1-12-5474/10

(11250101526)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Prokurör Eneli Pau Kriminaalasi AKsüüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses. Süüdistatav , AK, isikukood XXX, elukoht: XXX (telefoninumber XXX); Eesti Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, töökoht puudub, tõkend – tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 14.11.2011.a. Kriminaalkorras karistatud ühel korral: - Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega KarS § 169 alusel vangistus 3k, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 2k, katseaeg 1a 6k. Väärteokorras karistamata Kaitsja Talvi Vaske (määratud korras) Menetlustoiming Kriminaalmenetluse lõpetamine Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (KrMS § p 10). Kannatanul on õigus esitada kaebus määruse peale määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul KrMS § 383392 sätestatud korras. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2031 lg 1, kohus määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas AKi süüdistuses KarS § 169 järgi kannatanuga leppimise tõttu.
2. Kohustada AK loobuma ühisest hooldusõigusest süüdistatava ja kannatanu NZK ühise lapse KK osas, lapse ainuhooldusõigus jääb NZK.
3. Kohustada AK tasuma lapse hooldusõiguse lahendamiseks kohtus vajalik riigilõiv.
4. Menetluskulud – kaitsjatasu summas 134.40 eurot (sada kolmkümmend neli eurot 1 ja nelikümmend senti) ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 0.45 eurot (nelikümmend viis senti) – jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.
5. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtumääruse jõustumisel.
6. Määrus saata teadmiseks süüdistatavale, kannatanule, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi osakonnale. SÜÜDISTUS AKi süüdistatakse selles, et ta hoiab kuritahtlikult kõrvale Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 17.08.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-7005 väljamõistetud kohustuse, mis on alates 01.03.2007.a tasuda igakuise maksena oma alaealise tütre KK kasuks elatusraha 191.73€ kuni viimase täisealiseks saamiseni. AK kuritahtlus väljendub elatise pikaajalises mittemaksmises, kuivõrd kogunenud võla suurus on seisuga 22.03.2012 12 054.5€ ning maksmise lõpetamises koheselt pärast Harju Maakohtu 07.04.2009 otsusega nr 1-09-3453 KarS § 169 eest mõistetud tingimuslikult mõistetud vangistuse katseaja lõppemist. Kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastase lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani AK toime KarS § 169 sätestatud kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuistungil
7. augustil 2012.a taotles prokurör kriminaalasjas KrMS § 2032 lg 1 alusel lepitusmenetluse rakendamist, kuivõrd seda on taotlenud ka süüdistatav ja kannatanu. Puudub avalikkuse menetlushuvi. Prokurör toetab süüdistatava ja kannatanu taotlust lepitusmenetluse kohaldamiseks. Kannatanu NZK avaldas kohtus, et on lepitusmenetlusega nõus. Süüdistatav oli lepitusmenetlusega samuti nõus. Kaitsja toetas prokuröri poolt esitatud taotlust, kuivõrd puudub avalik menetlushuvi. Kohus saatis kriminaalasja 27.08.2012.a. määrusega lepitusmenetlusse ja lepitaja nimetamiseks ning lepitamise korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametisse Ohvriabi osakonnale, juhindudes KrMS §-dest 2032 lg 1,
8. 24.10.2012.a. edastati kohtule Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna Pärnu ohvriabikeskuse peaspetsialisti Kaisa Üprus-Tali poolt allkirjastatud lepituskokkulepe, mis sõlmiti 22.10.2012.a. Kohtule edastati ka lepituse käiku kirjeldav aruanne. Lepituskokkuleppest nähtub, et AK ja NZK on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks alljärgnevas: 1) AK loobub oma ühisest hooldusõiguses lapse KK osas ning on nõus, et ainuhooldusõigus jääb NZK; 2) AK tasub punktis 1 nimetatud toimingute eest riigilõivu. Samuti nähtub kokkuleppest, et menetlusosalistele on tutvustatud KrMS 2031 lg 5 sätestatut ja et nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui AK ei täida talle kohtu või prokuratuuri poolt pandud lepituskokkuleppe tingimuste täitmise kohustust. Samuti on menetlusosalised teadlikud KrMS § 2032 lg 5 sätestatud ning on lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, sh lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. NZK on andnud nõusoleku teavitada lepitajat AK poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. KOHTU SEISUKOHT 2 KrMS §-le 2031 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike üks punktides 1-4 on loetletud erandid, millal kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud: 1) karistusseadustiku §-des 122, 133, 134, 136, 138, 139, 141–143, 214 ja 263 nimetatud kuritegudes; 2) täisealise poolt alaealise kannatanu vastu toimepandud kuritegudes; 3) kui kuriteo tagajärjeks oli inimese surm; 4) inimsusevastastes ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes, riigivastastes, ametialastes, üldohtlikes ning õigusemõistmise vastastes kuritegudes. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seaduses ettenähtud takistusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu, kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil 23.08.2012.a. AK ja NZK kinnitasid, et on nõus lepitusmenetlusega. Lepitusmenetlus on läbi viidud, lepituse käik on kajastatud Pärnu ohvriabikeskuse peaspetsialisti Kaisa Üprus-Tali kohtule esitatud aruandes. Kohus asub seisukohale, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 2031 lg 1 alusel, kohustades AK täitma lepituskokkuleppes märgitud tingimusi. Menetluskulud – kaitsjatasu summas 134.40 eurot (sada kolmkümmend neli eurot ja nelikümmend senti) ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu summas 0.45 eurot (nelikümmend viis senti) – jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda. Kohtunik Ingrid Kullerkann 3