20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.09.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-22134 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Johannes KLAUSSENI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Johannes KLAUSSEN sünd. 18.06.1988, isikukood 38806180254, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 06.08.2009 ja lõpp 06.11.2013 Jätta Johannes KLAUSSEN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 09.07.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Johannes Klausseni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Johannes Klaussen on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.01.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 ja §424 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 4 aastat 3 kuud alates 06.08.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, lõppenud distsiplinaarkaristusi on
2. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, lisandunud on vaid joobes juhtimine. Kuritegude ajendiks on olnud narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetaval on toimunud vestlus programmis Usk ja teadmine omandatu kinnistamiseks, regulaarsed vestlused probleemi lahendusoskuste arendamiseks inspektor-kontaktisikuga, kinnipeetav osales toiduvalmistamise kursustel, 1 puidutöö kursustel ja lõpetas 9-nda klassi. Vangistuses toetavad kinnipeetavat vanemad. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi xxx euro ulatuses. Päritoluperekonnaga on kinnipeetaval suhted toetavad ja perekond on kinnipeetavat valmis vabaduses oma võimaluste piires toetama. Arvestades varasemat narkootikumide tarvitamist ja vahendamist võib eeldada, et kinnipeetava tutvusringkonda kuulub kuritegeliku taustaga isikuid. Kinnipeetav hakkas narkootikume tarvitama 16-aastaselt. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav programmi Usk ja teadmine. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelikke hoiakuid, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, agressiivset käitumist esinenud ei ole. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava pass kehtis kuni 21.12.
3. Kinnipeetava sotsiaalse tugivõrgustiku moodustavad ema, isa ja noorem vend. Kinnipeetava ema kinnitas, et omavahelised suhted on positiivsed ja perekond on valmis kinnipeetavat vabanemisjärgselt oma võimaluste piires toetama. Kinnipeetava ema hinnangul on kinnipeetav varasemalt sõprade poolt kergelt mõjutatav. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx, tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga, mis on heas korras. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxx-sse, seda asjaolu on kinnitanud OÜ juhatuse liige. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas xxx €, vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetav on teist korda karistatud narkootikumide käitlemisega seotud süüteo eest. Kinnipeetava elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, mille probleemideks olid registreerimiskohustuse mittetäitmine ja väärtegude toimepanemine katseajal. Maakohtu istung Kinnipeetav Johannes Klaussen taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et on narkootikumide tarvitamisest aru saanud ja enam ei hakka ta neid tarvitama. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine on ennatlik, ei ole põhjendatud ja palus taotlus jätta rahuldamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vangistust kannab teist korda. Mõlemad vangistused on kinnipeetavale mõistetud I astme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, käesolevat vangistust kannab lisaks ka alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. 2 Eeltoodu alusel leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul ei ole varasemalt mõistetud karistused täitnud karistuse mõistmise eesmärki. Vaatamata varasematele karistustele ja ka vangistuse reaalsele kandmisele jätkas kinnipeetav samaliigilise kuriteo toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Maakohus leiab, et antud asjaolu näitab mõningaste positiivsete muutuste olemasolu. Samas on kinnipeetavat varasemalt vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, mis omakorda näitab kinnipeetava suhtumist korda ja reeglitesse üleüldiselt. Alalise elukoha olemasolu, töökoha garanteerituse ning sotsiaalprogrammi Usk ja teadmine läbimise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Karistuse lõpuni on jäänud veidi üle aasta, selle aja jooksul on kinnipeetaval võimalus positiivseid muutusi kinnistada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhoolduse all. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava probleemideks kriminaalhooldusel olid registreerimiskohustuse mittetäitmine ja väärtegude toimepanemise katseajal. Peale katseaja lõppu jätkas kinnipeetav I astme kuritegude toimepanemist. Seega ei ole kriminaalhooldus piisavaks kinnipeetava seaduskuuleka käitumise tagamiseks. Samuti ei ole maakohus tänaseks päevaks veendunud, et toimunud positiivsed muudatused oleksid kinnipeetava puhul pöördumatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
4. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3