(edaspidi tekstis LS) § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Aleksei Hents isikukood 39101193711, elukoht xxx, EV kodakondsus, ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aleksei Hents Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Narva Tunnistada Aleksei Hents süüdi
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 08.09.2012.a kuni 09.09.2012.a, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahatrahvi kahekümnele trahviühikule. Ärakandmisele kuulub rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. LS § 224 lg 3 p 1, KarS § 50 lg 1 p 2 alusel võtta Aleksei Hents’ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks kohtuotsuse jõustumisel.
alusel on Aleksei Hents kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vabastada Aleksei Hents vahi alt kohtusaalis. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, nr 10220034796011 SEB Pank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
S § 224 lg 2 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud Aleksei Hents tunnistas ennast süüdi täielikult, andis ütlusi, et ta tarvitas õlut hoovis, õues. Ta istus rooli aga ei sõitnud. Ta sõitis hoovi kainena ja ütles, et pärast alkoholi tarvitamist ei juhtinud sõidukit. Temal tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga ja ta oli nõus tulemusega. Pärast tunnistaja S M ütlusi andmist muutis Aleksei Hents oma ütlusi, põhjendades eelmisel ülekuulamisel antud ütlusi sellega, et hakkas kartma. Kohtuvaidlusel seletas Aleksei Hents, et kahetseb toimepandut. Kohtuistungil tunnistaja S M teatas kohtule, et oli patrullis koos töökaslase R D . Saite väljakutse, et Maksu- ja Tolliameti taga on auto, millel ei ole konkreetset registreerimisnumbri ning autos on noormehed, kes võivad olla alkoholijoobes. Hakkasid kontrollima, nägid, et seisab auto Audi 80, seal roolis oli juht ja veel kolm noormeest. Kui auto hakkas liikuma, siis kontrollisid seda ning peatasid auto Kerese 5 juures. Ta hakkas pöörama Kerese tn. poolt, sõiduki liikumise fakt oli olemas. Tutvustasid end auto juhile, palusid temalt, et kontrollida alkoholijoovet, ta nõustus. Selgus, et isik oli alkoholijoobes ja seepärast toimetasid ta jaoskonda, et kontrollida alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga. Kohus avaldas järgmised tõendid: Isiku kinnipidamise protokoll (lk 3), millest tuleneb, et Aleksei Hents´it peeti kinni 08.09.2012 kell 01:35 VTMS § 44 lg 1 alusel põhjusel, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükidega alkomeetrist, (tl 4), millest tuleneb, et koostati protokolli 08.09.2012, kasutati indikaatorvahendi Narvas Kerese tn, kontrollija patrullpolitseinik R D . Aleksei Hents´ile selgitati joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi vastavalt Politsei ja piirivalve seaduse § 7-24 lg-le 2,3,6. Hents oma allkirjaga tõestas õiguste selgitamist. Joobeseisundi tuvastamisel kohapeal kasutati 08.09.2012 kell 00:45 indikaatorvahendit Alcovisor nr 10200310, ning indikaatorvahendi näit – 0,688 mg/l, kontrolli tulemus –positiivne. Aleksei Hents nõustus joobeseisundi tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, mida tõestas oma allkirjaga. Tõendusliku alkomeetri kasutati 08.09.2012 kell 00.57, kasutati tõenduslikku alkomeetri Lion intoxilyzer 8000 nr 80-005393. Alkomeetri lugem 0,64, laiendmääramatus 0,05, mõõtetulemus 0, 59. Protokoll on allkirjastatud kontrollile alustatud isiku, 2 kontrollija ja protokollija poolt. Alkomeetri väljatrükist tuleneb, et mõõtmise lugem on 0,59 mg/l, t. Mõõdeti üks korda ning lõplik lugem on 0.64 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,59 mg/l. Väljatrükk on allkirjastatud Hents´i ja mõõtja poolt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 5), mille kohaselt otsuse võeti vastu 08.09.2012 ning kõrvaldati Aleksei Hents´it sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel alates 08.09.2012 kellast 00:45 kuni kainenemiseni, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud Aleksei Hents´i ja koostaja poolt. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt (lk 8), mille kohaselt 08.09.2012.a. kell 3:50 patrullpolitseinik A K tegi paigutamisotsuse selle kohta, et M H kuuluv sõiduk AUDI 80, reg. nr xxx, ( juhtis Aleksei Hents, kes elab xxx), mis asus Kerese 5, Narva, paigutatakse hoiukohta aadressil Kreenholmi 14 C, Narva. Väärteoprotokolli AB 1289984 koopia (tl 9), mille kohaselt süüdistati 19.09.2012 A.Hents LS § 234 lg 1 järgi. Karistusregistri väljavõtte (tl 10-11), kust tuleneb, et Aleksei Hents on 5 korda väärteokorras karistatud. Kohus loeb menetlusaluse isiku muudetud ütlused, tunnistaja ütlused ja teised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Kohus loeb väärteoprotokolli AB 1289984 koopia lubamatuks tõendiks, sest väärteoprotokolli kohta puudub jõustunud otsus. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Aleksei Hents juhtis 08.09.2012 kell 00.44 Ida-Virumaal Narva linnas Kerese tänaval maja 5 juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg/l. Aleksei Hents pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §224 lg 2 järgi, rikkudes
Aleksei Hents ise nõustub, et tarvitas ta alkoholi pärast alkoholi tarvitamist juhtis sõidukit. Temal tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga ja ta oli nõus tulemusega. Kahetseb tehtut. Aleksei Hents´i alkoholi joove on kinnitatud joobeseisundi kontrollimise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktiga, tunnistaja S. M ütsustega. ASJASSEPUUTUVAD NORMID
lg 5 sätestab: Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
§-ga 224 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse osas on väätreokoosseis blanketne. Objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. 3 Käesoleval juhul tuvastati, et Aleksei Hents juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, tema väljahingatavas õhus leiti 0,64 milligrammi alkoholi ühe väljahingatava õhu liitri kohta ning süüdistatava kasuks arvestati maha laiendmääramatus 0,05 milligrammi ja lõplikuks tulemiks loeti 0,59 milligrammi alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Aleksei Hents juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le 5. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Aleksei Hents pani toime väätreo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei Hents tarvitas 08.09.2012 alkohoolseid jooke ning oli teadlik, et juhib sõiduautot alkoholi joobe, kuid suhtus sellesse ükskõikselt ning seega pani väärteo toime otsese tahtlusega. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Aleksei Hents talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Aleksei Hents juhtis sõiduautot juhile keelatud seisundis, millega ohustas teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Kohus võtab arvesse tema väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse määra ja seda, et teo pani Aleksei Hents toime otsese tahtlusega. Andrei Hents’a tegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Aleksei Hents tunnistas ennast süüdi täielikult, kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks 4 asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul viis kehtivat karistust väärtegude toimepanemise eest. Arvestades väärteo toimepanemise tehiolusid, kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, Aleksei Hents’a isiksust, ei pea kohus põhjendatuks valida karistuseks raskemat karistusliiki, mida on võimalik määrata väärteo toimepanemise eest – aresti. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest, kohaldades tema suhtes karistusena rahatrahvi ja lisakaristust. Trahvi võib tulenevalt KarS § 47 lg 1 kohaldada 3-300 trahviühiku ulatuses, trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohus leiab, et karistus- rahatrahv 200 eurot ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks- kogumis on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalusi. Valitud karistustes kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreventiivsed eesmärgid vajalikul määral. Kohtu hinnangul on rahatrahv summas 200 eurot valitud rikkumisele vastavalt. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute rikkumiste toimepanemine sellesama isiku poolt. Sama menetlusalune isik on toime pannud 2011 aastal kaks väärtegu
S § 218 järgi, 2010 aastal kolm väärtegu KarS § 218 lg 1, LS § 7435 lg 1 ja LS § 74-36 lg 1 järgi, mille eest on määratud rahatrahvid. Fakt, et varasemate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ei ole hoidnud ära järgmist, so 08.09.2012 toimunud rikkumist, tähendab, et noil eelmistel kordadel süüle ja üldpreventiivsetele eesmärkidele vastavad trahvid ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest ja seekord tuleb rakendada süüle ja ka eripreventiivsetele eesmärkidele vastavat karistuse kombinatsiooni nii karistuse liigi kui ka määra valikul. Konkreetse menetlusaluse isiku puhul on tõendamist leidnud fakt, et ainult rahatrahvi määramine eelnevalt viiel korral ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõtet kui ka preventsioone ehk nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Eripreventiivsel eesmärgil ei ole vajalik lisakaristuse kohaldamine esimesel korral enamas määras kui minimaalses määras ehk juhtimisõiguse äravõtmisena 3 kuuks. Sellisena ei lähe kohaldatud lisakaristus ja sellest tulenev preventsioon kaugemale minimaalselt vajalikust ega ulatu teiste toimepanijate süü arvestamiseni. Juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalses määras on arvestatud ka rikkuja isikuga seotud asjaolud- juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks koormaks isikut ülemääraselt. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse isiku kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümne trahviühikut. Aleksei Hents oli kinni peetud alates 08.09.2012 kuni 09.09.2012, so 2 päeva, mida tuleb arvestada karistusaja hulka. Kahele kinnipidamise päevale vastavad kakskümmend trahviühikut, seega tuleb ärakandmisele rahatrahv 30 trahviühiku suuruses, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Larissa Prokopenko Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.