← Eesti

1-12-9833/6

Obsah (8)§ 184§ 200§ 68§ 73§ 65§ 74§ 75§ 832

1-12-9833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 19.oktoobril 2012.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-12-9833 (12230107196) Kohtukooss

§ 184

lg 1 järgi, Reimo Sälik süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja Ruslan Sementšenko süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Vahur Verte Artur Mstojan isikukood 38707280262; elukoht: XXX; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel, töökoht: OÜ DP, varem kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld Dmitri Školjar Reimo Sälik isikukood 39007260393; elukoht: XXX, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta, kriminaalkorras varem ühel korral karistatud 08.04.2010.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

§ 200

lg 2 p 7 järgi mõisteti karistuseks tingimisi vangistus 2 aastat, katseajaga kuni 08.04.2013.a. vahistamine alates 30.05.2012.a. Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Tõkend Gennadi Kull Ruslan Sementšenko isikukood 39002220220; elukoht: XXX, käesoleval ajal Vanglas; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel, töökoht: ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata. Dmitri Školjar vahistamine alates 30.05.2012.a. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Artur Mstojan

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

20.06.2012.a. – 21.06.2012.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 73

lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Artur Mstojan ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - jätta Artur Mstojan suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada Reimo Sälik

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 73

lg 4;

§ 65

lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 08.10.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) aastat vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 30.05.2012.a. Tõkend vahistamine- jätta Reimo Sälik suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi tunnistada Ruslan Sementšenko

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Kohaldades

§ 74

lg 1, 3 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui Ruslan Sementšenko ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab temale

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 74lg 2 alusel määrata, et kohe kantakse ära 6 (kuus) kuud vangistust.

Ülejäänud 3 (kolme) aastat mõistetud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele, kui Ruslan Sementšenko 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab

§ 75lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal 2 narkootikume. Määrata Ruslan Sementšenko Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 30.05.2012.a. Tõkend vahistamine- jätta Ruslan Sementšenko suhtes muutmata. Käesoleva otsusega mõistetud osalise karistuse tähtaja lõppemisel enne kohtuotsuse jõustumist, tõkend vahistamine tühistada ja vabastada Ruslan Sementšenko viivitamata vahi alt. Välja mõista Artur Mstojan´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri

  1. Selgitusse märkida „Artur Mstojan 1-12-9833, sundraha“. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Reimo Sälik´ult KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  2. Selgitusse märkida „Reimo Sälik 1-12-9833, sundraha“. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Ruslan Sementšenko´lt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 (seitsesada kakskümmend viis) eurot riigituludesse. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  3. Selgitusse märkida „Ruslan Sementšenko 1-12-9833, sundraha“. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista võrdsetes osades Artur Mstojan´ilt, Reimo Sälik´ult ja Ruslan Sementšenko´lt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN00594 maksumus 1 008 (üks tuhat kaheksa) eurot riigituludesse s.o. igalt ühelt kokku 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi 3 arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  4. Selgitusse märkida „Artur Mstojan 1-12-9833, menetluskulu”, „Reimo Sälik 112-9833, menetluskulu”, „Ruslan Sementšenko 1-12- 9833, menetluskulu”,. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista võrdsetes osades Reimo Sälik´ult ja Ruslan Sementšenko´lt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. DNA ekspertiisi nr 12E-GE0576 maksumus 912 (üheksasada kaksteist) eurot riigituludesse s.o. igalt ühelt kokku 456 (nelisada viiskümmend kuus) eurot riigituludesse. Artur Mstojan osas jätta menetluskulud riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri
  5. Selgitusse märkida „Reimo Sälik 1-12-9833, menetluskulu”, „Ruslan Sementšenko 1-12- 9833, menetluskulu”,. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Artur Mstojan´ilt kohtuotsuse jõustumisel süüteoga saadud vara kokku väärtuses 3 359 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend üheksa) eurot 39 senti: 2 550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) eurot, 70 (seitsekümmend) Inglise naela (s.o 87.03 eurot), 4 200 (neli tuhat kakssada) Rootsi krooni (s.o 485.57 euro), 100 (ükssada) Norra krooni (s.o 13.55 eurot), 10 (kümme) Läti latti (s.o 14.36 eurot) ja 101 (ükssada üks) Eesti krooni (s.o 6.57 eurot), mis on arestitud Harju Maakohtu 06.07.2012.a määrusega ja kantud Politsei – ja Piirivalveameti tagatiskontole ja 200 (kakssada) eurot ja 20 (kakskümmend) Rootsi krooni (s.o 2.31 eurot), mis arestitud Harju Maakohtu 21.08.2012.a määrusega ja kantud Politsei - ja Piirivalveameti tagatiskontole.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Reimo Sälik´ult kohtuotsuse jõustumisel süüteoga saadud vara kokku väärtuses 3742 (kolm tuhat seitsesada nelikümmend kaks) eurot 76 senti, s.o 3 710 (kolm tuhat seitsesada kümme) eurot 80 senti ning 500 (viissada) Eesti krooni (ehk 31.96 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.06.2012.a määrusega arestitud ning kantud PPA Põhja Prefektuuri tagatiskontole. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.06.2012.a määrusega arestitud sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr XXX- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Reimo Sälik´ule ja kustutada Põhja Ringkonnaprokuratuuri kasuks seatud käsutamise keelumärge Maanteeameti registrist. Asitõendid: narkootilised ained - kokaiini sisaldav pulber massiga 0,54 grammi, marihuaana massiga 471,84, peenestatud kanepipuru massiga 0,55 grammi, metamfetamiini sisaldav pulber massiga 89,94 grammi, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda – konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: vutlaris digitaalkaal Digital Scale, silindrikujuline metallist vutlar, kahel lehel kviitung, mingiripp kilekott, kaks kinnist purki kirjaga Glükoos, kilest nutsakas, must prügikott, majapidamispaberi tükk, minigripp kilekott, vutlaris mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia Ray koos SIM kaardiga, mis asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures – konfiskeerida j hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 4 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Artur Mstojan´i süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 30.05.2012.a edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet narkootilist ainet marihuaanat, mille ta andis ebaseaduslikult edasi Ruslan Sementšenkole ja mida Ruslan Sementšenko hoidis grupis koos Reimo Sälik´uga ebaseaduslikult Tallinnas XXX asuvas korteris kuni 30.05.2012.a ja Reimo Sälikule kuuluvas sõidukis Volkswagen Passat, reg.nr XXX, mil korteris ja sõidukis teostatud läbiotsimiste käigus leiti ja võeti ära kokku 471,84 grammi narkootilist ainet marihuaanat, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsessepõllukultuuride sordilehte võetud sordid, milletetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik,ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine kanepi (marihuaana) puhul kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast. Seega piisanuks Artur Mstojan´i poolt käideldud 471,84 grammist marihuaanast narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 630 inimesele. Suures koguses narkootilise aine (marihuaana) ebaseadusliku omandamise, valdamisega ja edasiandmisega pani Artur Mstojan toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Reimo Sälik´ut süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas ja ajal, kuid enne 30.05.2012.a kohtueelse menetlusega tuvastamata isiku käest suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kogumassiga 89,84 grammi (milles metamfetamiini puhtal kujul oli 16,2 grammi). Osundatud narkootilist ainet hoidis Reimo Sälik kuni 30.05.2012.a Tallinnas XXXasuvas korteris, kust see 30.05.2012.a 5 teostatud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja ära võeti. Samuti omandas ta 30.05.2012.a Tallinnas grupis koos Ruslan Sementšenkoga ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil Artur Mstojan´i käest suures koguses narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 471,84 grammi. Samuti omandas ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 30.05.2012.a, Tallinnas eeluurimisega täpselt tuvastamata isikult grupis koos Ruslan Sementšenkoga 0,54 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (milles kokaiini puhtal kujul oli 0,43 grammi). Reimo Sälik ja Ruslan Sementšenko hoidsid osundatud narkootilisi aineid (marihuaana ja kokaiin) kuni 30.05.2012.a-ni Tallinnas XXXasuvas korteris ja sõiduautos Volkswagen Passat, reg.nr XXX, mil osundatud narkootilised ained politseiametnike poolt teostatud läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin ja kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsessepõllukultuuride sordilehte võetud sordid, milletetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik,ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kokaiin kuulub osundatud II nimekirja. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine kanepi (marihuaana) puhul kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast, kokaiini puhul piisab 0,65 grammist kokaiinist (puhtal kujul) ning metamfetamiini puhul piisab 0,3 grammist metamfetamiinist (puhtal kujul). Seega piisanuks Reimo Sälik´u poolt käideldud 471,84 grammist marihuaanast narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 630 inimesele, 16,2 grammist metamfetamiinist piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 540 inimesele ning 0,43 grammist kokaiinist piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 6 inimesele. Suures koguses narkootiliste ainete (marihuaana, metamfetamiin ja kokaiin) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega grupis pani Reimo Sälik toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ruslan Sementšenko´t süüdistatakse selles, et tema omandas 30.05.2012.a Tallinnas grupis koos Reimo Sälik´uga ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil Artur Mstojan´i käest suures koguses narkootilist ainet marihuaanat kogumassiga 471,84 grammi. Samuti omandas ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 30.05.2012.a, Tallinnas eeluurimisega täpselt tuvastamata isikult grupis koos Reimo Sälikuga 0,54 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit (milles kokaiini puhtal kujul oli 0,43 grammi). Reimo Sälik ja Ruslan Sementšenko hoidsid osundatud narkootilisi aineid (marihuaana ja kokaiin) kuni 30.05.2012.a-ni Tallinnas XXXasuvas korteris ja sõiduautos Volkswagen Passat, reg.nr XXX, mil osundatud narkootilised ained politseiametnike poolt teostatud läbiotsimiste käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsessepõllukultuuride sordilehte võetud sordid, milletetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik,ekstraktid, tinktuurid jne) 6 kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kokaiin kuulub osundatud II nimekirja. Vastavalt kohtupraktikale piisab narkootilise aine kanepi (marihuaana) puhul kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist marihuaanast ja kokaiini puhul piisab 0,65 grammist kokaiinist (puhtal kujul). Seega piisanuks Ruslan Sementšenko poolt käideldud 471,84 grammist marihuaanast narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 630 inimesele ning 0,43 grammist kokaiinist piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 6 inimesele. Suures koguses narkootiliste ainete (marihuaana ja kokaiin) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega grupis pani Ruslan Sementšenko toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr: vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus Artur Mstojan´i karistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 (kolm) aastat 2 (kaks) päeva.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva 20.06.2012.a kuni 21.06.2012.a.

§ 73

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust (s.o vangistus kolm aastat) ei pöörata täitmisele, kui Artur Mstojan ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt

§ 832

lg-le 1 kuulub konfiskeerimisele süüteoga saadud vara kokku väärtuses 3 359,39 eurot (valuutakurss arvestatud kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga): 2550 eurot, 70 Inglise naela (s.o 87.03 eurot), 4200 Rootsi krooni (s.o 485.57), 100 Norra krooni (s.o 13.55 eurot), 10 Läti latti (s.o 14.36 eurot) ja 101 Eesti krooni (s.o 6.57 eurot) (arestitud Harju Maakohtu 06.07.2012.a määrusega; 200 eurot ja 20 Rootsi krooni (s.o 2.31 eurot) (arestitud Harju Maakohtu 21.08.2012.a määrusega. Asitõendid ja salvestised: narkootilised ained: kokaiini sisaldav pulber massiga 0,54 grammi, marihuaana massiga 471,84, peenestatud kanepipuru massiga 0,55 grammi, metamfetamiini sisaldav pulber massiga 89,94 grammi – jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda; vutlaris digitaalkaal Digital Scale, silindrikujuline metallist vutlar, kahel lehel kviitung, mingiripp kilekott, kaks kinnist purki kirjaga Glükoos, kilest nutsakas, must prügikott, majapidamispaberi tükk, minigripp kilekott, vutlaris mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia Ray koos SIM kaardiga – asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures. Karistuse liik ja määr: vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus Reimo Sälik´i karistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat 3 kuud. Vastavalt

§ 73

lg-le 4 ning

§ 65

lg-le 2 suurendada Reimo Sälik´ule uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 08.04.2010.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 2 aasta pikkuse vangistuse võrra. Seega liitkaristuseks mõista vangistus 5 aastat 3 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev 30.05.2012.a. Konfiskeerimisele kuuluv vara: vastavalt

§ 832

lg-le 1 kuulub konfiskeerimisele süüteoga saadud vara kokku väärtuses 3742,76 eurot, s.o 3710,80 eurot ning 500 Eesti krooni (ehk 31.96 eurot), mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.06.2012.a määrusega arestitud ning kantud PPA Põhja Prefektuuri tagatiskontole. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.06.2012.a määrusega arestitud sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr XXX, tagastada kohtuotsuse jõustumisel Reimo Sälikule ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri kasuks seatud käsutamise keelumärge Maanteeameti registrist kustutada. Asitõendid ja salvestised: narkootilised ained: kokaiini sisaldav pulber massiga 0,54 grammi, marihuaana massiga 7 471,84, peenestatud kanepipuru massiga 0,55 grammi, metamfetamiini sisaldav pulber massiga 89,94 grammi – jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda; vutlaris digitaalkaal Digital Scale, silindrikujuline metallist vutlar, kahel lehel kviitung, mingiripp kilekott, kaks kinnist purki kirjaga Glükoos, kilest nutsakas, must prügikott, majapidamispaberi tükk, minigripp kilekott, vutlaris mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia Ray koos SIM kaardiga – asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures. Karistuse liik ja määr: vastavalt sõlmitud kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus Ruslan Sementšenko karistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat 6 kuud.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest pöörata koheselt täitmisele vangistus 6 kuud ning ülejäänud osa vangistusest (s.o vangistus 3 aastat) ei pöörata täitmisele, kui Ruslan Sementšenko ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks kohustub Ruslan Sementšenko

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 30.05.2012.a (kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga kokku 4 kuud 17 päeva). Asitõendid ja salvestised: narkootilised ained: kokaiini sisaldav pulber massiga 0,54 grammi, marihuaana massiga 471,84, peenestatud kanepipuru massiga 0,55 grammi, metamfetamiini sisaldav pulber massiga 89,94 grammi – jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda; vutlaris digitaalkaal Digital Scale, silindrikujuline metallist vutlar, kahel lehel kviitung, mingiripp kilekott, kaks kinnist purki kirjaga Glükoos, kilest nutsakas, must prügikott, majapidamispaberi tükk, minigripp kilekott, vutlaris mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia Ray koos SIM kaardiga – asuvad pitseeritud pakendis kriminaalasja materjalide juures. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Artur Mstojan ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Reimo Sälik ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kokkuleppest nähtuvalt nõustus Ruslan Sementšenko ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Artur Mstojan, Reimo Sälik ja Ruslan Sementšenko poolt kokkuleppe sõlmimine oli nende tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Artur Mstojan süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Artur Mstojan süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS 8 § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Artur Mstojan´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Artur Mstojan´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-

  1. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Artur Mstojan´ilt, Reimo Sälik´ult ja Ruslan Sementšenko´lt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN00594 maksumus 1 008 eurot riigituludesse s.o. igalt ühelt kokku 336 eurot riigituludesse. DNA ekspertiisi nr 12E-GE0576 kulud jätab kohus riigi kanda, kuivõrd antud ekspertiis ei oma tähtsust Artur Mstojan süü tuvastamisel. Kohus tunnistab Reimo Sälik süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Reimo Sälik süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Reimo Sälik´ul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Ka ei ole töö puudumine või vangistus asjaolud, mis annaks kohtule aluse jätta osa menetluskulud riigi kanda. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. Reimo Sälik ei ole maakohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et Reimo Sälik varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Reimo Sälik´ult tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-
  2. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos 9 süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Reimo Sälik´ult ja Ruslan Sementšenko´lt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. DNA ekspertiisi nr 12E-GE0576 maksumus 912 eurot riigituludesse s.o. igalt ühelt kokku 456 eurot riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Reimo Sälik´ult, Artur Mstojan´ilt ja Ruslan Sementšenko´lt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN00594 maksumus 1 008 eurot riigituludesse s.o. igalt ühelt kokku 336 eurot riigituludesse. Kohus tunnistab Ruslan Sementšenko süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Ruslan Sementšenko süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Ruslan Sementšenko´l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Ruslan Sementšenko ´lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-
  3. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 725 eurot riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Ruslan Sementšenko´lt ja Reimo Sälik´ult KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. DNA ekspertiisi nr 12E-GE0576 maksumus 912 eurot riigituludesse s.o. igalt ühelt kokku 456 eurot riigituludesse. Välja mõista võrdsetes osades Ruslan Sementšenko´lt, Artur Mstojan´il ja Reimo Sälik´ult KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr 12E-AN00594 maksumus 1 008 eurot riigituludesse s.o. igalt ühelt kokku 336 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.