Obsah (5)

§ 184§ 392§ 64§ 199§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2314 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau V

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 mõisteti E.

Ignashevile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. E. Ignashevi karistuse kandmise algus on 17.08.2009 ja lõpp 17.08.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.04.
2. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leidis, et E. Ignashev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on 9 korda kriminaalkorras karistatud ning kannab korduvalt vanglakaristust. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest ja kord ka kinnipeetava poolt toime pandud narkokuriteo eest. Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid katseajal jätkas ta kuritegelikku käitumist, pannes toime uued kuriteod. E. Ignashev pani uue kuriteo toime ka vangistuses viibimise ajal, mille eest oli karistatud
3. aastal. Käesoleval ajal kannab karistust I astme kuriteo – narkootilise aine suures koguses isikute grupis omandamise, hoidmise ja veo eest ja narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise eest. Eeltoodust järeldas maakohus, et varem mõistetud karistused ei ole E. Ignashevi puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. Samuti märkis maakohus, et E. Ignashevi käitumine vanglas ei ole olnud eeskujulik ja teda on vangistuse jooksul viiel korral distsiplinaarkorras karistatud, millest kaks on käesoleval hetkel veel kehtivad. E. Ignashev viibib vanglas piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, mistõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud ning puuduvad andmed resotsialiseerivas tegevuses osalemise kohta. Vabanedes on tal kindel elukoht, kuid puudub garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Lisaks võttis maakohus arvesse, et enne vangistust tarvitas E. Ignashev narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus rõhutas, et

§ 76

lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid (grupiline narkoaine käitlemine, selle üle piiri toimetamine, käideldud narkoaine kogus 3376 g amfetamiini). Maakohus märkis, et isiku varasem koostöö uurimisasutusega ei ole ega saa olla iseseisvaks aluseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Ilmselt on süüdimõistetu isikut ja tema koostööd uurimisasutusega arvestatud talle karistuse mõistmisel – raske narkokuriteo eest mõisteti isikule peaaegu minimaalne karistus 4 aastat vangistust. Oleks ilmselt ebaõiglane ja põhjendamatu vabastada isik niigi minimaalsest karistusest põhjusel, et ta on teinud uurimisasutusega koostööd, arvestades isiku korduvaid karistusi esimese astme kuritegude toimepanemise eest, korduvaid distsiplinaarkaristusi ja ka sedagi, et vangistuse ajal ei ole isiku rehabiliteerimisega tegeletud. E. Ignashevi puhul pidas maakohus äärmiselt vajalikuks sotsiaalprogrammide läbimist, mis on suunatud narkosõltlastele või narkokuritegusid toime pannud isikutele. Maakohus märkis, et E. Ignashevile on varasemalt kahel korral mõistetud tingimisi vangistus, kuid vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning katseajal pani taas toime uued kuriteod. Maakohtu hinnangul räägib eeltoodu sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et vabaduses hakkaks E. Ignashev elama seaduskuulekalt, sest selline võimalus oli talle juba antud, kuid ta ei kasutanud seda. E. Ignashevi karistusaja lõpuni on veel ligi aasta, mis on piisav aeg, et osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. E. Ignashevi puhul pidas maakohus eriti tähtsaks ka XXXX ja eriala omandamist vangistuse ajal. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Ignashev, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. E. Ignashev palub pöörata tähelepanu sellele, et vangla ei ole tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu. Vanglas on teda kaks korda distsiplinaarkorras karistatud, kuid ta on need vaidlustanud kohtus, mistõttu need ei ole kehtivad. Kohtumenetlus nendes asjades on veninud pikaks ja käesoleval ajal ei ole võimalik ennustada, millised saavad lahendid olema. 2 E. Ignashev omab kindlat elukohta, kus hakkab elama koos isaga. Maakohus ei arvestanud sellega, et ta on invaliid töövõimekaotusega XXXX% ja vabaduses viibides oli ta töötuna arvele võetud. Kuna E. Ignashev viibis pikka aega eelvangistuses, ei saanud ta selle aja jooksul läbida sotsiaalprogramme. Sotsiaalprogramme saab ta läbida alles pärast kohtuotsuse jõustumist, aga vabaduses saab ta läbida kõiki sotsiaalprogramme. Maakohus tõlgendas kõiki positiivseid asjaolusid E. Ignashevi kahjuks. Kokkuleppemenetluses süüdimõistva otsuse tegemisel ei arvestatud seda, et ta aitas uurimisele kaasa. Sellega seadis maakohus kahtluse alla prokuröri tegevuse. Kohus on seisukohal, et sotsiaalprogrammid tuleb läbida vanglas. Kohus ei arvestanud, et vanglas viibimise ajal ei olnud talle võimaldatud eriala omandamist. Samuti ei arvestanud maakohus, et tal on töökogemus XXXX XXXX, XXXX, XXXX jne. Veel palub E. Ignashev kontrollida ega kohtunik I. Kirsipuu ei ole abielus uurija Obakoviga. Sellisel juhul palub ta tunnistada määruse ebaseaduslikuks, kuivõrd kohtunik pidanuks end taandama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole E. Ignashevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 3. Ringkonnakohus, hinnanud kogumis

§ 76lg-s 3 sätestatud asjaolusid, leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud, E.

Ignashevi varasem elukäik ja ka tema käitumine käesoleva karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. E. Ignashevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas nii tingimisi kui ka reaalsete vangistustega. Varasemalt on teda karistatud varguste ja kelmuste eest. Käesolevalt kannab aga karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on I astme rahvatervisevastane kuritegu. Seega on E. Ignashevi kuritegude dünaamika muutunud raskemaks. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kantud karistused ei ole E. Ignashevile vajalikku mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Seetõttu on ringkonnakohtu jaoks kaheldav, et käesolev karistus oleks olnud varasematest tõhusam ning E. Ignashev ei paneks vabanedes enam uusi kuritegusid toime. Ehkki E. Ignashev on määruskaebuses juhtinud tähelepanu sellele, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal hetkel ei ole – iseloomustuses kajastatud karistused on ta vaidlustanud ja seega pole need jõustunud – võimaldavad ka juba kustunud karistused ringkonnakohtu hinnangul teha järeldusi tema võimetusest kehtivast korrast kinni pidada.

1. E. Ignashev heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud tema poolt koostöö tegemist kriminaalasja uurijatega. Maakohus on oma määruses põhjendanud, miks kohus nimetatud asjaoluga ei arvestanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, märkides, et süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine on küll karistuse kergendamise aluseks, kuid selle arvestamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel puudub alus. 3
2. Seoses E. Ignashevi poolt tõstatatud kohtuniku taandumise küsimusega märgib ringkonnakohus, et KrMS § 49 ei sätesta E. Ignashevi poolt viidatud kohtuniku taandumise alust, s.o abieluline suhe kriminaalasja menetlenud uurijaga. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sel küsimusel pikemalt peatuda.
3. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid E. Ignashevit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
4. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau