§-st 390,
lg 1 p-st 1,
oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdistatav Margo Moggomi määruskaebus rahuldamata ning tema taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega läbi vaatamata. Edasikaebamise kord:
lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 30.08.2012 eeluurimiskohtuniku määrusega kohaldati kriminaalasjas nr 12260103596 kahtlustatava Margo Moggomi suhtes tõkendina vahistamist. 01.10.2012 saabus Tartu Maakohtusse kahtlustatava M. Moggomi taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega vastavalt
§-le 1371. 15.10.2012 saabus Tartu Maakohtusse Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna arvamus M. Moggomi poolt avaldatud vabanemisjärgses elukohas aadressil XXX elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt kuulub nimetatud eluase M. Moggomile endale, ta on seal ka ainuke elanik ning korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks sätestatud tingimustele. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 15.10.2012 on Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatnud süüdistusakti kriminaalasjas nr 12260103596 M. Moggomi süüdistuses KarS § 121 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtusse ning asja menetlevaks kohtunikuks on määratud kohtunik Ingeri Tamm. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et lähtuvalt
täidab eeluurimiskohtunik temale pandud ülesandeid kriminaalmenetluse kohtueelses menetluses. Eeluurimiskohtuniku pädevuses on muuhulgas kohtueelses menetluses kahtlustatava suhtes tõkendi vahistamine kohaldamise otsustamine ja
Eeluurimiskohtunikul puudub pädevus kriminaalasjas tõkendi kohaldamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks pärast süüdistusakti kohtusse saabumist ning asja menetleva maakohtuniku määramist. Pärast süüdistusakti kohtusse saabumist on tõkendi kohaldamisega seonduvaid küsimusi pädev lahendama kriminaalasja menetlev maakohtunik. Maakohus märkis, et M. Moggomi taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega saabus Tartu Maakohtusse vahetult enne süüdistusakti kohtusse saabumist. Seega, arvestades eelnimetatud taotluse ja süüdistusakti kohtusse saabumise vahele jäävat ajavahemikku ning vajadust saada arvamus kriminaalhooldusametnikult, ei olnud eeluurimiskohtunikul võimalik taotlust läbi vaadata enne süüdistusakti kohtusse saatmist. Kuna alates süüdistusakti kohtusse saabumisest puudub eeluurimiskohtunikul pädevus teha menetlustoiminguid juba kohtu menetluses olevas kriminaalasjas ning käesoleval juhul on kahtlustatava taotlus esitatud kohtueelse menetluse käigus eeluurimiskohtunikule, siis tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Samas pidas kohus vajalikuks märkida, et M. Moggomil on õigus esitada nimetatud taotlus uuesti läbivaatamiseks asja menetleva kohtu poolt korraldataval eelistungil. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu M. Moggom esitas Tartu Ringkonnakohtule taotluse Tartu Maakohtu määruse tühistamiseks ja palub läbi vaadata tema taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. Väär on kohtuniku väide, mille kohaselt saabus taotlus kohtusse vahetult enne süüdistusakti kohtusse saabumist. Kohtu määruses on kirjas, et taotlus saabus kohtusse 01.10.2012. Süüdistusakt saabus aga kohtusse 15.10.2012. Määruskaebuse esitaja on taotluses nimetanud põhjused, miks ta taotleb kiiresti tõkendi vahistamine asendamist elektroonilise valvega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et eeluurimiskohtunikul puudus tulenevalt
pädevus kriminaalasjas tõkendi kohaldamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks pärast süüdistusakti kohtusse saabumist ning asja menetleva maakohtuniku määramist. Eeluurimiskohtuniku pädevuses on küll muuhulgas kohtueelses menetluses kahtlustatava suhtes tõkendi vahistamine kohaldamise otsustamine ja
lg 1 alusel vahistamise elektroonilise valvega asendamise otsustamine, ent kohtumenetluses peab eeluurimiskohtunik vastavalt
lg 1 p-le 2 kohtuasja arutamisest taanduma, kui ta on samas kriminaalasjas teinud vahistamismääruse, välja arvatud kui kohtuasja arutatakse kokkuleppe- või käskmenetluses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.