Obsah (5)

§ 114§ 63§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-04-195 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Va

§ 114

p 5; § 203 ja § 199 lg 2 p 4,7 sätestatud kuritegude toimepanemises.

§ 63

lg 2 alusel loeti kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning mõisteti liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 kohaselt loeti mõistetud raskema karistusega kaetuks Tallinna Linnakohtu 03.09.2004 otsusega mõistetud kergem karistus ning mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 11 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tallinna Linnakohtu 03.09.2004 otsuse järgi täielikult ärakantud karistus 1 aasta ja 6 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2004-02.09.2004, s.o 7 kuud ja 12 päeva ning 08.09.2005-15.12.2005, s.o 3 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks loeti alates 16.12.2005 9 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 16.12.2005 ja lõpp 20.01.

1. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist alates 23.07.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised ning arvestades

§ 76lg 3 sätestatut, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja E.

Tasku tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus osundas vangla materjalidele, mille kohaselt on isikule garanteeritud töökoht OÜ-s V E, samas puudub kinnipeetaval töökogemus ja väljakujunenud tööharjumus. Tal on suured rahalised kohustused ja ka kuriteod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil, mistõttu esineb oht, et majanduslike raskuste ilmnemise, lähedastepoolse toetuse kaotamise või suutmatuse tõttu rahalisi kohustusi kanda, võib süüdimõistetu taas isikuvastaseid süütegusid toime panema hakata. Maakohtu hinnangul on ka E. Tasku poolt uute kuritegude toimepanemise riski hinnatud kõrgeks. Maakohus märkis, et E. Tasku on ka varem katseajal kuritegusid toime pannud, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamine enne tähtaega oleks ennatlik. Kohtu veendumust süvendas seegi, et E. Tasku pole suutnud ka vangistuses õiguskuulekalt käituda ja tema kriminaalhoolduse kontrollnõuetele allumine oleks küsitav. E. Tasku puhul ei kaalu tema ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles vabastamise keeldumist põhistavaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja M. Meristo, kes vaidlustab määruse täies ulatuses ja palub vabastada E. Tasku tingimisi enne tähtaega. Kaitsja on seisukohal, et kõikidel kinnipeetavatel on uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse protsent tõusnud, sest kasutusele võeti uus metoodika, mille korral arvutab arvuti protsendi automaatselt. Kuriteo toimepanemise protsent peaks olema seda madalam, mida kauem on isik vanglas viibinud. Kaitsja leiab, et E. Tasku on vanglas viibides oma seisukohti muutnud, teinud oma käitumisest vajalikud järeldused ning on vabaduses motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Lisaks soovib E. Tasku minna tööle, et aidata oma kasuisa. Vabanedes on talle garanteeritud töökoht OÜ-s V E. Ühtlasi garanteeritakse talle 10 päeva jooksul vabanemisest elukoht. Kaitsja on seisukohal, et E. Tasku on vanglas pikalt viibinud, tahab nüüd muuta oma elu ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 2 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole E. Tasku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 3. Ringkonnakohus möönab, kuigi E. Tasku käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud positiivsed muutused - ta on määruskaebuse kohaselt vangistuses viibides oma seisukohti muutnud, teinud vajalikud järeldused oma käitumisest ning on vabaduses motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Samuti soovib ta minna tööle OÜ-sse V E, et aidata oma kasuisa ning tal on 10 päeva jooksul vabanemisest garanteeritud elukoht. Samas tuleb

§ 76

lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu leiab kohtukolleegium, et E. Tasku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

1. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu eelnev elukäik ning ärakantud karistusaja mittevastavus toimepandud kuritegudele ei võimalda teda vaatamata formaalsete eelduste esinemisele tingimisi ennetähtaegselt vabastada. E. Taskut on 8 korda kriminaalkorras karistatud, s.h 6 korral vangistusega. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – käesolevat vangistust kannab E. Tasku raske isikuvastase kuriteo – mõrva eest seoses röövimisega. Maakohus on sellega seoses õigustatult leidnud, et kuna kinnipeetaval on suured rahalised kohustused ja ka kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, esineb oht, et majanduslike raskuste ilmnemise, lähedastepoolse toetuse kaotamise või suutmatuse tõttu rahalisi kohustusi kanda, võib isik taas isikuvastaseid süütegusid toime panema hakata.
2. E. Taskut on ka varem tingimisi vabastatud, mis ei ole täitnud soovitud eesmärki – veel enne katseaja lõppu pani ta toimu uue kuriteo. Normeeiravat käitumist näitab ka kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu vangistuses – peamiselt on süüdimõistetut karistatud tööst keeldumise eest. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-9106, milles on leitud, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest – nendele tingimustele vastavust peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohtukolleegium leiab, et ennetähtaegse vabastamise eelduseks on kindlasti seegi, et vabastatu üle oleks võimalik teostada kriminaalhooldaja järelevalvet, milles on aga E. Tasku puhul tema korduvaid distsiplinaarrikkumisi arvestades alust kahelda. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on korduvalt karistatud vanglaeeskirjade mittetäitmise eest, ei oleks täidetud seadusest tulenev eesmärk ja saaks kahjustatud ühiskonna õiglustunne. Kokkuvõtvalt ei ole E. Tasku oma varasema käitumisega näidanud, et tegemist on usaldusväärse inimesega, kelle lubadus muuta oma elu ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest tingimata ka teostub. 3
3. Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et kinnipidamisasutuse riskihinnang kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ei ole kohtule siduv ja kõiki

§ 76lg 3 nimetatud asjaolusid hinnatakse kogumis.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohtukolleegium seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
2. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas