Obsah (5)

§ 74§ 75§ 201§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2308 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vai

§ 74

lg 4 alusel pikendada K-K.K Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega kohaldatud katseaega 6 kuu võrra.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada K-K.K käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Süüdimõistetu K-K.K kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmiku määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega kokkuleppemenetluses mõisteti K-K.K süüdi

§ 201

lg 1, § 121, § 199 lg 2 p 9 ja § 257 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 7 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui K-K.K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks allutati K-K.K kriminaalhooldaja järelevalve alla ja teda kohustati järgima

§-s 75 toodud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustati K.-K.

K katseajal õppima T E. Katseaeg algas 12.03.

2. 17.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna hooldusalune rikkus kehtestatud kontrollnõudeid ning lahkus alates 16.06.2012 omavoliliselt T E ist. Ettekande esitamise ajaks oli tema asukoht teadmata. Kriminaalhooldusametnik esitas taotluse tema vahistamiseks.
3. Viru Maakohtu 24.07.2012 määrusega kuulutati K-K.K tagaotsitavaks ning anti luba tema vahistamiseks. K-K.K peeti kinni 09.08.
5. 25.09.2012 toimunud istungil jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde ja palus karistus täitmisele pöörata.
6. Viru Maakohtu 25.09.2012 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati K-K.K Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega mõistetud karistus täitmisele. Esimese astme kohtu määruse sisu
7. Maakohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, asus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei pidanud kohus põhjendatuks ega otstarbekas K.-K. K suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna ta rikkus temale pandud kohustust tahtlikult ja ilma mõjuva põhjenduseta. Tema suhtes varem korduvalt alaealiste komisjoni ja käesoleval ajal kriminaalhoolduse käigus rakendatud meetmed ei ole suutnud mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. K-K.K on teadlik tema suhtes kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast karistusest ja kohustustest, mis temale on pandud ning mida ta tahtlikult täitnud ei ole. K-K.K avaldas soovi minna tagasi T E i, kust aga maakohtu hinnangul on järelevalvest vabanemiseks suhteliselt kerge põgeneda. K-K.K saab jätkata käesoleval õppeaastal taasalustatud õpinguid ka vanglas, kus temale on vajadusel samuti tagatud võimalus saada ravi ning osaleda sotsiaalabiprogrammides. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K-K.K kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta K-K.K katseajaks edasi õppima T E Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil selgitas süüdimõistetu K-K.K , et ta esitas T E is kooliaasta lõppemisel nõutud kirjaliku avalduse selleks, et tal lubataks veeta koolivaheaega koos isaga. K-K.K ei jõudnud kirjaliku avalduse menetlemise aega ära oodata, sest enne seda oleks möödunud aeg, mil ta oleks üldse saanud koos isaga olla. Nad käisid koos isaga isa elukoha järgses kohalikus omavalitsuses sotsiaaltöötaja juures kinnitamas, et ta on isa juures ja soovib sinna koolivaheajaks ka jääda. Kuna isa juures ei olnud võimalik olla (tal keelati seal olla), läks ta ema juurde Soome Vabariiki, kus oli ajani, mil ta ise vabatahtlikult Eesti Vabariiki naasis. Eesti Vabariiki naastes oli ta enam kui kindel faktis, et nii T E i kui ka kriminaalhooldajaga on tema ema S P lahendanud kõik tekkinud arusaamatused ja ebakõlad ning ta jätkab õpinguid T E is. Kuid Eestisse saabudes ei olnud ta teadlik asjaolust, et kriminaalhooldaja oli juba 17.07.2012 esitanud Rakvere kohtumajale taotluse tema suhtes karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta asukoht oli teadmata ja ta rikkus kontrollnõudeid. Nimetatust ei teavitanud kriminaalhooldaja ka K-K.K ema. Seega esitas kriminaalhooldaja teadlikult nii süüdimõistetule kui ka tema bioloogilisele vanemale ebaõiget informatsiooni. Eelnevast selgub ilma igasuguste kahtlustusteta fakt, et kriminaalhooldaja on isegi kohtule esitanud teadlikult ebaõiget informatsiooni. K-K.K on oma rikkumist tunnistanud, avaldades soovi osaleda sotsiaalabiprogrammides ning nõustudes vajadusel ka katseaja pikendamisega. 2 Kaitsja märgib, et K-K.K on teinud kõik omapoolse selleks (tuli ise vabatahtlikult Eestisse tagasi, et koolis edasi õppida, on aru saanud enda rikkumistest, on kahetsenud), et kohus ei pööraks temale mõistetud karistust täitmisele. Vaidlus puudub selles, et K-K.K täitis korduvalt ja korrektselt T E is kriminaalhooldaja poolt määratud kohustusi. Samuti selgub, et süüdimõistetu hakkas saama igakülgset ravi pärast seda, kui ta oli T E ist viidud Tartusse XXXX vastuvõtule. Tuvastamist on leidnud ka tõsiasi, et pärast XXXX poolt ambulatoorse ravi määramist K-K.K tervislik (XXXX) seisund oluliselt paranes ning ta hakkas igakülgselt osalema nii õppetöös kui ka tegelema spordiga. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdimõistetu rikkus temale pandud kohustusi tahtlikult ilma mõjuva põhjuseta. Kohtu hinnang, et kuna K-K.K on äärmiselt kerge põgeneda T E ist, siis seetõttu ei olegi võimalik tal seal õppimist jätkata, on motiveerimata ning seetõttu ka süüdimõistetu suhtes äärmiselt ebaõige. Antud põhjendust saab tõlgendada ainult nii, et T E ist toimunud põgenemised on seostatavad süüdimõistetu viibimisega koolis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus K-K.K mõistetud karistuse täitmisele pööramises kuulub tühistamisele. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgnevalt.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 9. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et K-K.K eiras temale Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega kohaldatud kohustust elada ja õppida T E is, lahkudes sealt omavoliliselt. Seega on alus

§ 74lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramiseks olemas.

Samas rõhutab ringkonnakohus, et karistuse täitmisele pööramine ei ole

§ 74lg 4 kohaselt ainus viis katseaja kontrollnõuete rikkumisele reageerimiseks.

Nimetatud säte annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra. Et tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul on ringkonnakohus seisukohal, et K-K.K mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ei ole piisavalt põhjendatud ning maakohus oleks võinud kohaldada

§ 74lg-s 4 sätestatud alternatiivseid meetmeid.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus karistuse täitmisele pööramisel arvestanud, et KK.K näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata XX-aastase isikuga. Et tegemist on alaealisega, peaks reaalse vangistuse kandmine ringkonnakohtu hinnangul jääma viimaseks variandiks ning seda võiks kohaldada juhul, kui muud mõjutusvahendid pole suutnud panna teda kehtestatud korrast kinni pidama. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kuni
2. aasta juunini ei esinenud K-K.K probleeme. Seega on käesolevalt tegemist tema esimese katseaja kontrollnõuete rikkumisega ning karistuse täitmisele pööramisest leebemaid alternatiive, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist, tema suhtes veel kohaldatud ei ole. Samuti võtab ringkonnakohus arvesse, et K-K.K ei pannud koolist lahkudes toime uusi süütegusid ning pöördus ise T E i tagasi.
3. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et K-K.K tuleb anda veel üks võimalus kanda karistust vabaduses ning näidata, et teda on võimalik mõjutada vangistusest leebemate meetmetega. Küll aga on kohus seisukohal, et K-K.K maakohtu otsusega mõistetud katseaega tuleb pikendada ja seda 6 kuu võrra. Kuna K-K.K on olnud koolis käitumisprobleeme, peab ringkonnakohus vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks täiendava kontrollkohustuse kriminaalhooldaja äranägemisel sotsiaalabiprogrammides osalemise näol. Ringkonnakohtu 3 hinnangul võimaldaks sotsiaalabiprogrammides osalemine K-K.K paremini mõista oma tegude tagajärgi, mis on oluline uute rikkumiste ennetamiseks.
4. Eelnevast lähtudes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja jätab K-K.K Tartu Maakohtu 12.03.2012 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, pikendades katseaega 6 kuu võrra ja kohaldades

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kontrollkohustust.

Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4 Mati Kartau