§-st 390 jätta Viru Maakohtu 20. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Milohhovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib
lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 20.09.2012 määrusega jäeti Aleksei Milohhov temale Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Milohhov tunnistati Harju Maakohtu 15.10.2010 otsusega süüdi KarS § 263 p 1 ja § 200 lg 1 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 ja
S § 65 lg 1 ja § 64 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 04.02.2009 otsusega mõistetud karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.01.2008 ja lõpp on 06.01.2017. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et A. Milohhovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. A. Milohhovi kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A. Milohhovi kehtiv distsiplinaarkaristus kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. A. Milohhovit on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud avaliku korra rikkumise, joobes juhtimise, varavastaste ning raske isikuvastase kuriteo eest. Käesoleval ajal kannab liitkaristust sh esimese astme kuriteo (röövimise) eest, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja näitab, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud. A. Milohhov on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle mõju ja ta jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, millest võib järeldada, et käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Karistusaja lõpuni on üle 4 aasta, mis on pikk aeg. Maakohus arvestas A. Milohhovi probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida pidas uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda tarvitas A. Milohhov narkootikume. A. Milohhovil on tasumata võlgnevusi tema enda sõnul üle 9 tuhande euro. Maakohus leidis, et vanglas viibides on A. Milohhovil võimalus omandada haridust ja töökogemust ning osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub A. Milohhov tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. A. Milohhov on seisukohal, et maakohtu määrus on ebaseaduslik, kuna talle ei võimaldatud maakohtu istungil kaitsjat – tema käest ei küsitud istungil, kas ta kaitsjat soovib. Samuti märgib A. Milohhov, et tal on olemas elukoht vanemate juures, mis vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Vanemad on nõus teda üleval pidama. Määruskaebuse kohaselt on A. Milohhovil vabaduses olemas töökoht, kuhu teda tööle võetakse ja siis on tal võimalik tasuda riigi ees oma võlad, mida on kokku 9000 eurot. A. Milohhov märgib, et ta on vangistuses läbinud vajalikud sotsiaalprogrammid ning vangla toetab tema vabastamist. A. Milohhov väidab, et ei soovi vabanedes tarbida narkootikume ega alkoholi ning on nõus läbima sotsiaalprogramme. Ta leiab, et on aru saanud oma kuritegude raskusest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Milohhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et A. Milohhovil on vabanedes olemas elukoht, töökoht ning vanemate toetus. Ringkonnakohus hindab samuti A. Milohhovi poolt sotsiaalprogrammide läbimist ning eelneva töökogemuse olemasolu. -2- Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles A. Milohhovi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid ning tema varasemat elukäiku. Karistusregistri andmetel on teda 4 korda kriminaalkorras karistatud, kusjuures kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vanglakaristust kannab A. Milohhov esimest korda. Käesoleval hetkel kannab A. Milohhov karistust röövimise ja avaliku korra raske rikkumise eest. Sellele karistusele on liidetud Harju Maakohtu 04.02.2009 otsusega mõistetud karistus, millega A. Milohhovit karistati KarS § 113, s.o tapmise eest ja KarS § 25 lg 2 - § 200 lg 2 p 7, 8 järgi, s.o röövimise katse eest. Liitkaristuseks mõisteti A. Milohhovile 9 aastat vangistust. A. Milohhov on käesolevaks hetkeks ära kandnud poole talle mõistetud karistusest. Tulenevalt A. Milohhovi poolt toime pandud kuritegudest ning tema poolt ära kantud karistuse ajast on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel A. Milohhovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ning kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes A. Milohhovi poolt toime pandud kuritegude raskusega. Samuti peab ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et A. Milohhov on varasemalt kuritegusid toime pannud katseajal. Seega ei avalda kriminaalhooldaja järelevalve ning katseaeg A. Milohhovile soovitud mõju. Sellest tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et A. Milohhov suudab seekord ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega katseaega positiivselt läbida ning hoiduda kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Milohhovil 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega pole A. Milohhov isegi range järelevalve tingimustes järginud kehtivaid norme. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt suurendab A. Milohhovi poolt uute kuritegude toimepanemise riski alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Enamus kuritegusid on A. Milohhov toime pannud alkoholijoobes ning alkoholi tarbinuna võib ta muutuda agressiivseks ja ettearvamatuks. Samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on A. Milohhov enda sõnul proovinud kõiki narkootikume ning vahetult enne vangistust tarvitas kanepit ja amfetamiini. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et esineb oht, et A. Milohhovi ennatliku vangistusest vabastamise puhul võib ta hakata vabaduses kuritarvitama alkoholi ja narkootikume, millega võib kaasneda ka õigusvastane käitumine. Kohtukolleegium sedastab, et A. Milohhovil on võimalus edasise vangistuse aja jooksul läbida veel mitmeid sotsiaalprogramme ning tegeleda oma sõltuvusainete tarvitamise probleemiga. Arvestades A. Milohhovi karistuse pikkust on tulevikus võimalik korduvalt arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eelnevast tulenevalt ja kaaludes kogumis KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, s.o A. Milohhovi poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, tema isikut, elukäiku ning käitumist vangistuse ajal, aga ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise tagajärgi, on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel on A. Milohhovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennatlik. Seoses määruskaebuses esitatud väitega, et maakohtu määrus on ebaseaduslik, kuna A. Milohhovile ei võimaldatud kaitsja abi, märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 sätestab, et süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.
lg 2 kohaselt on süüdistataval kahtlustatava õigused ja kohustused.
Seega on ka süüdimõistetul tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise taotlemisel õigus kaitsja abile, sh on tal õigus taotleda endale kaitsja määramist riigi õigusabi korras. -3- Materjalidest nähtub (lk 8), et 03.04.2012 on A. Milohhov vanglale avaldanud, et ei soovi kaitsjat oma TEV kohtuistungile. Maakohtu 20.09.2012 istungi protokollist (lk 28) nähtuvalt selgitas maakohus A. Milohhovile tema õigusi. A. Milohhov kinnitas, et tema õigused on talle arusaadavad. Samuti nähtub istungi protokollist, et maakohus on A. Milohhovilt küsinud, kas tal on taotlusi. A. Milohhovil taotlusi ei olnud. Sellest järeldab ringkonnakohus, et maakohus on A. Milohhovile tema õigusi selgitanud ning A. Milohhovil oli ka võimalus endale kaitsjat taotleda, seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.