Obsah (7)

§ 201§ 223§ 236§ 16§ 169§ 90§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 15. oktoober 2012.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 12 – 2693 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo

§ 201

lg 1;

§ 223

lg 1;

§ 236

lg 1 ja

§ 201

lg 2 järgi Menetlusalune isik VADIM HILKO; isikukood 37712220341; EV kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 15. oktoober 2012.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse – esindaja Helen Kommussar KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Lõpetada Vadim Hilko suhtes väärteomenetluse

§ 201lg 1 järgi /30.11.2011 episood/ kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

Süüdi tunnistada Vadim Hilko

§ 223lg 1 järgi /30.11.2011 episood/ ning mõista karistuseks arest 5 /viis/ päeva.

Süüdi tunnistada Vadim Hilko

§ 236lg 1 järgi /30.11.2011 episood/ ning mõista karistuseks arest 5 /viis/ päeva.

Süüdi tunnistada Vadim Hilko

§ 201lg 2 järgi /24.05.2012 episood/ ja mõista karistuseks arest 7 /seitse/ päeva.

Kohustada Vadim Hilkot kandma mõistetud karistus, s.o arest 17 päeva, ära hiljemalt 30.11.2012.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Vadim Hilko poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Vadim Hilko suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista Vadim Hilkolt ekspertiisitasu summas 79.00 (seitsekümmend üheksa) eurot värvkatteekspertiisi teostamise eest. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluse kulud (ekspertiisitasu) tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Vadim Hilko, 4 – 12 – 2693, menetluse kulud“. Asitõendid: CD plaat (asub väärteotoimikus) - jätta kohtutoimikusse peale kohtuotsuse jõustumist. Värvkatte proovid (ümbrik asub väärteotoimikus) - jätta kohtutoimikusse peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse väärteomenetleja Annely Loigu (Loik) poolt on 24.05.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1176883 selle kohta, et Vadim Hilko juhtis 30.11.2011.a. kell 14:14 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Järvevana tee 9 juures mootorsõidukit Nissan Maxima, registreerimismärgiga xxx ning ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ja riivas pargitud sõiduautot Mitsubishi ASX registreerimismärgiga xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju SEB Liising AS-ile. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kirjeldatud tegevusega rikkus Vadim Hilko

§ 16

lg 1 ja

§ 169

lg 5 ja

§ 90

lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad

§ 223

lg 1;

§ 236

lg 1 ning

§ 201lg 1 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Meeli Kilgi (Kilk) poolt on 24.05.2012.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1269364 selle kohta, et Vadim Hilko juhtis 24.05.2012.a. kell 12:00 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Sitsi 11 juures, liikudes Sitsi 9 suunas, mootorsõidukit Mercedes – Benz C230, registreerimismärgiga xxx omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus Vadim Hilko

§ 90

lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 201lg 2 järgi.

Vadim Hilko kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 11.09.2012.a. isiklikult menetlusaluse isikule allkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik Vadim Hilko kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et Vadim Hilko süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad 2 järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik Vadim Hilko eelnevast karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Vadim Hilko väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 17 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Vadim Hilko süü

§ 223

lg 1 ning

§ 236lg 1 järgi väärteo toimepanemises 30.11.2011.a.

on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Vadim Hilko poolt 24.05.2012.a. tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt ta 30.

1. 2011.a. parkis oma sõiduauto Nissan Maxima registreerimismärgiga xxxJärvevana 9 parklas. Parkimise ajal riivas parema tagatiivaga maasturi tagumise pamperi vasakpoolset otsa. Avarii hetkel ei pannud tähele, et läks teisele autole vastu. Kui tuli koju, siis naine AM teatas talle, et ta vist on kedagi riivanud. Sellest ta kellelegi ei teatanud. Tunnistab puhtsüdamlikult oma süüd. - Vadim Hilko 24.05.2012.a. menetlusaluse isikuna antud ütlustega, mille kohaselt ta avaldab, et jääb täies ulatuses tunnistajana antud ütluste juurde. - 05.12.2011.a. koostatud liiklusõnnetuse aktiga nr. 2225 ja selle juurde lisatud fototabeliga, millest nähtub, et 30.11.2011.a. kell 14:14 toimus liiklusõnnetus Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Järvevana tee 9 juures, kus Vadim Hilko poolt juhitud sõiduauto Nissan Maxima registreerimismärgiga xxx riivas pargitud sõiduautot Mitsubishi ASX registreerimismärgiga xxx, mille tulemusena tekkisid Mitsubishi vasakule tagaosale vigastused. - 01.12.2011.a. ADpoolt esitatud avaldusega politseile ja BTA Kindlustusele esitatud kahjuteatega, millest nähtuvalt seisis temale kuuluv sõiduk Mitsubishi ASX registreerimismärgiga xxx parklas. Sõiduauto Nissan registreerimismärgiga xxx riivas parkides tema autot. Algselt vigastus jäi märkamata ja nägi seda õhtul. Nissani omanik lahkus sündmuskohalt avariist teatamata. Süüdlane sai tuvastatud tänud Ericssoni maja videovalvele. - 01.12.2011.a. koostatud sõiduauto Mitsubishi ASX registreerimismärgiga xxx vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et eelnimetatud sõiduautol on vasakul pool tagaosal kriimustuse jäljed, mis ulatuvas taga vasakult rattakoopa kaare juurest kuni tagumise põrkeraua vasakpoolse nurgani. Kriimustuse jälgedel on tugevalt jäänud rohekas-sinakat värvi värviladestus teisest sõidukist. - 06.12.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-ga, millest nähtuvalt CDplaadil Tallinn, Järvevana tee 9 hoone valvekaamera nr 4 salvestuselt on näha , et 30.11.2011 a kell 14.13.07 sõidab Järvevana tee 9 hoone ette parkimiskohale halli värvi kõrgem sõiduauto, millest väljub tumedates riietes meesterahvas, kes suundub hoone Järvevana tee 9 peaukse poole. Kell 14.13.43 sõidab samasse parklasse tumedat värvi sedaan keretüüpi sõiduauto, mis pargib eelnevalt samasse parklasse parkinud halli värvi sõiduki kõrvale (halli värvi sõidukist vasakule). Kell 14.14.01 tumedat värvi sõiduk tagurdab parkimiskohalt välja, seejärel liigub otse edasi parkimiskohale tagasi. Kell 14.14.20 väljub tumedast sõidukist juhikohalt tumedates riietes meesterahvas. Kell 14.14.23 väljub tumedast sõidukist juhikõrvalistuja kohalt veel üks isik. Juhikohalt väljunud meesterahvas liigub oma sõiduki parempoolse tagaosa juurde. Seejärel liigub oma sõiduki esiosa juurde. Vaatavad ümbrust. Kell 14.15.10 liiguvad tumedast sõidukist väljunud isikud hoone Järvevana tee 9 peaukse poole. Valvekaamera poolt on fikseeritud, et tumedast sõidukist väljunud tumedates riietes meesterahvas oli koos naisterahvaga, kellel olid tumedad püksid ja roosakas-punast värvi jope. Meesterahvas on andmebaasi Kairi foto järgi ära tuntav isik Vadim Hilko i.k
2. 3 - 14.12.2011.a. koostatud sõiduauto Nissan Maxima registreerimismärgiga xxx vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et eelnimetatud sõiduautol on paremal tagarattakoopa kaare üleosal teravad kriimustusjäljed 70 – 74 cm kõrgusel, tagumisel parempoolsel uksel kriimustuse jäljed vahemikus kõrgustel 50 – 75 cm. - 21.12.2011.a. kohtuekspertide Kai Tõnsi ja Helen Rebase poolt koostatud värvkatteekspertiisi aktiga nr. 11E-AV0040, mille eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud sõiduautolt Mitsubishi ASX registreerimismärgiga xxx, vasakult tagarattakoopa kaarelt võetud teisest sõidukist jäänud rohekas-must värvkatteladestus (ümbrik nr 1) on samaliigiline sõiduautolt Nissan Maxima registreerimismärgiga xxx parempoolselt tagarattakoopalt võetud värvkatteproovi musta värvikihiga, milles on rohelised ja hõbedased efektpigmendiosakesed. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud erinevate väärtegude, s.h liiklusalaste, toimepanemise eest nii rahatrahvidega kui ka arestiga. Vadim Hilko suhtes KarS § 201 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Väärteoasja 2302,11,020487 materjalide juures ei ole ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et 30.11.2011.a. puudus Vadim Hilkol vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Väärteoasja menetlemise raames ei ole ka koostatud Vadim Hilko suhtes sõiduki juhtumiselt kõrvaldamise otsust

§ 91lg 2 p 3 alusel.

Seega ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit Vadim Hilkol juhtimisõiguse puudumise kohta 30.11.2011.a. Vadim Hilko süü

§ 201lg 2 järgi väärteo toimepanemises 24.05.2012.a.

on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Meeli Kilk otsustas 24.05.2012.a. kõrvaldada Vadim Hilko sõiduki Mercedes – Benz C230, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni juhtimisõiguse saamiseni Vadim Hilko on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 29.05.2012.a. Vadim Hilkol puudus juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Ago Iloste otsustas 24.10.2011.a. kõrvaldada Vadim Hilko sõiduki Nissan Maxima, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 alusel, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. Vadim Hilko on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ja arestiga. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Vadim Hilkole inkrimineeritud väärteod

§ 223

lg 1 ning

§ 236lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti.

Tõendamist on leidnud asjaolu, et 30.11.2011.a. põhjustas Vadim Hilko liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata. 4 Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on

§ 223

lg 1 ning

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik

§ 223lg 1 kvalifitseeritava väärteo toime pannud ettevaatamatusest.

Vadim Hilko väide selle kohta, et 30.11.2011.a. kokkupõrget ei tunnetanud ei ole usutav. Tagurdamisel vastu teist autot, pidi Vadim Hilko kuulma iseloomulikku heli, mis tekib sõiduki stange kokkupuude teise auto kerega. Nii Vadim Hilko sõiduautol Nissan Maxima kui ka Järvevana 9, Tallinn parklas parkinud sõiduautol Mitsubishi ASX esinevad vigastused on sellised, et nende tekkimiseks vajaliku kokkupuute heli kandub sõiduki salongi. Eeltoodust tulenevalt pidi Vadim Hilko tunnetama, et tagurdamisel puutus tema sõiduauto teise auto vastu. Vadim Hilko ütlused selle kohta, et ta ei teadnud toimunud kokkupõrkest on ümber lükatud asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt kell 14.14.20 väljub tumedast sõidukist juhikohalt tumedates riietes meesterahvas. Kell 14.14.23 väljub tumedast sõidukist juhikõrvalistuja kohalt veel üks isik. Juhikohalt väljunud meesterahvas liigub oma sõiduki parempoolse tagaosa juurde. Meesterahvaks osutus menetlusalune isik. Seega on kohus veendunud, et Vadim Hilko oli teadlik toimunud liiklusõnnetusest. Kohus on seisukohal, et Vadim Hilko on 30.11.2011.a.

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud tahtlikult, kuna 30.11.2011.a.

oli Vadim Hilkole teada, et toimus tema poolt juhitud sõiduki kokkupuude teise sõidukiga, kuid Vadim Hilko lahkus sündmuskohalt, eirates sel viisil nõudeid, mis reguleerivad juhi käitumist liiklusõnnetuse toimumise korral. Kohtule on ka esitatud tõendid selle kohta, et 24.05.2012.a. puudus Vadim Hilkol vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Vadim Hilko käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et menetlusalune isik tunnistas oma süüd puhtsüdamlikult. Kohus asub seisukohale, et Vadim Hilko ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Vadim Hilko ei tööta ja temale määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut

§ 223

lg 1,

§ 236

lg 1 ja

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Vadim Hilko ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole Vadim Hilko hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 30.11.2012.a. Kuivõrd käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et Vadim Hilko pani toime eelpool kirjeldatud väärteo

§ 223lg 1 järgi ja et tema karistamine on seetõttu õiguspärane, siis 5 kuuluvad VTMS 38 ja Kr

MS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 lg 1 alusel temalt väljamõistmisele menetluskuludena väärteomenetluse käigus tekkinud ekspertiisikulud. Samas arvestab kohus väljamõistetud summa suurust ja asjaolu, et Vadim Hilko ei oma töökohta, mistõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata menetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 6