1-09-16339/43

1-09-16339 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-16339 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janis Vugti (Vugt) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Janis Vugti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 03.10.2012 määrusega jäeti Janis Vugt temale Harju Maakohtu 01.12.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Vugt tunnistati süüdi Harju Maakohtu 01.12.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Tartu Maakohtu 15.07.2009 mõistetud otsusega 4 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.05.2009 ja lõpp on 14.03.
4. Viru Maakohtus registreeriti 02.08.2012 Viru Vangla taotlus J. Vugti tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu J. Vugti, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et J. Vugt ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Maakohus leidis, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et J. Vugt ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda. Kuna varasematel kordadel ei ole J. Vugt suutnud katseajal seaduskuulekalt käituda, oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leidis, et ka kriminaalhooldaja kontroll ning elektrooniline järelevalve ei suudaks kindlustada J. Vugti poolt uute kuritegude toimepanemisest hoidumist. J. Vugti lubadusi end muuta peab kohus paljasõnalisteks, kuna Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava suhtes käib kriminaalmenetlus seoses kelmuse süüdistusega. Kohus leidis, et J. Vugti tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla oleks ilmselgelt ennatlik ka arvestades tema varasemat karistatust ja seda, et ta on mõistetud süüdi rahvatervise vastases kuriteos ja tulirelvaga seotud kuriteos. Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Vugt on ohtlik avalikkusele ning tal on riskiv ja hoolimatu elustiil. Eeltoodut arvestades ei pidanud kohus võimalikuks J. Vugti tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub J. Vugt tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga, et ta on riskiva ja hoolimatu elustiiliga. Ta väidab, et on vanemaks saanud ning oma mõtlemist muutnud. J. Vugt märgib, et ta on ära kandnud rohkem kui 2/3 talle mõistetud karistusest. J. Vugt leiab, et maakohus ei süvenenud tema distsiplinaarrikkumiste asjaoludesse. Uksefiksaatori omavolilise kasutamise ees karistati teda distsiplinaarkorras, kuna ta üritas ust sulgeda, et saaks vaikuses magada. Teine distsiplinaarkaristus määrati XXXX töödest keeldumise eest, kuna J. Vugt ei olnud nõus nii madala tasu eest tööd tegema. Käesoleval hetkel töötab ta vanglas XXXX juba üle 8 kuu. J. Vugt selgitab, et kriminaalmenetluses kelmuse toimepanemise osas on sõlmitud prokuröriga kokkulepe, mis pole veel jõustunud. Nimetatud kriminaalmenetlus on kestnud 3 aastat ja 7 kuud ehk tema vangistuses viibitud aja. J. Vugt väidab, et pani kelmuse toime narkootiliste ainete mõjul, mille käitlemise eest kannab ta käesoleval hetkel karistust. Kui ta suudab hoiduda narkootilistest ainetest, ei pane ta uusi kuritegusid enam toime. J. Vugt on osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammi „XXXX“ tugigrupis. Suureks motivatsiooniks on talle tema perekond – elukaaslane ja XXX-aastane laps. Samuti ei soovi J. Vugt koormata riiki oma ülalpidamisega. Talle on garanteeritud töökoht ning vabaduses olles saaks ta tasuda oma võlgu, mida on üle 10 000 euro. J. Vugt leiab, et kohus peaks arvesse võtma vangla arvamust, kuna vangla on näinud tema arengut ja toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangla kinnipeetava iseloomustusest ka nähtub, et arvestades mitmeid näitajaid – eluaset, majanduslikku toimetulekut, haridust, elustiili – puudub J. Vugti puhul ohtlikkus uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et J. Vugti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning -2- käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et J. Vugtil on vabanedes olemas elukoht, töökoht ning toetavad perekonnaliikmed. Ringkonnakohus hindab samuti J. Vugti poolt vanglas sõltuvusteemalises tugigrupis osalemist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et J. Vugti on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda kuus korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel on J. Vugti suhtes menetluses kriminaalasi seoses kelmuse toimepanemisega. Vanglakaristust kannab J. Vugt neljandat korda. Käesoleval hetkel kannab J. Vugt karistust muuhulgas KarS § 184 lg 1 järgi, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on I astme rahvatervisevastane kuritegu. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud J. Vugti uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et J. Vugt suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on J. Vugti suhtes varasemalt kohaldatud katseaega ja kriminaalhooldust, kuid J. Vugt pani katseajal toime uue kuriteo ning ei järginud käitumiskontrollnõudeid. Sellest järeldab kohtukolleegium, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda J. Vugtile soovitud mõju ja seega ei teki kohtul ka veendumust, et seekord suudab J. Vugt katseaega positiivselt läbida. Ringkonnakohus on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. J. Vugtil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtukolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et J. Vugti poolt toime pandud distsiplinaarrikkumiste puhul on tegemist väheoluliste rikkumistega. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski rikkumine pole tähtsusetu ning kõigi kehtestatud normide järgimine on oluline. Seega näitab distsiplinaarkaristuste olemasolu, et isegi range järelevalve tingimustes pole J. Vugt suutnud kehtivaid norme järgida. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on J. Vugti kuriteod toime pandud sõltuvusprobleemide tagajärjel. Enne vanglakaristuse kandmist tarvitas ta narkootikume igapäevaselt ning oli neist sõltuvuses. J. Vugt kinnitab ka ise määruskaebuses, et narkootiliste ainete tarvitamine on kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kuigi J. Vugti enda kinnitusel soovib ta edaspidi narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda, on eelnevalt nimetatud asjaoludest nähtuvalt narkootikumide tarvitamine J. Vugti puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et J. Vugtil on vajalik vangistuses kinnistada positiivseid nihkeid oma elus ja oma sõltuvusprobleemidega jätkuvalt tegeleda, et viia uute kuritegude toimepanemise risk minimaalsele tasemele. Kohtukolleegium selgitab, et kohus peab arvestama vangla seisukohaga kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise osas kogumis teiste asjaoludega, kuid vangla arvamus ei ole kohtule siduv. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuses esitatud asjaoludega J. Vugti tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalikkuse hindamisel arvestanud. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. J. Vugti suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kes on kuriteo toime pannud ka katseajal, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära J. Vugti poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et J. Vugti -3- tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et J. Vugti tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk