Asjaolud ja kaebuse sisu TJesitas kohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna tegevuse peale. Kaebuse kohaselt rikuti TJ õigusi sellega, et talle kui kannatanule ei lubatud tutvuda väärteo toimiku materjalidega ega väljastatud väärteoasjas tehtud lahendit. Harju Maakohus jättis 18. juuni 2012.a määrusega kaebuse läbi vaatamata põhjendusel, et tulenevalt
lg-test 1 ja 2 lahendab kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik viie päeva jooksul kirjalikus menetluses määrusega. Määrus peab sisaldama menetlusotsustuse põhjendust ning menetlusõiguslikku alust. Antud asjas ei ole aga PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna piirkonnavanem Marina Õunapuu 03.04.2012 selgitav vastus vormistatud määrusena. Maakohus leidis, et kuna tegemist on haldusaktiga HkMS § 6 lg 1 mõistes, tuleb T.J’il haldusakti vaidlustamiseks pöörduda Tallinna Halduskohtu poole, kelle pädevusse avalikus-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine kuulub. 2 11.07.2012.a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus eelpool viidatud Harju Maakohtu määruse ja saatis T.J’i kaebuse Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohus asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud dokumendi määrusena pealkirjastamata jätmine ei saa olla aluseks selle läbi vaatamata jätmisele. Ringkonnakohus märkis järgmist: määrusena on väärteomenetluses
lg 1 p 1 järgi käsitletav menetlusotsustus, millega lahendatakse mõnda õiguslikku küsimust. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja 03.04.2012 vastusest nähtuvalt on selle sisuks seisukohavõtt T.J’i taotluse – väärteomaterjalidega tutvumiseks – osas ning otsustus, et puudub seaduslik alus väärteomenetluses vastu võetud lahendist koopia edastamiseks T.J’ile. Taoline kohtuvälise menetleja menetluslik otsustus ei ole vaadeldav muuna kui määrusena materiaalses mõttes
On selge, et otsustuse ebaõige vormistamine menetleja poolt ei saa võtta isikult seaduses ettenähtud edasikaebeõigust ära või tuua kaasa teistsugust kaebeteed. Samuti ei mõjuta kaebeteed see, kas menetleja otsustus on nõuetekohaselt põhistatud või mitte. Põhistatusest sõltub see, kas lahendi saab jätta muutmata või tuleb see tühistada. Kohtumääruse põhjendused. Tutvunud T J’i kaebusega ning uurinud väärteoasja nr 231711002612 materjale leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Väärteotoimiku nr 231711002612 materjalidest nähtuvalt alustati 16.03.2011.a T.J avalduse alusel väärteomenetlust Andres J suhtes KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning 05.10.2011.a piirduti
Korduvates kaebustes nõudis T.J enda tunnistamist kannatanuks väärteomenetluses, seejärel väärteoasjas tehtud lahendi talle saatmist ning kohtule adresseeritud kaebuses osutas ta täiendavalt asjaolule, et kohtuväline menetleja ei edastanud tema kaebust koos asja materjalidega kohtule, vaid omalalgatuslikult vaatas kaebuse ise läbi ning saatis kaebajale vastuse 03.04.2012.a. Sellega on kohtuväline menetleja, kaebaja arvates, rikkunud tema põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Seoses viimase etteheitega märgib kohus järgmist. Väärteomenetluse seadustiku 3. jao 6.jaotises on sätestatud kaebekord kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Nimelt on seadusandja ette näinud, et esialgu võib menetlusosaline ja menetlusväline isik esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile (
). Kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik peab esitatud kaebuse lahendama viie päeva jooksul kirjalikus menetluses (
) ning tema otsustusega mittenõustumise korral on võimalik esitada kaebuse maakohtule (
). Arutatavas asjas on T.J’i ühesuguse sisuga rohkete kaebuste tõttu raske tuvastada eelpool nimetatud järjestikkusest kinnipidamist kaebaja poolt. On selge vaid see, et T.J viimasena vaidlustab Lõuna politseijaoskonna piirkonnavanem Marina Õunapuu 03.04.2012.a kirja (t.l.6), mis vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2012.a määruses väljendatud seisukohale on vaadeldav kohtuvälise menetleja juhi määrusena ning mille kohtuvälise menetleja juht tegi T.J’i kaebust lahendades
§-s 77 sätestatud korras. Sellele kohtuvälise menetleja juhi määrusele võimaldab seadus esitada kaebuse maakohtule, mida kaebaja ka tegi. Eeltoodu alusel 3 kohus leiab, et TJ realiseeris oma kaebeõiguse kohtuvälise menetleja tegevusele peale ning tema õigust pöörduda kohtusse oma õiguste kaitsmiseks ei rikutud. Siinjuures juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kooskõlas
lg 1 on seadusandja ette näinud võimaluse esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale kuni väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni. Antud juhul on tegemist lõpule viidud väärteomenetlusega, kus on tehtud lõplik lahend. Kohtuvälise menetleja otsuse peale edasikaebamise korda reguleerib aga Väärteomenetluse 12.peatükk ning vastavalt
Toimiku materjalidest lähtuvalt ei ole TJ vaidlustatavas väärteomenetluses menetlusosaline. Edasi annab kohus hinnangu T.J’i kaebuse põhjendatusele. Kohus märgib, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna piirkonnavanem Marina Õunapuu 03.04.2012.a vastus on piisavalt põhistatud, seaduslik ning T.J’i kaebus ei kuulu rahuldamisele.
kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Üheks selliseks erisuseks võrreldes kriminaalmenetlusega on kannatanu mõiste puudumine. Väärteo toimepanemise kaudu kannatada saanud isik või avaldaja kuulatakse väärteomenetluses üle tunnistajana ning menetlusosalised väärteomenetluses on vastavalt
Seega ei laiene väärteomenetluses osalenud tunnistajale, kuigi ta võib tegelikkuses olla kannatanu staatuses kriminaalmenetlusõiguslikus tähenduses, KrMS § 38 sätestatud kannatanu õigused ja kohustused, sh õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Tegemist on lõpule viidud menetlusega, mistõttu kohus nõustub kohtuvälise menetleja juhi viitega Avaliku teabe seadusele ning märgib täiendavalt, et vastavalt Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 1 on kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teave piiratud juurdepääsuga teave, mida teabeavaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Samuti on õige kohtuvälise menetleja juhi seisukoht väärteoasja lahendi koopia avaldajale mitteedastamises. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt piirduti väärteomenetluses Andres J le tehtud suulise hoiatusega. Vastavalt
lg 2 võib kohtuväline menetleja hoiatamismenetluses piirduda menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hoiatamismenetluse kohaldamisega nõustumine kantakse menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli ja kinnitatakse tema allkirjaga. Sama nähtub ka Andres J 04.10.2011 ülekuulamisprotokollist (väärteotoimiku lk 1).
Kuivõrd seadusandja ei ole ette näinud vajadust koostada eraldi väärteomenetluse lõpetamise määrust, ei ole võimalik väärteomenetluse lahendi koopiat selle puudumise tõttu edastada avaldajale. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja juht on põhjendatult jätnud rahuldamata T J’i kaebuse ning kohtule esitatud kaebus tuleb samamoodi jätta rahuldamata. Kohus juhindub
§-st 79. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.