lg 2 p 8)/ ning ei olnud piisavalt tähelepanelik vähekaitstud liiklejate suhtes /LE § 64 (1. juulist 2011 kehtivas LSs § 33 lg 1)/, mille tõttu ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, millega oleks arvestanud ilmastikutingimustega /madal vastu paistev päike/, sõiduki seisundiga /esiklaasid olid udused/ ja muude liiklusoludega /teiste liiklejate liiklemine/, et tal oleks võimalik eespoolse nähtavusulatuse piires oma sõiduk peatada etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli teadmine, et ülekäigurajal võib liikuda jalakäijaid /LE § 123 (1.
lg 3 p 1, 2)/, lähenes peale ringristmikult väljasõitu asuvale reguleeritud ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ning teekattemärgisega nr 945 /vöötrada/, jättis vähendamata oma mootorsõiduki kiiruse ning jäämata reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal autojuhi suhtes vasakult paremale mööda reguleerimata ülekäigurada teed ületavale jalakäijale UÖ/LE § 46 (1.
lg 4)/ tekitades kannatanule rasked tervisekahjustused /LE § 44 (1.
Krzysztof Pažucha rikkus järgmisi liiklusnõudeid: LE § 44 (1.
lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 (1.
lg 4) /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 64 (1.
lg 1) /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 91 (1.
lg 2 p 8) /enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/; § 123 (1.
lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Krzysztof Pažucha pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuistungil süüdistatav Krzysztof Pažucha avaldas, et esitatud süüdistus on talle arusaadav, mingisugune liiklusõnnetus juhtus ja tema oli selle liiklusvahendi juht, ta ei teinud seda spetsiaalselt ja tal ei olnud mingit tahtlust. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu UÖ, kes on esitanud tsiviilhagi Krzysztof Pažucha vastu varalise ja mittevaralise kahju nõudes ning kohtuistungil ta jäi esitatud hagi juurde. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Irina Sokolova. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: UÖ poolt 18.03.2011.a. esitatud hagiavaldus varalise ja mittevaralise kahju nõudes koos lisadega (lk. 47 – 59); EKEI kohtuarst-ekspert Anu A poolt 21.11.2011.a. koostatud isiku ekspertiisiakt nr. 30 (lk 60 – 63); 02.10.2010.a. koostatud liiklusõnnetuse akt nr. 1780 koos skeemiga (lk 64 – 66); 02.10.2010.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 67 – 72); Sõiduauto Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 73 – 81); UÖ SA-s Põhja – Eesti Regionaalhaigla teostatud biokeemia analüüs (lk 82); 3 asitõendi – CD plaadi – vaatlusprotokoll (lk 83 – 85); koopia Krzysztof Pažuchale välja antud Poola vabariigi juhiloast (lk 87); teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (lk 88); õiend kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjatele tehtud koopiate kulude kohta (lk 89); Krzysztof Pažucha poolt kohtuistungil joonistatud liikumise trajektoor kaardil (lk 91) Maakohtu seisukoht Krzysztof Pažucha poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeritud. on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti KarS § 422 lg 1 sätestatud süütegu antud juhul seisneb mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumises vähemalt kaudse tahtlusega. Olemuselt on KarS § 422 lg 1 sätestatud kuritegu, mille spetsiifiline teokirjeldus on blanketse iseloomuga – ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine, mis tuleb sisustada väljapoole KarS-i jäävate õigusaktidega. Isikule KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuritegu inkrimineerides, peavad olema tõendatud: 1) ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumine mootorsõiduki juhi poolt; 2) inimesele raske tervisekahjustuse või surma saabumine tagajärjena; 3) põhjuslik seos rikkumise ja saabunud tagajärje vahel. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et 02.10.2010.a. kella 09.45 ajal juhtis Krzysztof Pažucha mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas Ehitajate teelt Sõpruse pst – Ehitajate tee – Akadeemia tee ringristmikul ning sellelt välja sõites sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale UÖ . Teo toimepanemise koht ja aeg, 02.10.2010.a. kella 09.45 ajal Tallinna linnas Ehitajate tee – Sõpruse pst. – Akadeemia tee ringristmik, on tõendatud süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja IS ütlustega. Samade tõenditega on tõendatud liiklusõnnetuses osalenud isikud ja sõiduk: sõiduautot Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Krzysztof Pažucha ning jalakäijana osales õnnetuses UÖ. Teo toimepanemise koht on leidnud kajastamist ka kirjaliku tõendiga: sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Olles tuvastanud, et mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX juhtis avarii momendil Krzysztof Pažucha, tuleb järgnevalt tuvastada, millised ohutu liiklus- või käitusnõuete eeskirjade rikkumised Krzysztof Pažucha toime pani, mis tõid kaasa UÖ raske tervisekahjustuse. Liiklusõnnetuse sündmuskoht asub Tallinnas, Ehitajate tee – Sõpruse pst. – Akadeemia tee ringristmik. Nähtuvalt liiklusõnnetuse skeemilt ja sündmuskoha vaatlusprotokollilt suundub Ehitajate teelt Nõmme keskuse poole üks sõidurada. Sõiduteel on teekattemärgistus nr 945 /reguleerimata ülekäigurada/ ning sõiduteest vasakul pool ülemises osas on liiklusmärk 543 /reguleerimata ülekäigurada/. Sellest märgist 6,5 m kaugusel on osutusmärk „sõidurajad“, millest 13,2 m kaugusel on liiklusmärk 544 /reguleerimata ülekäigurada/. Lubatud suurim sõidukiirus sündmuskohal on 50 km/h (lk 64 – 66, 67, 69 – 72). Süüdistatava sõnade kohaselt asus ta tol päeval sõitma Mustamäe tee autoparklast. Tema kiirus oli enne liiklusõnnetust umbes 40 km/h, võib-olla isegi vähem. Ta seisis enne ringteed, lasi läbi ringil liikuvad transpordivahendid ja siis hakkas liikuma Nõmme suunas. Oli päikesepaisteline ilm, mingeid sademeid ega vihma ei olnud. Sel momendil, kui ta sellelt ringteelt välja sõitis, paistis Nõmme poolt madalalt päike. Mingi sekund või moment oli, kui esiklaas oli kaetud nagu mingisuguse uduga. Klaas nagu higistas, et niisugune udu oli seal peal. Ta reageeris kohe s.t võttis jala gaasipedaalilt ära, lülitas sisse klaasipuhastajad, et need segavad asjaolud kõrvaldada ja siis edasi sõita. Jalakäijat enne seda ta üldse ei märganud. Alles momendil, kui klaas oli kaetud selle uduga, nägi, et miski liigub kiiresti vasakult paremale poole ja kuulis auto esiosas tuhmi mürtsatust või häält. Siis pidurdas, jättis auto seisma. (lk 35, 35 pöördel). 4 Vaidlust ei ole, et otsasõit jalakäijale toimus ülekäigurajal. Vaatamata asjaolule, et peale õnnetuse toimumist lahkus süüdistatav liikluseeskirja nõudeid rikkudes sündmuskohalt, viies kannatanu raviasutusse, siis ka Krzysztof Pažucha ise ei eita, et ta sõitis jalakäijale otsa ülekäigurajal. Kuna UÖ oli asunud ületama jalakäijana eelpool märgitud ülekäigurada, siis oli Krzysztof Pažuchal kohustus ülekäigurajale lähenedes vähendada sõiduki kiirust või peatuda andmaks teed ülekäigurajal liikuvale jalakäijale. Kannatanu sõnul oli ta sisuliselt lõpetamas ülekäiguraja ületamist (lk 32). Ka tunnistaja IS sõnul ületas UÖ teed mööda ülekäigurada ning sõiduauto MB jäi seisma ülekäigurajal (lk 33, ja 33 pöördel). Otsasõidu tagajärjel sai UÖ vigastusi, mis on kajastamist leidnud ka kohtule esitatud kirjalikes tõendites. Ambulatoorse kaardi väljavõtte järgi hospitaliseeriti UÖ erakorraliselt 02.10.2010.a. põhjusel, et isik kaebab valu paremas põlves ja ei saa toetuda jalale ning röntgenülesvõtte järgi oli isik saanud sääreluu proksimaalse osa murru (lk 52). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarst-ekspert Anu A eksperdiarvamusest nähtub, et UÖ sedastati parema sääreluu ülaotsa killuline murd koos põlveliigese meniski rebendiga. Tervisekahjutus ei ole eluohtlik, kuid paranemise kestus ületab 4 kuud. Tuvastatud tervisekahjustus võib olla põhjuslikus seoses 02.10.2010.a toimunud liiklusõnnetusega (lk 62). Jalakäijale otsasõitmist tõendavad ka Krzysztof Pažucha poolt juhitud sõiduautol Mercedes-Benz olevad vigastused. Nii toimiku lehekülgedel 75 – 81 asuvast fototabelist kui ka toimiku leheküljel 74 – 75 asuvast liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et sõiduautol MercedesBenz on mõra parempoolses esitule klaasis ning parempoolne tahavaatepeegel on rippuvas asendis sõiduauto ukse poole. Kannatanu UÖ arvab, et sai löögi auto parema esimese nurgaga, ei tea täpselt, kas oli tule äär või auto metallosa. (lk 29). Tunnistaja IS ütluste kohaselt sel hetkel, kui kannatanu teed ületas, sõitis välja auto, ei jõudnud pidurdada ja seetõttu põrkas kokku auto esikülg, esiots ja tõukas kannatanu tee servale paremale poole (lk 33). Kohus on seisukohal, et Krzysztof Pažucha on rikkunud sündmuse ajal kehtinud liikluseeskirja § 123, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Süüdistatav Krzysztof Pažucha on kohtuistungil öelnud, et esiklaas oli udune ning vastu paistis madalalt päike. Süüdistatava enda sõnul oli tegemist tema tööle sõidu teega, mida mööda ta sõidab praktiliselt iga päev (lk 35). Isegi sellel hetkel, kui esiklaas kattus uduga, vähendas kiirust, võttis jala gaasipedaalilt ära, sest teadis, et seal ees oli jalakäijate ülekäigurada. Kordab, ei olnud põhjust, miks oleks pidanud ta seal seisma jääma. Tunnistaja IS ütluste kohaselt sõiduki kiirust ei oska hinnata, sest nägi, et auto hakkab pidurdama, tema arvates püüdis auto vältida otsasõitu, aga ei jõudnud lõpuni pidurdada (lk 33 pöördel). LE § 123 peamine eesmärk on tagada sõiduki selline liikumiskiirus, mis võimaldaks sõiduki teel oleva või sattuva takistuse ees peatuda. Seega saab heita juhile LE § 123 rikkumist ette juhtudel, mil tal ei õnnestu peatada sõidukit sellise takistuse ees, mille olemasolu või teele sattumist oli tal mõistlikult võimalik tajuda või eeldada. Näiteks on selliseks takistuseks ülekäigurajal olev inimene. Kohus on seisukohal, et Krzysztof Pažucha ei saanud eeldada, et tema on ainuke liikleja antud teelõigul. Kõike eelnevat arvestades ja kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et Krzysztof Pažucha jättis manöövri sooritamisel oma sõiduki kiiruse kohandamata selliseks, millega oleks arvestanud kõikide võimalike liiklusoludega, mis võivad ringristmikult välja sõites ja reguleerimata ülekäigurajale lähenedes tekkida ning et ta suudaks võimalikult kiiresti oma sõiduki peatada teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, milleks oli võimalike jalakäijate liikumine reguleerimata ülekäigurajal, mistõttu oleks tulnud peatuda ja nendele teed anda. Krzysztof Pažucha ei viinud oma sõiduki kiirust vastavusse nähtavusega 5 sõidukist, mille tulemusena leidis aset sõitmine reguleerimata ülekäigurajale, ajal, mil seda ületas jalakäijana UÖ. Tulemuseks oli ränk avarii, mille tagajärjel sai raskeid kehavigastusi UÖ. Eeltooduga on tõendamist leidnud Krzysztof Pažuchale esitatud süüdistuses süüks arvatud alljärgnevad liikluse nõuete rikkumised: Liikluseeskiri (LE) § 44 (1.
lg 1) /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust. Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; LE § 46 (1.
lg 4) /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; LE § 64 (1.
lg 1) /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; LE § 91 (1.
lg 2 p 8) /enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/; LE § 123 (1.
lg 3 p 1, 2) /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 2 lg 1 järgi pidid kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse vältimaks ohu ja kahju tekkimist (sama kohustus on sätestatud käesoleval ajal kehtivas LS § 14 lg 2). Kohus leiab, et liiklusõnnetusele vahetult eelnenud liiklussituatsioonis oli UÖ õigustatud lähtuma usalduspõhimõttest ja eeldama, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad LE nõudeid. UÖ oli õigus eeldada, et sõiduauto juht ei sõida välja ringristmikult laskmata tal lõpetada sõidutee ületamine selleks ettenähtud kohas. Tal oli õigus eeldada süüdistatava Krzysztof Pažucha poolt liiklusnõuete täitmist. Süüdistatava manööver oli kannatanu jaoks täiesti ootamatu ja ohule reageerimiseks ei jäänud tal aega. Kannatanule ei ole konkreetsel juhul alust ette heita liikluseeskirjade rikkumist ning kohtu hinnangul ei olnud kannatanul võimalik talle otsasõitu vältida. Asjas kogutud tõenditega pole tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks liiklusõnnetusele eelnevalt jätnud veendumata reguleerimata ülekäiguraja ületamise ohutuses või rikkunud muul moel liikluseeskirja nõudeid, mis oleksid põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega. Seega hinnates tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et jalakäijale ülekäigurajal otsasõit on toimunud süüdistatava Krzysztof Pažucha poolt LE § 44, § 46, § 64, § 91, § 123 ettenähtud nõuete rikkumise tagajärjel ja on otseses põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. Kannatanu tervisekahjustused ja nende iseloom on tõendatud kannatanu UÖ ütlustega, SA PERH väljavõttega haigusloost, Ortopeedia Arstid AS füsioteraapia protokolliga (lk 30 pöördel, 31, 52, 53, 56-58). Käesolevas asjas on läbi viidud ka isiku kohtuarstliku ekspertiis, milles eksperdiarvamuse kohaselt ei ole UÖ vigastus eluohtlik, kuid kannatanule tekitatud tervisekahjustuste paranemise kestus ületab 4 kuud (lk 60). Seega on tõendamist leidnud, et UÖ sai liiklusõnnetuse tagajärjel raske tervisekahjustuse. Kuigi süüdistatav on kohtuistungil avaldanud, et tal ei olnud kavatsust mitte kedagi kahjustada või rikkuda liikluseeskirju teist liiklejat ohustaval või takistaval viisil, pole olemasolevate tõendite pinnalt kahtlust, et üldise elukogemuse ja omandatud autojuhtimise kogemuse ning intellektuaalse taseme tõttu sai süüdistatav Krzysztof Pažucha aru, et Sõpruse pst – Ehitajate tee – Akadeemia tee ringristmikul, millelt kõikide väljasõitude juures asuvad reguleerimata ülekäigurajad, nõuab auto juhtimine tähelepanu ja hoolsust. Keskenduda tuleb enda tegevusele ja teistele liiklejatele ohutu mootorsõiduki liikumiskiiruse, õige liikumissuuna jm liiklemist 6 korraldavate nõuete järgimisele. Kohtupraktikas (RKKK 3-1-1-142-05, 3-1-1-4-08), on korduvalt asutud seisukohale, et kaudse tahtluse puhul isik ei pürgi tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Seevastu kergemeelsuse puhul isik loodab tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje saabumata jäämisele. Järeldub, et kõnesoleval kahe subjektiivse suhtumise piiritlemisel tuleb igal konkreetsel juhul selgitada, kui intensiivselt suhtus isik tagajärje saabumisse. Krzysztof Pažucha ütluste kohaselt momendil, kui ta Nõmme suunas sõitis, osutus jalakäija olema surnud tsoonis, s.t jalakäija jäi esiklaasi posti taha. Ainult see võib olla põhjuseks, miks ta ei märganud jalakäijat. Seda enam, et sellel samal hetkel kattus ka esiklaas niisuguse uduga, mis süvendas veel efekti, et midagi ei olnud näha. Sõites ta tõepoolest ei näinud enda ees mitte kedagi. Isegi sellel hetkel, kui esiklaas kattus uduga, vähendas kiirust, võttis jala gaasipedaalilt ära, sest teadis, et seal ees oli jalakäijate ülekäigurada. Kordab, ei olnud põhjust, miks oleks pidanud ta seal seisma jääma (tl. 35 pöördel). Kohus järeldab, et keskendudes liialt esiklaasi udust puhastamisele, jättes arvestamata esiklaasi posti ja sõites vastu paistvale päikesele, ei veendunud ta piisavalt, et ülekäigurajale sõites, puuduksid seal inimesi. Teades ülekäiguraja olemasolust ning arvestades esiklaasi uduga kattumist ja vastupaistvat päikest, oleks süüdistatav pidanud sõiduki hetkeliselt seiskama ja jätkama liikumist alles siis, kui esiklaas on täiesti puhas ning ta on veendunud, et ülekäigurajal ei ole jalakäijaid. Käesoleva kriminaalasja materjalidest järeldub, et aastatepikkust transpordivahendi juhtimise kogemust omav Krzysztof Pažucha, nähes küll tagajärje saabumise võimalust, teadis ees asuvast ülekäigurajast, kuid jätkas liikumist olukorras, kus tema vaateväli on takistatud nii klaasiloleva udu kui ka klaasiposti tõttu. Kohtu arvates polnud sellisel moel ülekäigurajale sõitmine seotud juhi tähelepanematuse või kohusetundetusega, vaid see kujutas lubamatut riski – ta hindas ebaõigesti olukorda ülekäigurajal. Oma käitumisega seotud lubamatu riskimine on vaadeldav kaudse tahtlusena. Seega leiab kohus, et Krzysztof Pažucha käitumine arutuselolevas liiklusolukorras ja saabunud tagajärje tõttu vastab KarS § 422 lg 1 dispositsioonile - mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohus on seisukohal, et tõendatud on Krzysztof Pažucha tegevuses nii objektiivne kui subjektiivne külg. Rikkudes sõidukijuhina liiklusnõudeid, põhjustas Krzysztof Pažucha raske kehavigastuse UÖ . Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisest, kui sellega on põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus ja saabunud tagajärje – kannatanu UÖ tekitatud tervisekahju vahel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. 7 KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Krzysztof Pažucha on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja liikluseeskirja rikkumisega teisele isikule tervisekahju põhjustanud autojuhile mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Inimühiskonnas pole suuremat väärtust ja kõrgemalt kaitstud hüve kui inimese elu ja tervis. Seaduse järgi mõistetav karistus peab avalikkusele näitama karistuse ähvardusel kaitstava hüve kõrget väärtust ja kaitsma seatud õiguskorda kõigi isikute huvides. Süüdistatav Krzysztof Pažucha on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Seega on Krzysztof Pažucha näol olnud tegemist õiguskuuleka isikuga. Süüdistatav Krzysztof Pažucha on toime pannud KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava teise astme kuriteo. Tema tegevuse tulemusena sai üks inimene raske tervisekahjustuse. Süüdistatavale KarS § 422 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 5 aastat. Süüdistatava Krzysztof Pažucha puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, s.t. isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate s.h. tema enda huvides. Süüdistatav Krzysztof Pažuchat ei ole varem karistatud ei kuritegude toimepanemise ega ka väärtegude toimepanemise eest. Seega on süüdistatav olnud eelnevalt õiguskuulekas liikleja. Samas, vaatamata süüdistatava käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisele, peab kohus olulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Ka ei saa kohus jätta tähelepanuta süüdistatava käitumist peale liiklusõnnetuse toimumist, kus Krzysztof Pažucha abistas kannatanut viies ta haiglasse ning jäädes koos kannatanuga EMO-sse ootama. Süüdistatava õnnetusejärgsest käitumisest nähtub tema osavõtlik suhtumine kannatanusse ja arusaam juhtunu tõsidusest. Eelnevatest seisukohtadest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks 8 kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning Krzysztof Pažucha suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. Krzysztof Pažucha isikus ja tema käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Arvestades Krzysztof Pažucha isikut ja tema senist käitumist on karistusest tingimisi vabastamisel küllaldane KarS § 73 lg 3 ettenähtud katseaeg minimaalses määras. Kohus arvestab vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoludega, et süüdistataval on töökoht. Käesolevast kriminaalasjast tulenevad süüdistataval samuti nii tekitatud kahju kui menetluskulude hüvitamise kohustused, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Kohus peab veel vajalikuks mõjutusvahendiks lisakaristuse kohaldamist, milleks on tähtajaline juhtimisõiguse äravõtmine. KarS § 50 lg 1 p 1 näeb ette kuriteo toimepanemise korral mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 3 aastaks. Mootorsõiduki juhtimine pole süüdistatava professionaalne tegevus elatise hankimiseks ega mootorsõiduki juhtimisõigus süüdistatavale vajalik liikumiseks kehalise puude tõttu. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Krzysztof Pažucha ei ole enne kõnealust sündmust toime pannud liiklusalaseid rikkumisi. Nimetatud asjaolu iseloomustab Krzysztof Pažuchat kui korralikku ja igati seaduskuulekat liiklejat. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks kohaldada Krzysztof Pažuchalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.