lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Maksim Vilde suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4, 9 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtta end töötukassas arvele; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Maksim Vilde vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Maksim Vildele ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 30.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Vilde vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maksim Vilde on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2020. Maksim Vilde mõisteti süüd
lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõisteti karistuseks 4 (neli) aastat vangistust,
Vastavalt
lg 1, luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti Maksim Vildele liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistati Maksim Vildet vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.06.2008 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (8 kuud) ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.02.2009 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 aastat) ja mõista liitkaristuseks, 5 (viis) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Viru Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et kinnipeetavat Maksim Vildet on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on mitmeid kordi karistatud ka väärteokorras. Kinnipeetava poolt sooritatud kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kinnipeetav on toime pannud kolm varavastast kuritegu, millest kaks on sisaldanud ka isikuvastast komponenti. Kuritegude toimepanemise puhul on soodusteguriks olnud kinnipeetava sõltuvusprobleemid. Kinnipeetav osales riigikeele kursustel ning omandas B1 taseme. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening” ning oli programmis väga motiveeritud. Kinnipeetav töötab vangistuses toidujagajana. Samuti osaleb kinnipeetav sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas toimuvates tegevustes, on olnud tugigrupis „Convictus” ning osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening”. Kinnipeetav on olnud kõikides programmides aktiivne ning motiveeritud osaleja. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Maakohtu istung. Kohtuistungil taotles ka Maksim Vilde enda ennetähtaegset vabastamist. Maksim Vilde avaldas kohtule, et elu- ja töökoht on tal vabanemisel olemas. Varem tegeles kinnipeetav spordiga ning kavatseb minna tööle xxxx. Abikaasaga on kinnipeetaval oma korter ning nad hakkavad seal elama. Lapsi ei ole. Varem on kinnipeetav olnud kriminaalhooldaja hoole all. Maksim Vilde käis ennast registreerimas hooldaja juures, aga pani toime uue kuriteo. Kinnipeetav arvab, et ta oli noor ning ei saanud aru, mida ta teeb. Kolme aasta jooksul vanglas on kinnipeetav paljust aru saanud ning kahetseb tehtut. 2 Prokurör toetab taotlust. Maksim Vilde puhul on tegu isikuga, keda on varem karistatud kolmel korral. Tõepoolest on uus kuritegu sooritatud katseajal, kuid kinnipeetav väidab, et tänaseks on tema ellusuhtumine muutunud ja ta on omad järeldused teinud. Maksim Vilde on osalenud sotsiaalabi programmides, töötanud vangistuse kandmise ajal ja kõikides programmides on aktiivselt tegev ning motiveeritud osaleja. Prokurör usub, et on võimalik kinnipeetav vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Maksim Vilde saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kohus märgib, et kinnipeetav kannab karistust esimest korda ning on vanglas olles käitunud õiguskuulekalt. Lisaks on kinnipeetav läbinud erinevaid sotsiaalabi programme motiveeritult ja aktiivselt. Kinnipeetaval on vabaduses olemas abikaasa, kellega soovib ühist elu alustada ning võimalik töökoht xxxx. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, Maksim Vilde kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele järelvalvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku § 76 ning KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 09. novembril 2012. a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.