KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2605
(09240101930)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- septembri 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kannatanu OÜ Vaarao esindaja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
- septembri 2012 määrus muutmata ning kannatanu OÜ Vaarao esindaja vandeadvokaat Sergei Politševi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 20.03.2012 esitati maakohtule süüdistusakt Vjatšeslav Potapovi süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi. 11.05.2004 sõlmis OÜ Tektonika juhatuse liige V. Potapov eraõigusliku juriidilise isikuga OÜ Vaarao töövõtulepingu nr 12/04 Sillamäel aadressil XXX asuva hoone rekonstrueerimiseks (kaubanduskeskuse hoonele juurdeehituse ehitamiseks). Sealjuures leppisid pooled kokku selles, et töö eest tasutakse järguti – iga kuu eest poolte poolt allkirjastatud tegelikult teostatud tööde vastuvõtu-üleandmisakti alusel. Töövõtulepingu täitmise käigus esitas OÜ Tektonika juhatuse liige V. Potapov, tegutsedes OÜ Tektonika huvides,
- aastal ajavahemikus maist juulini teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil tellija OÜ Vaarao juhatuse liikmele Sergei Guštšinile tasumiseks akte teadvalt suurendatud andmetega teostatud ehitustööde mahtude ja maksumuse kohta, mis ei olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtestatud OÜ EKE Nora ehituskataloogi üksushinnetega. Nimelt: − teostatud tööde vastuvõtuakti
- aasta mai eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 951,9 inimtundi ja tööde maksumuseks 219 191,91 krooni; − teostatud tööde vastuvõtuakti
- aasta juuni eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 1589,8 inimtundi ja tööde maksumuseks 290 761,57 krooni; − teostatud tööde vastuvõtuakti
- aasta juuli eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 1782,3 inimtundi ja tööde maksumuseks 304 604,05 krooni. Tellija allkirjastas teostatud tööde vastuvõtuakte mai ja juuni kohta. OÜ Vaarao tasus töövõtjale tööde maksumuse mai eest täies ulatuses ehk 219 191,91 krooni ja juuni eest tasus osaliselt ehk 250 000 krooni. Tellija keeldus juunis teostatud tööde eest tasumast 40 761,57 krooni ja palus selgitusi. Ühtlasi keeldus ta tööd vastu võtmast ja allkirjastamast akti
- aasta juuli eest summas 304 604,05 krooni ja selle eest tasumast ning palus selgitusi. Kuid OÜ Tektonika juhatuse liige V. Potapov vältis OÜ Vaarao esindaja S. Guštšiniga kokkusaamist ja läbirääkimiste teel selgituste andmist. Selle asemel esitas OÜ Tektonika juhatuse liige V. Potapov kohtule hagi OÜ Vaarao vastu võlgnevuse teostatud tööde eest summas 345 365,62 krooni ja viivise õigeaegselt tasumata jätmise eest summas 132 242,22 krooni nõudes. Viru Maakohus mõistis 06.11.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1204 OÜ-lt Vaarao OÜ Tektonika kasuks välja võlgnevuse ja viivise kogusummas 477 607,84 krooni. OÜ Vaarao täitis kohtuotsuse ja maksis OÜ-le Tektonika välja nimetatud summa. Vastavalt OÜ Inon-Kirde poolt koostatud eelarvele Sillamäel aadressil XXX asuva hoone rekonstrueerimiseks oli kindlaks tehtud üldine tegelik tööjõukulude maht, mille suuruseks oli 2212 inimtundi ja OÜ Tektonika poolt
- aasta mais kuni juulis teostatud tööde kogumaksumus, mille suuruseks oli 505 446 krooni. Vastavalt OÜ Kapitaalehitus hinnangul OÜ Tektonika
- aasta juunis kuni juulis teostatud tööde kohta koostatud aktide kontrollimisel tehtud kokkuvõttele oli kindlaks tehtud tööjõukulude kogumaht suuruses 1777,8 inimtundi ja nende maksumus suuruses 460 994,81 krooni. Töövõtja OÜ Tektonika poolt nimetatud aktides tööjõukulu kogumahuks oli näidatud 3372,2 inimtundi ja tööde kogumaksumuseks 595 365,62 krooni, mis ei vasta tegelikult teostatud tööde mahule ja nende maksumusele. Vastavalt kõigi OÜ Tektonika poolt
- aasta maist juulini teostatud tööde tegeliku maksumuse kindlakstegemisel eksperdi poolt koostatud kokkuvõttele olid mai kuni juuli kohta koostatud aktides ära toodud töömahud ja maksumused valed ja vajasid korrigeerimist. Sealjuures osutas ekspert sellele, et tegelikult teostatud tööde mahtude ja nende maksumuse korrigeeritud andmed on õiged objekti ehitusel ehitusjärelvalvet teostanud OÜ Inon-Kirde poolt koostatud eelarves. Vastavalt sellele eelarvele oli tegelikult teostatud tööde kogumaksumus 505 446 krooni. Ülalnimetatud tegevus oli OÜ Tektonika juhatuse liikme V. Potapovi poolt toime pandud OÜ Tektonika huvides. OÜ Tektonika poolt
- aastal ajavahemikus maist juulini Sillamäel aadressil XXX asuva hoone rekonstrueerimisel tegelikult teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige kujutuse loomise teel sai OÜ Tektonika OÜ-lt Vaarao põhjendamatult raha 309 111,53 krooni ehk 19 755,83 eurot, omastas selle ja kasutas seejärel oma igapäevases majandustegevuses, millega tekitas OÜ-le Vaarao varalist kahju. Sellega pani V. Potapov toime KarS § 209 lg-s 1 sätestatud kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. 05.07.2012 eelistungil määras maakohus minna eelistungist üle põhiistungile. 2 Kohtuistungil esitasid süüdistatav V. Potapov ja tema kaitsja taotluse kriminaalasja lõpetamiseks kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Kannatanu ja tema esindaja ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamisega nõus, leides, et kriminaalasja ei ole menetletud ebamõistlikult pikka aega. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et kriminaalmenetlus V. Potapovi süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi tuleb lõpetada kohtulikku arutamist lõpule viimata, kuna on rikutud V. Potapovi õigust kriminaalmenetlusele mõistliku aja jooksul. Maakohtu hinnangul on tegemist keskmise keerukusega kriminaalasjaga. Kriminaalasjas on üks süüdistatav, kannatanu esindaja ning kaks tunnistajat. Tegemist ei ole raske kuriteoga või erilise avaliku menetlushuviga. Seega võimaldanuks kriminaalasja keerukuse aste selle kiiremat lahendamist, kui see on käesolevalt toimunud. Prokuratuurist saabunud dokumentidest nähtub, et kriminaalasja kronoloogia on lühidalt alljärgnev:
- kuriteosündmus leidis aset mai-juuli 2004;
- kriminaalasi alustati 08.05.2009;
- kahtlustatava esmane ülekuulamine ning tõkendi kohaldamine 27.05.2009;
- tunnistaja O.L. ülekuulamine 23.10.2009;
- kannatanu S.G. ülekuulamine 01.02.2010;
- tunnistaja N.T. ülekuulamine 11.02.2010;
- prokuratuuri korraldus ekspertiisi määramiseks 26.07.2010;
- määrus ekspertiisi korraldamiseks 09.12.2010;
- ekspertiisiakt 23.12.2010;
- kahtlustatava ülekuulamine 18.11.2011;
- kohtueelse menetluse kokkuvõte 06.02.
- Kronoloogiast nähtub, et sisuliselt on menetluses tekkinud kaks ligi aastast pausi –
- aasta algusest kuni sama aasta lõpuni ning seejärel pärast ekspertiisiakti saabumist
- aasta lõpus kuni kahtlustatava ülekuulamiseni
- aasta lõpus. Kriminaalmenetluses on kõik isikud, v.a kahtlustatav, ütlusi andnud ühel korral. Maakohus märkis, et prokurör on 26.07.2010 andnud korralduse ekspertiisi määramiseks ning lõpuks on ekspertiisimäärus koostatud 09.12.
- Eksperdid on ekspertiisi aluseks võtnud menetleja määruse, mis on saabunud 09.12.
- Prokuröri korralduse täitmine neli kuud hiljem on arusaamatu ja viitab kriminaalmenetluse venitamisele. Ühtlasi on ebaselge, miks on kahtlustatava ülekuulamine toimunud aasta möödumisel ekspertiisiakti koostamisest, arvestades seejuures, et vahepealsel ajal pole menetlustoiminguid tehtud. Maakohtu hinnangul ei saa tähelepanuta jätta, et käesoleval juhul on 2009–2012 kohtueelset menetlust läbi viidud kriminaalasjas, mis oleks aegunud kaks kuud pärast kriminaalmenetluse alustamist. Prokuratuurist saabunud dokumentidest nähtub, et kriminaalmenetluse aluseks olevad sündmused leidsid aset juunis–juulis
- Viis aastat pärast märgitud sündmusi pöördus kannatanu asjatundja poole eksperthinnangu saamiseks tööde suhtes, mis olid tehtud OÜ Tektonika poolt juunis–juulis
- Eksperthinnang on dateeritud
- aasta märtsiga. Kannatanu 24.04.2009 avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks jäeti rahuldamata, kuna tegemist oli võlasuhtega, mis kuulub arutamisele tsiviilkohtumenetluse korras, kuid kaitsja kaebuse alusel kriminaalmenetlus siiski 08.05.2009 alustati. Tõkend V. Potapovi suhtes valiti 27.05.
- Süüdistusakt üldmenetluses esitati kohtule 20.03.
- Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et ekspertiisi ei olnud selles asjas määratud pika aja jooksul, s.t üle pooleteise aasta jooksul menetluse algatamisest. Ekspertiisiakt oli esitatud uurijale 23.12.
- Taotlus ekspertiisi tasumiseks oli dateeritud samuti 23.12.2010, mis lükkab ümber prokuröri väite sellest, et ekspertiisiakt laekus tunduvalt hiljem selle vormistamisest. Ekspertiisi laekumise hetkeni, s.t 23.12.2010, olid läbi viidud kõik 3 menetlustoimingud, nimelt 27.05.2009 oli V. Potapov üle kuulatud kahtlustatavana, olid üle kuulatud tunnistajad ja kannatanu, olid välja nõutud kõik vajalikud dokumendid, kuid kohtueelse menetluse kokkuvõte oli koostatud ainult aasta pärast ja saadetud prokurörile 06.02.
- Maakohus pööras tähelepanu ka sellele, et kannatanu oli esitanud uurijale mitu hagiavaldust, neist viimane dateeritud 25.09.2011, s.t kahe aasta ja viie kuu möödumisel menetluse alustamisest. Maakohus leidis, et menetlust antud asjas on kunstlikult venitatud, kuid mitte V. Potapovi süül. Dokumentidest ei nähtu, et süüdistatav oleks menetlust takistanud. Seega leidis maakohus, et menetluse senine pikaajaline kestus ei ole tingitud V. Potapovi käitumisest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et süüdistatav oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud või takistanud tahtlikult menetluse läbiviimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates on süüdistataval õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. V. Potapov pole antud kriminaalasja raames olnud vahi all, kuid tema suhtes oli kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Seega, antud menetluses riik oleks pidanud astuma samme menetluse kiiremaks lahendamiseks. Süüdistatava jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte ja seda oluliselt riigivõimu süü tõttu. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kogu menetlus V. Potapovi süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Tegemist on tavalise keerukusastmega kriminaalasjaga ning isik ega tema kaitsja ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks ning menetlejate toimimine on põhjustanud käesoleva asja lahendamisel teatud viivitusi. Maakohus leidis, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole läbi viidud mõistliku aja jooksul ning arvestades hilisemat perspektiivi kohtumenetluses on ilmne, et mõistlikku menetlusaega ületatakse. Maakohus leidis ka, et mõistlikku menetlusaega tuleks hinnata ka sellest seisukohast, et üldmenetluses lõpplahendini jõudmine võtab aega, kuivõrd süüdistatav on jätkuvalt seisukohal, et talle esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja kuriteokoosseis pole täidetud. Keskmise statistika alusel kuulub kõigi kolme kohtuinstantsi läbimiseks ligikaudu kaks aastat, seega on ka asja läbivaatamise alustamise korral kõik vaidlusalused teod lõpplahendini jõudes aegunud. Ülaltoodu alusel asus maakohus seisukohale, et kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Antud juhul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kannatanu esindaja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning kriminaalmenetluse jätkamist. Kaitsja leiab, et kohtueelset menetlust ei ole kunstlikult venitatud. Objektiivseks uurimiseks oli vaja kaasata asja menetlusse spetsialiste ja ekspert. Enne ekspertiisi määramist oli vaja teha eelnev selgitustöö, kes spetsialistidest võis anda eksperdiarvamuse ja millistes küsimustes. Peale selle oli eelnevalt vaja lahendada küsimus rahaliste vahendite eraldamise kohta politseiameti poolt selleks, et tasuda eksperdi töö. Organiseerimise küsimuste lahendamine võttis palju aega. Samuti võttis aega ekspertiisiakti analüüs ning täiendava ekspertiisi läbiviimise vajaduse kaalumine. Veel teatati kannatanule sellest, et kriminaalasja tõlkimine vene keelest eesti keelde võttis kaua aega, kuna politseis ei olnud piisavalt tõlke. Kannatanu arvates tuleb silmas pidada ka seda, et politsei ja uurija tegelevad mitte ainult käesoleva kriminaalasja uurimisega, vaid ka teiste kriminaalasjadega. Seejuures ei sätesta kriminaalmenetluse seadustik kohtueelse menetluse läbiviimisele tähtaegu. 4 Kannatanu esindaja leiab, et kohus ei arvestanud kõiki ülamärgitud asjaolusid ja sellepärast jõudis ebaõigele järeldusele, et menetlust on kunstlikult venitatud. Kriminaalasjade uurimise praktikas on näiteid veel pikematest kohtueelsetest uurimisest, sealhulgas ka vähem keerulistes asjades, mis ei nõudnud spetsialistide ja ekspertide kaasamist, kuid milliste menetlust pole lõpetatud. Kannatanu esindaja hinnangul ei ole mingit alust eeldada, et käesoleva kriminaalasja menetlemine kõigis kolmes kohtuinstantsis võtaks kaks aastat, kui menetlust kunstlikult ei venitata. 05.07.2012 määras maakohus minna eelistungist üle põhiistungile ning miski ei takistanud kriminaalasja menetlemist. Kaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrusest aru saada, mil moel asjaolu, et kohtueelset menetlust on läbi viidud kriminaalasjas, mis oleks aegunud kaks kuud pärast kriminaalmenetluse alustamist, mõjutab käesoleval ajal kriminaalasja lõpetamist. Maakohtu seisukohast tuleneb, justkui ei oleks vaja kriminaalmenetlust alustada, kui toimepandud kuriteo aegumise tähtajani jääb kaks kuud. Selline seisukoht ei põhine seadusel. Seoses maakohtu viitega tsiviilhagi esitamise võimalusele tsiviilkohtupidamise korras, märgib kannatanu esindaja, et TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega, kui kannatanu OÜ Vaarao esitab käesoleval ajal hagi V. Potapovi vastu tsiviilkohtumenetluse korras, kohaldab kohus kostja taotluse alusel aegumist, kuna hagi esitamise ajaks on kannatanu nõuded V. Potapovi vastu aegunud. Seega on kannatanu seaduslikud õigused ja huvid jäetud täielikult kaitsmata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.
- Ehkki ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega lõpetada käesoleva kriminaalasja menetlus mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, ei pea ringkonnakohus kõiki maakohtu põhjendusi käesoleval ajal enam asjakohasteks. Nii on maakohus oma lahendis viidanud Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-3-04, 3-1-1-100-09 ja 3-1-1-12-08, millele tuginedes leidnud, et juhul, kui süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, on kohtul EIÕK art 6 lg 1 alusel võimalik kõiki asjaolusid kaaludes kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev kohtuotsus või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Ringkonnakohus märgib, et tõepoolest on Riigikohtu seisukoht varasema praktika kohaselt selline olnud, kuid seda enne 01.09.2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, mil seadustikku täiendati §-ga 2742 ja § 306 lg-t 1 p-ga
- Nimetatud sätetega kõrvaldati olukord, kus kriminaalmenetluse seadustik ei sisaldanud eraldi õiguskaitsevahendeid, millega mõistliku menetlusaja möödumisele reageerida. Nii annab KrMS § 2742 käesoleval ajal kohtule võimaluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ning § 306 lg 1 p 61 aluse karistuse kergendamiseks. Seega ei ole mõistliku menetlusaja nõude rikkumisel kohaldatavate õiguskaitsevahendite ringi määratlemisel enam vaja juhinduda Riigikohtu lahenditest kui KrMS § 2 p 4 kohaselt subsidiaarsest kriminaalmenetlusõiguse allikast. Viimatinimetatu tähendab ühtlasi seda, et alates 01.09.2011 ei ole mõistliku menetlusaja möödumine süüdistatava õigeksmõistmise ega KrMS § 202 kohaldamise alus, sest seadusandja on sellises olukorras ette näinud teistsugused õiguskaitsevahendid (RK 3-11-81-11, p 22.3).
- Kui varasemalt tugineti menetluse mõistliku aja möödumise hindamisel samuti vaid Riigikohtu praktikas väljakujunenud seisukohtadele, siis alates 01.09.2011 sätestab vastavad kriteeriumid KrMS § 2742 viitega §-le
- Nimetatud sätetest tulenevalt on menetluse mõistliku aja möödumise sedastamisel oluline arvestada kuriteo raskust, kriminaalasja 5 keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid. Sisuliselt samu asjaolusid on Riigikohus menetluse mõistliku aja hindamisel pidanud vajalikuks arvestada ka varem, lähtudes kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ja selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (RK 3-11-43-10, p 30).
- Ringkonnakohus, hinnates käesolevas kriminaalasjas eelnimetatud kriteeriume, nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on V. Potapovi süüasja menetletud ebamõistlikult kaua. Kriminaalmenetlust alustati 08.05.2009, süüdistusakt koostati 14.03.2012 ning esitati maakohtule 20.03.
- Seega kestis kriminaalasja kohtueelne menetlus ligi kolm aastat. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et menetletav kuritegu on kvalifitseeritud KarS § 209 lg 1 järgi kelmusena, mis on teise astme kuritegu. Kriminaalasjas on üks kahtlustatav, kannatanu esindaja ning kaks tunnistajat. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist niivõrd mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, et see õigustaks asja kohtueelset menetlemist ligi kolme aasta jooksul.
- Ringkonnakohus möönab, et mõningatel juhtudel võib kriminaalasja kohtueelne uurimine kesta kauemgi kui käesolevas asjas, kuid leiab, et sellisel juhul peavad olemas olema objektiivsed asjaolud, mis uurimise pikka kestust õigustavad. Antud asjas ringkonnakohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebuses on kannatanu esindaja põhjendanud menetluse venimist vajadusega lahendada mitmeid organisatoorseid küsimusi. Nii oli vaja teha selgitustööd sobiliku eksperdi leidmiseks, samuti lahendada küsimus eksperdi tasustamiseks rahaliste vahendite eraldamise kohta. Veel on esindaja viidanud menetlejate poolt ekspertiisiakti analüüsile ja täiendava ekspertiisi teostamise vajaduse hindamisele ning kriminaalasja tõlkimisele vene keelest eesti keelde, mis võtsid omakorda aega. Ehkki kannatanu esindaja poolt välja toodud asjaolud võivad tõepoolest olla tinginud kriminaalasja menetlemise mõningase pikenemise, ei õigusta need ringkonnakohtu arvates menetluse venimist kolme aastani. Seejuures võtab kohus arvesse, et menetluse kronoloogiast nähtuvalt on ajavahemikud menetlustoimingute vahel olnud küllaltki pikad. Ekspertiisi määramise ajaks 09.12.2010 oli kriminaalmenetluse alustamisest möödunud enam kui poolteist aastat. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui arvestada eksperdi leidmiseks ja rahastamisküsimuste lahendamiseks kulunud aega, on tegemist ebamõistlikult pika ajaga. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et prokuratuuri korraldus ekspertiisi määramiseks tehti juba 26.07.2010 ning seega asuti korraldust täitma alles enam kui neli kuud hiljem. Sarnaselt maakohtule jääb ka ringkonnakohtu jaoks arusaamatuks, miks on kahtlustatava teistkordne ülekuulamine toimunud alles aasta möödumisel ekspertiisiakti koostamisest, arvestades seda, et muid menetlustoiminguid vahepealsel ajal ei teostatud.
- Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse kestel on aset leidnud põhjendamatud viivitused, mis on viinud mõistliku menetlusaja möödumiseni. Olukorras, kus menetluse venimine ei ole olnud tingitud süüdistatava käitumisest, kuid kriminaalasja kohtueelne menetlus on kestnud niivõrd pikka aega, on süüdistatava õigus menetlusele mõistliku aja jooksul saanud riivata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kriminaalmenetlust jätkata, kuivõrd sellega kaasneks süüdistatava õiguse riive süvendamine.
- Ehkki ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamine põhjendatud, nõustub kohus kannatanu esindaja seisukohaga, mille kohaselt ei oma asjaolu, et käesolev kriminaalasi oleks aegunud kaks kuud pärast menetluse alustamist, käesoleval ajal tähtsust. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-57-11 sedastatule, et ajavahemikku, mis jääb kuriteo toimepanemise ja isiku suhtes kriminaalmenetluse alustamise vahele, menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse ei võeta. Seega ei oma menetluse mõistliku aja 6 hindamisel tõepoolest tähtsust, kas kuritegu oleks peagi pärast menetluse alustamist aegunud või mitte.
- Ringkonnakohtu arvates on alusetu määruskaebuse esitaja väide, mille kohaselt on kannatanult seoses nõude aegumisega võetud võimalus esitada hagi ka tsiviilkohtumenetluse korras ning seega on tema seaduslikud õigused ja huvid jäänud täielikult kaitseta. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Käesoleval juhul on kannatanu esitanud kuriteoavalduse 24.04.2009, millisest kuupäevast tuleb ringkonnakohtu hinnangul hakata arvestama nõude aegumist. Seejuures juhib kohus tähelepanu TsÜS § 160 lg-le 1, mille kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohaselt võrdsustatakse hagi esitamisega avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Kannatanu OÜ Vaarao esindaja esitas kriminaalmenetluses hagiavalduse 25.09.2011, s.o aegumistähtaja jooksul. Sellest hetkest hagi aegumine peatus ning kulgeb TsÜS § 160 lg 3 kohaselt edasi alates menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Seega on kannatanul endiselt võimalik esitada oma nõue tsiviilkohtupidamise korras.
- Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 7 Paavo Randma