS’ile näkku padja ja lüües HS´it haamriga vähemalt kaks korda paremale poole oimu piirkonda, samal ajal kui Merlis Rannamets kägistas HS´it kätega kaelast, tekitades HS’ile kägistamisele ja lämbusele iseloomulikud tervisekahjustused – nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kaelal, keeleluu ja kõrikõhre murrud, verevalumid silmade sidekestal, samuti verevalumid kõõlustanul paremal peapoolel ja paremas oimulihases, nahaalused verevalumid paremal oimu piirkonnas, paremal näopoolel, mõlema silma laugudel, lõuatsil, küünarlohkudes ja vasakul labakäel ning nahamarrastuse vasakul põlvel, põhjustades sellega HS´i surma 18.02.2011 hingamisteede sulgusest põhjustatud mehhaanilise lämbuse tagajärjel. Tapmise järgselt omastas Ingrid Kaldoja koos Merlis Rannamets’aga vastavalt eelnevale kokkuleppele HS´i vara kokku 396,06 euro väärtuses: LCD televiisor Samsung LE19R71B koos puldiga maksumusega 300 eurot, mobiiltelefon Nokia 1100 (IMEI 353375007469793) koos akuga maksumusega 590 krooni (37,71 eurot), lokitangid Severin WL 6519 maksumusega 20 eurot, sularaha 600 Eesti krooni (38,35 eurot). Sellise oma tahtliku tegevusega pani Ingrid Kaldoja toime teise inimese tapmise omakasu motiivil ehk mõrva, s.o.

§ 114p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Merlis Rannamets tunnistas ennast süüdi ja keeldus ütluste andmisest kohtulikul uurimisel. Süüdistatav Ingrid Kaldoja kohtuistungi alguses täielikult ennast süüdi ei tunnistanud, mõrvas ei tunnistanud süüdi. Kohtuistungi teisel päeval, keeldudes ütluste andmisest, ütles Ingrid Kaldoja, et tunnistab süüdi ja kahetseb. KrMS § 294 p.1 alusel avaldatud süüdistatavate ütlustest nähtub järgmine: Merlis Rannamets on andnud 24.02.2011.a kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (IV köide), et ta tunnistab

§ 114p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

Ta on üksikasjalikult kirjeldanud, mida tegi tema ning mis roll oli Ingridil. Ta on selgitanud, et 01.12.2010.a asus ta elama üürikorterisse aadressil XXX, kus üüris tuba HSilt. 2011.a veebruari alguses jäi ta oma tööst ilma ning tal tekkis üürileandjale võlg 35 eurot, mida ta ei suutnud tasuda. Sel perioodil elas tema juures üürikorteris ka Ingrid Kaldoja, kellega tutvus 2,5 aastat tagasi interneti jututoa kaudu, 2011.a veebruari alguses helistas talle I. Kaldoja, kes soovis tema juurde elama tulla, kuna põgenes turvakodust. Ta lubas HSile võla 35 eurot tagastada

1. veebruariks 2011.a. HS selgitas 15.02.2011.a talle, et tal on aega 35 eurot tasuda kuni nädala lõpuni, so
2. veebruarini, kui selleks ajaks ei ole summa tasutud, on ta kohustatud korterist välja kolima. Toimunud vestlust M. Rannametsa ja H. Sireli vahel kuulis pealt Ingrid Kaldoja. Kui ta jõudis oma tuppa, lausus Ingrid Kaldoja talle, et „Koksa H maha!“. Ingrid ütles talle, et ta kägistaks oma üürileandja. Ta sai aru, et Ingrid Kaldoja ei teinud selle mõtteavaldusega nalja. Peaaegu iga tunni tagant ja iga päev hakkas Ingrid talle peale käima, et „Tee ikka ära, muidu oleme tänaval!“ või „Kas sa nüüd teed!“. Esialgu ta läks 3 Ingrid Kaldoja ettepanekuga naljaga kaasa, samas sai aru, et Ingrid ei teinud nalja. 17.02.2011.a õhtul kirjutas Ingrid talle paberi peale, et kuidas sa seda teed või millal sa seda teed. Ta ei mäleta täpseid sõnu, kuidas Ingrid Kaldojale vastas. Sama päeva õhtul käis I. Kaldoja talle tungivalt peale, et nad koos tapaksid HS . Ingrid selgitas talle, et läheb talle appi ja vaigistab kannatanut padjaga – nimelt, hoiab patja kannatanu suu ees, lisaks ütles Ingrid, et ta samal ajal kägistaks H t kõrist. Sel ajal käis Ingrid korduvalt talle peale ja küsis, millal ta kannatanu tapab ja kas ta ikka tapab. 18.02.2011.a hommikul kella 7.00 paiku ärkasid tema ja Ingrid kaldoja HS liikumise peale üles ning Ingrid ütles, et „Mine nüüd, muidu oleme tänaval.“ H oli samal ajal vannitoas, ta läks kööki mõttega kannatanu ära tappa, kuid läks tagasi oma tuppa, sest ei julgenud kuritegu sooritada. Sel ajal käis Ingrid talle jätkuvalt peale öeldes, et „mine tapa ta ära, muidu peame kell 10.00 välja kolima“. Sel hetkel, kui kannatanu hakkas köögist esikusse liikuma, astus ta oma toast kannatanule ette. Ta haaras H l eest paremalt poolt kaeluse piirkonnast kinni, seepeale kannatanu lausus, et ta kutsub politsei. H pööras end köögi poole ja kukkus põrandale pikali nii, et tema pea ulatus üle köögiläve kööki. Ta oli vasakul küljel, seljaga tualeti poole, pea üürniku toa suunas. Seejärel tuli Ingrid üürniku toast, kaasas valge padi. Ingrid astus temast ja H üle kööki, hoides käes patja. Köögist laua alt tööriistade seast leidis Ingrid haamri. Samal ajal ta kägistas oma parema käega H kõrist. Ingrid surus kaasas olnud padja H vastu nägu. Kuna aga H rabeles vastu ning üritas Ingridit kätega eemale lükata, lõi Ingrid vähemalt kaks kuni kolm korda H t haamriga paremale poole pea piirkonda. Ta ei oska täpselt öelda, kuhu Ingrid kannatanut tabas, aga kindlasti olid löögid pähe. Peale haamrilööke vajusid H käed lõdvalt maha ning Ingrid võttis H näolt verise padja ära. H lebas liikumatult koridori põrandal. Seejärel Ingrid otsustas, et nad panevad H vanni külma vee sisse, et ta haisema ei läheks. Ingridi mõte oli veel mitu päeva korteris edasi elada samal ajal, kui surnud H oleks olnud vannis. Seejärel ta võttis H kätest kinni ja Ingrid jalgadest, sedasi tõsteti kannatanu vanni. Enne kannatanu vanni tõstmist asetas Ingrid vanni äravooluaugule korgi ette. Seejärel lasi Ingrid vanni külma vett sedasi, et H oli üleni vee all, ainult tema kergelt kõverdunud jalgade põlveosa oli vee peal. Ta läks vannituppa tagasi alles siis, kui Ingrid oli vanni vett täis lasknud. Ka kannatanu pea oli vee all. Ta on selgitanud, et vanni nad H ei uputanud, vaid panid kannatanu sinna roiskumise vältimiseks. Kuritegu leidis aset 18.02.2011 hommikul kella 07.00-08.00 vahel. Ingrid pani verise padja koos oma mustade riietega köögis olevasse pesumasinasse ning pani selle käima. Närvide rahustamiseks läks ta poodi, et osta alkoholi, Ingrid tuli kaasa. Kui nad olid poest tagasi jõudnud, hakkas Ingrid sorima H kappides ja asjades, et leida midagi väärtuslikku. Ingrid käitus nagu polekski midagi juhtunud ning kappides sorides ja kana ahju küpsema pannes käitus nagu täieõiguslik peremees. Hiljem käis ta korraks vannitoas, et tõsta HSi surnukeha vannist välja ning asetada patjadele. Lahkudes kella 17.00-18.00 vahel korterist, pakkis Ingrid kaasa LCD televiisori, roosat värvi Nokia mobiiltelefoni ja HSi kapist leitud juuksekoolutaja. Musta värvi kilekoti olemasolust sai ta teada alles politseis, kui tema viimati vannitoas käis, ei olnud kilekotti seal. Kahtlustatavana ülekuulamisel 24.05.2011 (IV köide) Rannamets seletas, et ta kägistas H kõrist parema käega, mitte aga kahe käega. Ingrid leidis H magamistoast riidesektsiooni kapi ülevalt kapist 600 Eesti krooni (500-kroonise kupüüri ja 100kroonise kupüüri), ja ütles, et ta vahetaks selle eurodeks. Ta ei oska öelda, miks ta raha Ingridilt vastu võttis. Samuti on ta selgitanud, et kuriteo toimumise päeval, kui Ingrid otsis H magamistoast esemeid, tõstis tema Ingridi poolt voodile tõstetud sahtlid laua alla tagasi. Tema ei otsinud asju, et midagi kaasa võtta. Televiisori eest pandimajast saadud raha võttis Ingrid endale, kuigi teleri viis pandimajja tema. 11.05.2011.a antud ütlustes Rannamets (IV köide) tunnistab, et varastas IP kuuluva vara. Ta on selgitanud, et 2010.aasta mais üüris ühte tuba oma tuttavalt IP aadressil 4 Läänemere tee 68-1, ühel päeval oli ta üksi kodus, kuid raha tal ei olnud ning otsustas midagi Inga toast avastada. Ta võttis oma tuttava lukustamata toast dvd-mängija, sülearvuti koos laadijaga ja digifotoaparaadi ning viis need pandimajja. Asjade eest sai 800 krooni (51,13 eurot). Ta ei võtnud playstationit ega lööktrelli. Ingrid Kaldoja 24.02.2011 kahtlustatavana ülekuulamisel (IV köide) seletas, et ta tunnistab end süüdi mõrvas, ta teab, et tappis H , kelle perekonnanime luges alles kahtlustuse sisust. Ta on kirjeldanud, millal sai Merlis Rannametsaga tuttavaks, samuti on selgitanud, kuidas ta Merlis Rannametsaga uuesti 2011.aasta jaanuari lõpus kohtus. Ta selgitas, et jooksis turvakodust ära ning asus elama Merlise juurde, kes elas XXX, kus üüris seal H ühte tuba. 18.02.2011.a hommikul ärkas ta üles seepeale, et Merlis oli juba üleval ning kuulas H tegemisi ukselt. Ta on kirjeldanud, et H tuli köögist ning Merlis astus koridori temale vastu ning seejärel kuulis H karjatust. Ta võttis magamistoast igaks juhuks padja, kuna kartis. Ta nägi, kuidas H oli kas külili või selili ning Merlis istus tema peal ning hoidis kahe käega H kõrist kinni. Ta nägi, kuidas H omakorda hoidis Merlise kõrist kinni, Merlis lükkas kannatanu käe eemale ning asetas kaasa võetud padja H näkku – ta pani selle lihtsalt kannatanu näole ja hoidis seda seal. Ta on selgitanud, et siis H enam ei elanud, kui ta võttis padja kannatanu näolt. Ta ei oska öelda, kui kaua hoidis patja H näol. Ta ütles, et Merlis käis välja idee panna H vanni külma vette, et ta haisema ei hakkaks. Koos tõsteti surnukeha vanni – Merlis võttis kannatanu ülakehast ning tema jalgadest. Ta ütles, et Merlis lasi vanni vett täis ning kui laip oli üleni vee all, otsustasid nad vaadata, kas korteris on midagi, mida saab viia pandimajja. Ta on selgitanud, et Merlise mõte oli korterist kaasa võtta televiisor, tema otsustas võtta mobiiltelefoni. Ta ütles, et Merlis sai pandimajast telefoni eest 2 või 3 eurot ning televiisori eest 39 eurot. Kui H oli tapetud, tarvitasid nad korteris alkoholi, samuti nad sõid kana. Ta on öelnud, et tema oli see, kes tahtis korterist ära minna, samas Merlis oli see, kes soovis korterisse jääda, et viina juua. Samuti seda, et Merlis tõstis enne korterist lahkumist H vannist välja, sest tahtis end pesta. Temal ei olnud plaani H t tappa, ta isegi ei teadnud Merlise sellisest plaanist, sellest sai teada alles 18.02 hommikul, kui ärkas üles. Padjaga läks ta seepärast, et soovis Merlist kaitsta, kuid ei tahtnud kannatanule liiga teha, tema kannatanu tapmisest kasu ei saanud. 25.05.2011 on Ingrid Kaldoja andnud ütlusi (IV köide), et ta eitab mõrva toimepanemist. Ta on selgitanud, et 24.02.2011 antud ütlustes väljendas end valesti, kui tunnistas end mõrvas süüdi. Ta ei tapnud (kägistanud) HS . Ei soovi ütlusi anda. Kohtuistungil on uuritud järgmisi tõendeid: Sündmuskohta - XXX asuvat korterit on korduvalt vaadeldud. 18.02.2011.a. kell 19.00 on vaadeldud sündmuskohta ja fotografeeritud korterit: vannitoas põrandal patjade peal pikali asendis 70-aastase naisterahva surnukeha, mis asub paremal küljel seljaga vannitoa ukse suunas, surnukeha näol verekahtlane määrdumine, lisatud fotod (tl 18-29 kohtutoimik kI). 18.02.2011.a. kell 19.30 alustati sama sündmuskoha vaatlust, mille käigus tuvastati, et korteri ukse lukkudel välised vigastused puuduvad. On põhjalikult kirjeldatud vannituba. Seejärel on vaadeldud nn üürniku tuba, kus raamaturiiuli keskosa alumisel riiulil klaasist vaagnal leitud paberileht punast värvi kirjatekstiga, milline on kaasa võetud. Toa keskosas põrandal klaas konidega, toidujäägid, söögiriistad ja alkoholi pudel, millelt võetud DNA proovid. Seejärel on vaadeldud ja kirjeldatud elutuba ja magamistuba, sealhulgas magamistoas valitsevat korralagedust (asjad kappidest välja visatud), on võetud DNA-proovid. Lisatud fotod (tl 30-51 kI). Sama sündmuskoha korduv vaatlus teostati 23.02.2011.a. kell 10.30-13.30, selle käigus vaadeldi ja kirjeldati põhjalikult vannituba, kööki, väikest tuba (üürniku tuba), elutuba 5 ja magamistuba. Sündmuskohalt võeti kaasa DNA-proovid kapi- ja sahtlilinkidelt, käekotilt, ehete karbikaanelt jms ning padjad, kilekott lõngadega, tv-antennikaabli tükk koos otsikuga (kust ühendati lahti teler) ja teised esemed, millistelt võeti DNA-proovid (tl 52-55 kI). Koostati tehnilise uuringu protokoll (tl 56-59), lisatud fotod (kuni tl 93 kI). Sama sündmuskoha korduv vaatlus teostati 02.03.2011.a. kell 19.30, selle käigus pihustati luminooli lahust ühtlaselt korteri välisukse vastas oleva kööki viiva koridori ja köögi põranda- ja seinte pindadele, mille tulemusel ilmnes kemoluminestsentsi reaktsioon, mis markeeriti, fotografeeriti ning võeti DNA-proovid (tl 94-95). Vaatlusprotokolli lisana koostati tehnilise uuringu protokoll, kaasa võetud DNAproovid, haamrid jm, lisatud fotod (tl 96-105 kI). Laiba (HS ik XXX ) vaatlusprotokollis on kirjeldatud verekahtlast määrdumist laiba paremal põsel, ninaavades ja vasakul suunurgal; mõlema silma ülalaugudel nahaalused verevalumid; paremal pool kaelal hästi eristatav roosakaspunane nahamarrastus koos verevalumiga jt (tl 106-111 kI). Vaatluse käigus saadud DNA-proovid esitati eksperdile ning DNA ekspertiisiaktis nr. 11E-GE0304 toodud eksperdiarvamuse kohaselt verekahtlasest määrdumisest padjalt võetud proov sisaldas verd, sellest saadud DNA-profiil on kokkulangev HSi võrdlusproovist määratletud DNA-profiiliga. Kudumisvardalt võetud proovis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Ingrid Kaldoja võrdlusproovist määratletud DNA-profiiliga. Haamri ümaralt otsalt võetud proovist, mis eeltesti alusel sisaldas verd, saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, selles segaproovis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev HSi võrdlusproovist määratletud DNAprofiiliga; saadud tulemuste alusel ei saa välistada Merlis Rannamets’alt ja Ingrid Kaldoja’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. HSi parema käe nimetussõrme küüne alt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, selles segaproovis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev HSi võrdlusproovist määratletud DNA-profiiliga; saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Merlis Rannamets’alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Köögilaua jalalt (veri) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, selles segaproovis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev HSi võrdlusproovist määratletud DNA-profiiliga. Sahtlilinkidelt ja patjadelt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuse alusel ei saa välistada Merlis Rannamets’alt, Ingrid Kaldoja’lt ja HS’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Naiste käekoti (HSi käekott) tõmblukult, haamri varrelt, kapi võtmelt, kapilingilt võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Merlis Rannamets’alt ja Ingrid Kaldoja’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka HS’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Magamistoas asuva riidekapi ukseriivilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Merlis Rannamets’alt ja HS’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka Ingrid Kaldoja’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Antennikaabli otsikult võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Ingrid Kaldoja’lt ja 6 HS’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; Merlis Rannametsa võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA segaprofiiliga. Villaste lõngade kilekotilt võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Ingrid Kaldoja’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; lisaks ei saa kindlalt välistada ka Merlis Rannametsa ja HS’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Haamri varrelt võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Merlis Rannametsa pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; lisaks ei saa kindlalt välistada ka Ingrid Kaldoja’lt ja HS’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Haamri varrelt võetud neljandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Ingrid Kaldoja pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis; lisaks ei saa kindlalt välistada ka ja HS’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. HSi parema käe kesksõrme küüne alt saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Merlis Rannamets’alt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ühelt kudumisvardalt saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada Ingrid Kaldoja’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Merlis Rannamets’alt ja/või HS’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Asitõenditena on vaadeldud Mustamäe 141-120 korterist äravõetud esemeid: patja, riideid, kudumisvardaid koos lõngaga, CD-plaate, toidunõusid, mobiiltelefoni laadijaid, käekotti jt, sealhulgas üürileping HSi ja Merlis Rannametsa vahel ja Ingridi kiri Merlislele. Kriminaalasja juurde jäetud vardad koos lõngaga, üürileping (kehtivusaeg 30.11.2010-29.11.2011, foto tl 39) ja kiri. 17.03.2011.a. on asitõendina vaadeldud 18.02.2011.a. XXX korterist leitud paberileht punakat värvi kirjatekstiga: „Kas siis kui kööki läheb? Ei Siis kui pime See läheb jälle putsi, sest siis on ju nii, et appi ei julge ja homme putsis! Eile oli sama lugu, mina julgen aga sina?, me peame nii, et pandikasse jõuame ja mis homme saab kui mutt lasteaeda minema peab!“ ning lehe pöördel „Põhja Tallinn kaua veel? Põhjamaade hirm“. Kirja on fotografeeritud. Käekirja ekspertiisiaktis nr 11E-DK0054 toodud eksperdiarvamuse kohaselt tekstid „kas siis kui kööki läheb?“, „see läheb jälle putsi, sest siis on ju nii, et appi ei julge ja homme putsis! Eile oli sama lugu ju“, „mina julgen aga sina?“, „me peame nii, et pandikasse jõuame ja mis homme saab kui mutt lasteaeda minema peab!“ ning lehe pöördel „kaua veel?“ – on kirjutatud Ingrid Kaldoja poolt. Tekstid „Põhja Tallinn“ ja „põhjamaade Hirm“ lehe pöördel on tõenäoliselt kirjutatud Ingrid Kaldoja poolt. Tekst „ei siis kui pime“ ei ole kirjutatud Inigrid Kaldoja poolt. Käekirja ekspertiisiaktis nr 11E-DK0055 toodud eksperdiarvamuse kohaselt tekst „ei siis kui pime“ on kirjutatud Merlis Rannametsa poolt. Tekstid „kas siis kui kööki läheb?“, „see läheb jälle putsi, sest siis on ju nii, et appi ei julge ja homme putsis! Eile oli sama lugu ju“, „mina julgen aga sina?“, „me peame nii, et pandikasse jõuame ja mis homme saab kui mutt lasteaeda minema peab!“ ning lehe pöördel „kaua veel?“, „Põhja Tallinn“ ja „põhjamaade Hirm“ tõenäoliselt ei ole kirjutatud Merlis Rannametsa poolt. 7 Merlis Rannametsa 23.02.2011.a. kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et kinnipidamisel võeti temalt ära Swedbanki 18.02.2011.a. valuutavahetuse tšekk summas 600.-krooni ja kollasest paberist tükid. Samuti M.Rannametsa parema randme piirkonnas esinesid hulgi marrastused ja kriimustused. Asitõendina on vaadeldud Merlis Rannametsalt kinnipidamisel äravõetud kollast värvi paberilehte – 18.02.2011.a. Swedbanki Marienthali kontori valuutavahetustšekki summas 600 krooni ja kollast värvi paberitükid, milliseid kokkupannes moodustub A4 formaadis paber –OÜ Laenuäri OÜ leping 11021802, mille kohaselt Meelis Rannamets annab laenu 40.-euro tagamiseks teleri Samsung LE 19 R71 B TK GR; antennijuhet koos otsikuga, kudumisvardaid ja lõnga; koolutaja pappkarpi, vanni äravoolu korki, patju, haamrit, HSi seljast äravõetud riideid; OÜ Laenuäri poolt välja antud LCD telerit ja lepingut 11021802; 22.02.2011.a. Merlis Rannametsa ja OÜ Mobisery vahel sõlmitud mobiiltelefoni Nokia 1100 ostu-müügi lepingut, samuti Radiolinja Eesti AS liitumislepingut ja Mobinest OÜ arvet mobiiltelefoni Nokia 1100 kohta (kõikidel sama IMEI kood 353375007469793). Lisatud fotod ja dokumentide koopiad, vaadeldud lepingud, arved lisatud ümbrikus). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi 05.05.2011.a. aktis nr 77 antud eksperdiarvamuse kohaselt HS surma põhjus on mehhaaniline lämbus hingamisteede sulgusest kätega kägistamisel, mida kinnitavad nahamarrastused ja nahaalused verevalumid kaelal, keeleluu ja kõrikõhre murrud, verevalumid silmade sidekestal ning lämbusele iseloomulik üldine lahanguleid. Surm võis saabuda umbes 4-5 ööpäeva enne surnukeha lahangut 22.02.2011.a. Lisaks sellele esinesid HS surnukehal verevalumid kõõlustanul paremal peapoolel ja paremas oimulihases, nahaalused verevalumid paremal oimu piirkonnas, paremal näopoolel, mõlema silma laugudel, lõuatsil, küünarlohkudes ja vasakul labakäel ning marrastus vasakul põlvel. Nahamarrastused pea piirkonnas võisid olla tekitatud löökidest kõva tõmbi esemega. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud lühikest aega enne surma saabumist või suremise protsessi käigus. Labakäel asuv verevalum võis olla saadud ründe tõrjumisel. Kõik vigastused on elupuhused. Surma põhjustas mehhaaniline lämbus hingamisteede sulgusest. Paremal peapoolel esinevate vigastuste tekitamisel löögi suund on olnud kannatanu suhtes paremalt vasakule. Peale kõikide vigastuste saamist ei olnud kannatanu võimeline iseseisvalt toimima, surmajärgseid vigastusi surnukehal ei tuvastatud. Täiendavas 23.05.2011.a. ekspertiisiaktis nr.7 toodud eksperdiarvamuse kohaselt HS surnukehal tuvastati pea kinnine tömp trauma – verevalumid kõõlustanul paremal pea poolel ja paremas oimulihases, nahaalused verevalumid paremal oimu piirkonnas, paremal näopoolel, mülema silma laugudel ja lõuatsil. Arvestades vigastuste iseloomu (pehmete kudede kahjustus samaaegse naha terviklikkuse säilimisega) ja lokalisatsiooni, on tegemist tömbile traumale iseloomulike tervisekahjustustega, mis võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega, sh ekspertiisiks esitatud haamriga. Teravalt piirdunud nahaalune verevalum parema põse keskosas võis verevalumi morfoloogilisi iseärasusi arvestades olla tekitatud ekspertiisiks esitatud haamri metallist otsaga. Kannatanu VP (HS poeg) kinnitas, et nägi HS viimati 14.02.2011.a., ema otsis uut üürilist. 18.02.2011.a. õhtul kella 17.00 ajal pidi ema minema tema pojale järgi lasteaeda. Abikaasa MJjõudis enne kella 18.00 ema maja ette, helistas talle ja ütles, et korteris valgus on, kuid kodus kedagi ei ole. Siis läks abikaasa lapse järgi lasteaeda, tema aga läks ema korterisse ja leidis ema surnuna. Ukselukud ei olnud lõhutud. Ema korteris köögis oli ahjuuks lahti, pesumasin oli sees. Üürniku toas põles tuli ja uks oli lahti, põrandal oli kana ja suitsukonid. Ema toas olid kapiuksed irvakil, tuba oli 8 segamini, telekas ja lokitangid olid kadunud. Hakkas dokumente otsima ja avastas, et mobiiltelefon on kadunud. Tunnistaja MJ seletas, et HS oli tema ämm, viimase korteris on ta näiunud üürilist – Merlis Rannametsa. 18.02.2011.a. oli kokkulepitud nii, et ämm võtab lasteaiast ära lapse, tema sõidab töölt lapsele järgi ämma juurde. Ta jõudis HS korteri ukse taha kella 17.45-18.00 ajal, trepikotta sai sisse, kuid korteri ees kohtas üürilisi, kes just väljusid korterist ja lukustasid korteriukse. Üürilised ütlesid, et H kodus ei ole. Ta läks õue, istus autosse ja nägi, et korteris tuled põlevad, helistas abikaasale Valdur Parašinile. Abikaasa käskis helistada lasteaeda ja küsida, kas vanaema on lapse ära võtnud. Ta helistas lasteaeda ja selgus, et lapsel ei ole keegi järel käinud. Siis ta sõitis lasteaeda, võttis lapse ära, selleks ajaks oli abikaasa jõudnud oma ema korterisse ja teatas telefoni teel, et ei ole vaja korterisse tulla, enam ei saa aidata. Tunnistaja PM kinnitas, et ta OÜ Mobiserv töötajana andis välja mobiiltelefoni, mille oli kauplusesse toonud Merlis Rannamets ja lepingu, mille alusel telefon vastu võeti, telefoni eest sai M.Rannamets 2 eurot. Tunnistaja VA kinnitas, et OÜ Laenuäri töötajana andis 23.02.2011.a. politseile välja pandilepingu ja selle alusel pandimajja toodud teleri. Tunnistaja MJ ütlustest (avaldatud KrMS § 291 lg.1 p.5 alusel) nähtub, et ta suhtles Merlis Rannametsaga ning viimase palvel kandis Merlise õe RR arvele raha Merlise jaoks, mida kinnitavad samuti kirjalikud tõendid – RR Swedbank AS arvelduskonto väljavõte ja MJSwedbank AS arvelduskonto väljavõte. Kannatanu IP ütlustest nähtub, et 2010 kevadel Merlis Rannamets üüris tema korteris ühte tuba. Ühel hetkel märkas ta, et korterist on kadunud tema arvuti, siis märkas ka fotoaparaati kadumist, hiljem selgus, et kadunud on veel ka drell ja mängukonsool. Rannamets lahkus korterist samal päeval, kui ta avastas varguse. Fotoaparaadi sai kätte pandimajast, Merlis Rannametsa õde hüvitas vargusega tekitatud kahju, tsiviilhagist loobub. Kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Nagu nähtub tõendite kogumist, korterisse, kus tund aega pärast süüdistavate lahkumist leiti HSi laip, pääsesid ainult HS ise, tema poeg VP ja üürnik. Ukselukud ei olnud rikutud ja teistel isikutel võtmeid ei olnud. Korteris avanenud pilt on põhjalikult fikseeritud korduvates sündmuskoha vaatlusprotokollides ning ei teki kahtlust selles, et lahkudes korterist olid üürnikud korteri perenaise ära tapnud ning korteri perenaise vara omastanud. Süüdistatavatelt pärit DNA on leitud korteris paarikümnest kohast, sh ka tubadest, kuhu nad ei pidanud sisenema. Süüdistavate ütlused sündmuse kohta ei haaku omavahel täielikult, kuid põhiosas need siiski kattuvad. Teiste kirjalike tõenditega ühtivad täielikult Merlis Rannametsa ütlused: sündmuskoha vaatlus - verejälgede fikseerimine, DNA proovide kokkulangevus, asitõendid kinnitavad Rannametsa ütluste tõelevastavust. Ingrid Kaldoja ütlustes on 9 näha püüdu enda osa väiksemana näidata. Ei ole usutavad I.Kaldoja väited, et Ranamets tõstis H vannist välja eesmärgil pesta või et mõte pandimajja minna tekkis alles pärast tapmist. Kaldoja poolt kirjutatud kiri kinnitab vastupidist. Merlis Rannamets on üksikasjalikult kirjeldanud enda tegevust ja Ingrid Kaldoja tegevust. Haamril leiti Ingrid Kaldoja’lt pärinev DNA. Ka mitmes teises kohas – teleri antenni otsikul, kudumisvardal, naiste käekotil leiti just Ingrid Kaldojalt pärinev DNA, mis kinnitab Ingrid Kaldoja rolli toimunus. Süüdistatava Merlis Rannametsa ja süüdistatava Ingrid Kaldoja ütlused ei lange kokku, kohus peab usaldusväärseimaiks Merlis Rannametsa ütlusi, sest ta kirjeldab detailselt ja täpselt enda tegevust ning Ingrid Kaldoja osa ja initsiatiivi HSi mõrvas. Ingrid Kaldoja ütlusi, et kogu algatus HS tapmiseks tuli Merlis Rannametsalt, ei pea kohus usaldusväärseks, sest tema 24.02.2011 antud ütlused on väga üldsõnalised. Merlis Rannamets on aga üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas tema kägistas ühe käega kannatanut, seejärel tuli Ingrid Kaldoja, kes surus kannatanule padja näkku, samuti nägi, kuidas Ingrid Kaldoja lõi kannatanule haamriga vähemalt kahel kuni kolmel korral pea piirkonda (mis on täielikult kinnitatud kohtuarsti eksperdiarvamusega) ning pärast võttis verise padja kannatanu näolt ning pani selle pesumasinasse koos oma musta pesuga (mis on kajastatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja kannatanu ütlustes). Seega teiste tõenditega on kinnitust leidnud M.Rannametsa detailsed ütlused, mis annab aluse pidada neid usaldusväärseimaks. Uuritud kirjalikest tõenditest selgub üheselt, et süüdistatavad panid toime HSi tapmise omakasu motiivil. Sündmuskoha korduva vaatluse käigus on fikseeritud olukord korteris: üürnike jäljed leiti elutoas ja korteri omaniku magamistoas, ka nendes tubades, kuhu üürnikel ei olnud õigus siseneda, valitses korralagedus ning just sealt kadusid väärtuslikumad esemed. Nimetatud asjaolu kinnitab üheselt omakasu motiivi. Seega planeerisid süüdistatavad oma tegevust, tegutsedes omakasu ajendil. Korterist leitud Ingrid Kaldoja poolt kosmeetikapliiatsiga kirjutatud kirjast nähtub, et tapmist ja vara hõivamist oli planeeritud. Kirjas kasutatud sõnad “eile”, “homme”, “kui homme peab lasteaeda minema” viitavad selgelt sellele, et süüdistatavad arutasid tapmise plaani mitmel (vähemalt kolmel) päeval: kirjutasid eilsest päevast ja homsest päevast. Sündmus leidis aset reedel. Laupäeval ei pea lasteaeda minema, järelikult võis see kiri olla kirjutatud juba neljapäeval. Kirjas alla kriipsutatud lõigud viitavad sellele, et küsimusi plaani täideviimise kohta korrati. Ka tulu saamine oli planeeritud: vähemalt päev varem kirjutatud kirjast nähtub, et plaan oli pärast tapmist pandimajja jõuda. Et plaan vara omastada oli välja töötatud enne tapmist, kinnitab kavatsust panna toime tapmine omakasu motiivil. Rannametsa ütlustest tuleneb, et nad olid eelnevalt kokku leppinud, et tema kägistab kannatanut ning Ingrid tuleb padjaga appi. Nii nad käitusidki, sest kannatanu osutas vastupanu. Täiendavalt võttis Ingrid appi käeulatuse kaugusel (köögi laua all kastis) asetsenud haamri ja lõi mitu korda kannatanule paremale poole pähe, pärast mida vajusid kannatanu käed alla. Seega süüdistatavad tegutsesid kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult ning nende tegevus on kvalifitseeritav

§ 114p.5 järgi – tapmine omakasu motiivil.

Kuriteo panid nad toime kavatsetult, sest seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, teadsid, et see saabub või vähemalt pidasid seda võimalikuks. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate teod olid õigusvastased ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud. 10 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise ekspertiisi aktis nr 217 toodud eksperdiarvamuse kohaselt Ingrid Kaldoja ei põe vaimuhaigust ja temal ei esinenud talle inkrimineeritava teo ajal vaimutegevuse ajutist riket ega muud haiguslikku seisundit. Ta oli talle inkrimineeritava teo ajal psüühilise seisundi poolest võimeline aru saama oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima. Käesoleval ajal oma psüühilise seisundi poolest on ta võimeline esinema kohtus ja süüdimõistmisel karistust kandma. I.Kaldojal ei esinenud olemsoleva informatsiooni põhjal talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal füsioloogilise afekti ega muud sellise raskuse ja ulatusega emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet tajuda tegelikkust ja adekvaatselt oma tegevusest aru saada ja seda juhtida. Oma psüühilise seisundi poolest oli ta võimeline tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid. Ingrid Kaldojal ei esine vaimse tegevuse või isiksusliku arengu häireid, tal ei esine psüühilise arengu mahajäämust, temal esineb sotsialiseerumata käitumishäirele iseloomulik käitumismuster. I.Kaldoja käitumismustris avalduvad sotsialiseerumata käitumishäirele omased tunnused – trotslikkus, manipuleerivus, konfliktsus/allumatus lähedaste, õpetajate jne suhtes, püsivate sõprussuhete puudumine eakaaslastega, kalduvus asotsiaalsusele ja ühiskonnaelu normidele, sotsiaalne ebaküpsus. Motivatsioon oma käitumise juhtimiseks on olnud vähene, ka on puudulik või vähene probleemide tajumisoskus ning oma käitumise põhjus-tagajärg seoste tunnetamine. Enesekriitika oma tegude suhtes on puudulik. Käitumiselt on kergesti mõjutatav, käitumine on tihti mitte-eakohane, enesekontroll puudulik. Rollikonflikt perekonnas on olnud pikaajaline ja mõjutanud uuritava elukäiku. Emotsionaalselt on uuritav tasakaalutu, elab fantaasiates, on tundlik ja lapsemeelne. I.Kaldoja mõtlemine on vaba ja loogiline, vähese ja puuduliku kriitikaga oma hoiakute ning käitumise suhtes. Ingrid Kaldojal esineb teadlik kalduvus valetamisele ja fantaseerimisele oma elukogemuse piires. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise ekspertiisi aktis nr 218 antud eksperdiarvamuse kohaselt Merlis Rannamets ei põe vaimuhaigust ja temal ei esinenud talle inkrimineeritava teo ajal vaimutegevuse ajutist riket ega muud haiguslikku seisundit. Ta oli talle inkrimineeritava teo ajal psüühilise seisundi poolest võimeline aru saama oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima. Käesoleval ajal oma psüühilise seisundi poolest on ta võimeline esinema kohtus ja süüdimõistmisel karistust kanmda. M.Rannametsal ei esinenud olemsoleva informatsiooni põhjal talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal füsioloogilise afekti ega muud sellise raskuse ja ulatusega emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet tajuda tegelikkust ja adekvaatselt oma tegevusest aru saada ja seda juhtida. Oma psüühilise seisundi poolest oli ta võimeline tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtasaid asjaolusid. M.Rannametsal ei esine vaimse tegevuse või isiksusliku aregi häireid, ka ei esine psüühilise arengu mahajäämust, tema vaimsed võimed on normilähedased. M.Rannametsale on iseloomulik lihtsakoeline elukäsitlus, ta on rahuliku olemise ja käitumisega, emotsionaalselt tuimavõitu, passiivne, vähese initsiatiiviga, vaimsete huvideta. Põhimeeleolu on iseärasuseta, tahteelu sihipärasuse häireid ei esine. M.Rannametsa käitumist mõjutavad tema hoiakud ja suhtumised, mis on kujunenud elu jooksul ja keskkonna mõjul, kus uuritav on viibinud. Märkimist väärib, et M.Rannamets on vähese ja puuduliku kriitikaga oma hoiakute ja käitumise suhtes. Isiksusehäirele omaseid tunnuseid ei ilmnenud, talle ei ole omane kõrgenenud kalduvus fantaseerida. M.Rannamets on võimeline ette nägema oma tegude tagajärgi. Varguse toimepanemise osas on Rannametsa süü tõendatud süüdistatava ja kannatanu kokkulangevate ütlustega ja on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg.2 p.8 järgi, sest varguse toimepanemiseks tungis M.Rannamets I.Pappeli tuppa.

Prokurör loobus 11 Rannametsa süüdistamisest kahe eseme – mängukonsooli ja drelli varguses ning need esemed tuleb süüdistusest välja jätta. Tsiviilhagi Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p 11 nõuetele peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama, kas ja millises ulatuses rahuldada tsiviilhagi või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 1 ja 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega ja tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega on olemas põhjendatud alus hüvitada kannatanule V.P seoses ema tapmisega tekkinud kulud ja kahju, mis on tekkinud seoses vara hõivamisega. VÕS § 1043 alusel tuleb hüvitada kahju, mis tekkis seoses HS tapmisega: matusekulud (kõik matustega seoses tehtud kulutused), ukseluku vahetamise kulud ja varaline (esemete omastamisega seoses tekkinud) kahju. Hüvitamisele ei kuulu kulutused, millised kannatanu VP kandis seoses kinnisvara pärimisega, samuti päritud kinnisvaraga seotud maksud (kommunaalmaksud, maamaks). Need kulud tekkisid seoses kinnivara pärimisega ja omandiõiguse tekkimisega, kusjuures korter on käesolevaks ajaks maha müüdud, Kose vallas asuva talu aga kuulub Valdur Parašinile. Kinnisvara omanik kannab kinnisvara haldamisega seotud kulusid, millisteks on maamaks, kommunaalmaksed jm. Kinnisvara pärimine ja omandamine oleks võinud tekkida ka ilma, et need oleks seotud tapmisega. Kui isik soovib kinnisvara omandada pärimise teel, tuleb tal kanda pärimisega seotud kulud olenemata pärandaja surma põhjusest. Seega hagi tuleb rahuldada summas 1193,39 eurot, so matusekulud, lukuvahetus ja varaline kahju 58,35 eurot. IP loobus tvisiilhagist. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegemist on esimese astme isikuvastase raske kuriteoga, mille eesi seaduseandja on sätestanud karistusena 8 kuni 20-aastase või eluaegse vangistuse. Mõlema süüdistatava suhtes raskendavaks asjaoluks on

§ 58p.3 ja 10 alusel kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes ja grupi poolt.

Suhtumist toimepandusse iseloomustab süüdistatavate käitumine pärast tapmist: süüdistatavad sõid, jõid, pesid pesu, Kaldoja kudus, nad viisid asjad pandimajja. Süü suurust määrab ka raskeim tahtlus vorm – kavatsetus. Kohus nõustub prokuröri poolt süüdistatavatele taotletud karistustega. Kohus leiab, et süüdistatavat Merlis Rannametsa on võimalik karistada vangistusega raskeima karistuse ettenägeva sanktsiooni keskmise (8+20:2=14) määra suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Kohus arvestab Merlis Rannametsale karistuse mõistmisel süü suurust ja kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust, mida M.Rannamets on korduvalt avaldanud ning mõistab talle karistuse sanktsiooni keskmäära suuruses.

§ 45

lg.2 kohaselt kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui 18-aastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle 10 aasta ega eluaegset vangistust. I.Kaldoja iseloomustatakse turvakeskusest järgmiselt: alaealiste komisjoni poolt suunatud sotsiaalprogrammi alates 01.09.2010, osakonnas oli vaoshoitud, sõbrannasid ei olnud; ainus, kes talle näis oluline olevat, oli poiss-sõber Merlis, kellele kirjutas pikki kirju. Nuttis palju, tahtis emaga suhelda, aga kui ema tuli, hakkas manipuleerima. Sostiaalstete oskuste osas madala tasemega, ei osanud teiste tunnetega arvestada, kaaslaste suhtes ükskõikne. Põgenes kodukülastusel 28.01.2011.a. 12 Kergendavaid asjaolusid Ingrid Kaldoja suhtes ei ole tuvastatud. Ta ei ole puhtsüdamlikult kahetsenud. Sõnaliselt väljendas I.Kaldoja kahetsust siis, kui kõik tõendid olid kohtulikul uurimisel uuritud ja viimases sõnas. Kuid kohtu arvates ei ole tegemist puhtsüdamliku kahetsusega

§ 58

p.3 mõistes, sest Kaldoja käitumine kohtuistungil näitas midagi muud: kohtuliku uurimise ajal ta naeratas, muigas ja tundis ennast pärast jõhkra teo toimepanemist vabalt. Ka psühhiaatriaekspertiisi tegemise ajal ei olnud Kaldoja kahetsust avaldanud: ekspert on märkiunud, et I.Kaldoja on rahuliku, pingevaba olekuga, tihti naeratlev ja üleolev (ekspertiisiakti lk.5) inkrimineeritava teoga seonduvast rääkides rahuliku-pingevaba olekuga, sageli naeratav, ei avalda kahetsust ega süütunnet. Seega Ingrid Kaldoja suhtes ei ole tuvastatud kergendavaid asjaolusid. Raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes (

§ 58

p.3) ja kuriteo toimepanemine grupi poolt (

§ 58p.10).

Kohus peab põhjendatuks karistuseks Ingrid Kaldojale mõista vangistus 10 aastat, sest mitte miski ei kergenda tema süüd, tegemist on just Ingrid Kaldoja initsiatiivil raskeimas tahtluse vormis toimepandud äärmiselt raske kuriteoga. Kohus asub seiuskohale, et kergendavate asjaolude puudumisel ja raskendavate asjaolude esineminel on põhjendatud Ingrid Kaldoja karistamine 10-aastase vangistusega

§ 45lg.2 seatud piirangu suuruses. Kr

MS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud: ekspertiisitasud, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud korras kohtuistungist osa võtnud kaitsja tasu. Ekspertiisitasud kokku summas 9288 eurot tuleb tuleb välja mõista Rannametsalt ja Kaldojalt (9288:2=4644), peale selle Rannametsalt tuleb välja mõista psühhiaatriekspertiisi tasu summas 830,85 eurot ja Kaldojalt – 862,81 eurot. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175,179,180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Merlis Rannamets

§ 114p.5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 14 (neliteist) aastat.

Süüdi tunnistada Merlis Rannamets

§ 199

lg.2 p.8 järgi ja mõista karistuseks vangistus 30 päeva.

§ 64

lg.1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks Merlis Rannamets’ale vangistus 14 (neliteist) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates

§ 68

lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka on karistuse kandmise alguseks 23.02.2011.a. Süüdi tunnistada Ingrid Kaldoja

§ 114p.5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 (kümme) aastat.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates

§ 68

lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka on karistuse kandmise alguseks 23.02.2011.a. Valdur Parašini tasiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Merlis Rannamets’alt ja Ingrid Kaldoja’lt solidaarselt VP kasuks tsiviilhagi katteks 1193,39 (üks tuhat ükssada üheksakümmend kolm ja 39 senti) eurot (matusekulud, lukuvahetus ja varaline kahju 58,35 eurot). Välja mõista Merlis Rannamets’alt riigieelarve tuludesse sundraha 695,05 eurot ja ekspertiisitasu 5474,85 eurot ning tasu osutatud õigusabi eest 1457,30 eurot. 13 Välja mõista Ingrid Kaldoja’lt riigieelarve tuludesse sundraha 695,05 eurot ja ekspertiisitasu 5506,81 eurot ning tasu osutatud õigusabi eest 2047,49 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-11-7178, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - LCD televiisor Samsung LE19R71B koos puldiga ja dokumentidega ning mobiiltelefon Nokia 1100 (IMEI 353375007469793) koos akuga ja dokumentidega – tagastada VP’ile; - Kiri, mis algab sõnadega „KAS SIIS KUI KÖÖKI LÄHEB..“, salvestused CDplaatidel ja kõik kirjalikud materjalid (sh lepingud jm ümbrikus) – jätta kriminaaltoimiku juurde; - Pappkastides asuvad esemed (padjad, haamer, antennijuhe koos otsaga, kudumisvardad koos lõngaga, kilekott koos lõngadega, lokitangid SEVERIN, musta värvi vanni äravooluvee kork, maikasärk ja džemper) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 21.detsembril 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Vahistatud süüdimõistetul on õigus apellatsioonkaebus esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevast alates. Kohtunik: /allkirjad/ Rahvakohtunikud: