← Eesti

1-10-7956/17

1-10-7956 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-7956 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Semjonovi (Semjonov) ja tema kaitsja Monica Meristo määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Semjonovi ja tema kaitsja Monica Meristo määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 01.10.2012 määrusega jäeti Andrei Semjonov temale Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Semjonov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 31.03.2008 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 9 kuud 8 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.01.2010 ja lõpp 14.05.
  4. Viru Maakohtus registreeriti 10.09.2012 Viru Vangla taotlus A. Semjonovi tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud A. Semjonovi, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leidis, et A. Semjonov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. A. Semjonovit on 6 korda kriminaalkorras karistatud, sh kolmel korral narkokuriteo eest. Vanglakaristust kannab neljandat korda. A. Semjonovit on väärteokorras 3 korral karistatud. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus A. Semjonovi puhul ei ole eesmärki täitnud. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. A. Semjonovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kustunuid karistusi on kaks. Vangistuses viibimise ajal ei ole A. Semjonov läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Positiivseks tuleb lugeda, et A. Semjonov lõpetas vangistuses XX. klassi kuldmedaliga ja käesoleval ajal õpib TTÜ V K XXXX XXXX õppekaval. Pärast võimalikku vabanemist asub A. Semjonov elama üürikorterisse aadressile XXX , korteri omanikud on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus. A. Semjonovil on garanteeritud töökoht OÜ B.E.I. S poolt XXXX XXX (XXXX) ametikohale. A. Semjonovi lähedased on nõus teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Arvestades A. Semjonovi poolt toime pandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimane raske kuritegu suures koguses narkootilise aine omandamine ja valdamine: 187 g ainet, milles 67 g puhast amfetamiini), korduvaid karistusi (kolmel korral toimepandud narkokuriteod ja varavastased kuriteod, muuhulgas röövimine), tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (uus narkokuritegu katseajal) ja vangistuses (õpingud), tema võimalusi vabaduses (võimalus jätkata õpinguid ülikoolis, vanemate toetus, garanteeritud töökoht ja elukoht) on kohus seisukohal, et A. Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Maakohus tunnustab A. Semjonovi huvi hariduse vastu, samuti pingutusi enda sotsiaalse elu korraldamiseks. Sellele vaatamata leidis maakohus, et A. Semjonovit on juba ühel korral
  5. aastal vabastatud narkokuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest ennetähtaegselt, kuid katseajal jätkas ta kuritegelikku elu, pannes toime uue narkokuriteo. See näitab, et kriminaalhooldus ei ole A. Semjonovile asjaoluks, mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus leidis, et toimepandud kuriteo asjaolud (korduv narkoaine suures koguses käitlemine) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus. Ka varem oli A. Semjonovil perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud A. Semjonovil uut kuritegu toime panna. Õpinguid on võimalik jätkata vangistuse režiimis. A. Semjonovi karistusaeg lõpeb 14.05.2015, ärakandmiseks on veel üle 2 aasta 7 kuu, mis on väga pikk aeg. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse üldiste eesmärkidega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebused esitanud A. Semjonov ja tema kaitsja. A. Semjonov taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. A. Semjonov on seisukohal, et maakohus ei pööranud piisavalt tähelepanu tema positiivsetele külgedele ja resotsialiseerumise püüdlustele, mistõttu ei olnud maakohus objektiivne. A. Semjonov märgib, et kui teda eelmisel korral vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastati ja ta katseajal uue kuriteo toime pani, ei olnud tal XXXX omandatud. A. Semjonov märgib, et ta on alles XXX aastane ning nüüd hariduse omandamise tulemusena hakkavad tal kujunema ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangud. Käesoleval hetkel õpib ta TTÜ V K -2- XXXX XXXX erialal, kuid neid õpinguid saab ta jätkata vaid statsionaarselt. Ta ei soovi, et tema õpingud katkeks. A. Semjonov juhib tähelepanu, et tal on vabanedes olemas töökoht, mida eelmisel tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel tal ei olnud. See aga oli üks asjaoludest, mis olid tema poolt uue kuriteo toimepanemise põhjuseks. Käesoleval hetkel on A. Semjonovil täidetud kõik tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise tingimused: elukoha, toetava sotsiaalvõrgustiku ja töökoha olemasolu, eeskujulik käitumine vangistuse ajal ja soov muuta oma elu. A. Semjonovi kaitsja palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Semjonov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja on seisukohal, et kõikidel kinnipeetavatel uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse protsent on tõusnud, sest arvuti arvutab protsendi automaatselt. Kuriteo toimepanemise võimalikkuse protsent peaks olema seda madalam, mida kauem on isik vanglas viibinud. Kaitsja leiab, et A. Semjonov on vanglas viibides muutnud oma seisukohti ning teinud vajalikud järeldused oma käitumisest ning on vabaduses motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Lisaks on tal vabaduses olemas töökoht ja kindel sissetulek, et ta saaks osade kaupa maksta ära oma võlad. Positiivne on A. Semjonovi puhul ka see, et ta lõpetas J G kuldmedaliga ning praegusel ajal õpib TTÜ V K. A. Semjonovi käitumine näitab, et ta tahab muuta oma elu ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Selleks tuleb talle võimalus anda, sest vanglas pikka aega viibimine teeb ühiskonda tagasituleku aina raskemaks. Hariduse omandamine näitab A. Semjonovi mõtlemise muutumist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Semjonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus tunnustab A. Semjonovit vangistuses väga heade tulemustega XXXX omandamise eest. Kohtukolleegium on seisukohal, et hariduse omandamine ning XXXX poole pürgimine on A. Semjonovi isikut positiivselt iseloomustavateks asjaoludeks. Samuti on positiivsed asjaolud, et A. Semjonovil on vabaduses olemas elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et A. Semjonovit on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda 6 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab A. Semjonov neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude ja narkootilise aine käitlemise eest. Kuna eelnevad karistused, sh korduvad vangistused, ei hoidnud A. Semjonovit uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et A. Semjonov suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. -3- Kohtukolleegium peab oluliseks asjaolu, et A. Semjonovit on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud Harju Maakohtu 31.03.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmisest, kuid juba neli kuud hiljem pärast vabanemist, s.o katseajal, pani A. Semjonov toime uue narkokuriteo. Seega ei avaldanud kriminaalhooldaja järelevalve ning katseaeg A. Semjonovile soovitud mõju. Käesoleval hetkel kannabki A. Semjonov talle Harju Maakohtu 21.06.2010 otsusega mõistetud karistust, millele liideti Harju Maakohtu 31.03.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seega kannab A. Semjonov käesoleval hetkel karistust, mille kandmiselt on teda juba minevikus tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks vabastada isikut ühe karistuse kandmiselt korduvalt tingimisi enne tähtaega, kui isik ei ole motiveeritud talle antud võimalusi kasutama. Sellest tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et A. Semjonov suudab seekord katseaega positiivselt läbida, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ringkonnakohus peab tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul oluliseks vangistatu õiguspärast käitumist. A. Semjonovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis iseloomustab tema käitumist vangistuse ajal positiivselt. Samas on ta vangistuse jooksul siiski toime pannud kaks distsiplinaarrikkumist, mis tähendab, et isegi range järelevalve tingimustes pole ta alati järginud kehtivaid norme. A. Semjonov kannab käesoleval hetkel karistust mitme narkokuriteo eest, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise eest, mille puhul on tegemist I astme rahvatervisevastaste kuritegudega. Käesolevaks hetkeks on A. Semjonov ära kandnud ligikaudu poole talle liitkaristuseks mõistetud vangistusest. Tulenevalt kuritegude raskusest ning asjaolust, et A. Semjonov on juba kord sama kuriteo eest mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval hetkel A. Semjonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning A. Semjonovi poolt ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes tema poolt toime pandud kuritegude raskusega. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Semjonov tarvitanud narkootilisi aineid ajavahemikul 2003-
  6. Teda on kriminaalkorras kolm korda karistatud narkokuriteo eest ja väärteokorras kaks korda narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse rikkumise eest. Kuigi A. Semjonov enda kinnitusel narkootilisi aineid ei tarbi, on eelnevalt nimetatud asjaoludest nähtuvalt narkootikumide tarbimine A. Semjonovi puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et A. Semjonovil on vajalik vangistuses kinnistada positiivseid nihkeid oma elus, et viia uute kuritegude toimepanemise risk minimaalsele tasemele. Eeltoodu alusel ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaaludes KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid (mitu I astme narkokuritegu), süüdimõistetu A. Semjonovi isikut iseloomustavaid asjaolusid (hariduse omandamine, elukoha ja töökoha olemasolu, toetav sotsiaalne võrgustik), varasemat elukäiku (kriminaalkorras korduvalt karistatud, narkootikumide tarbimine, uus kuritegu katseajal), tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne karistusest vabastamine (XXXX omandamine, uute kuritegude toimepanemise risk) ei ole käesoleval hetkel põhjendatud A. Semjonovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -4- Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.