S § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 9 kuud,
S § 74 järgi tingimisi vangistusega 6 kuud, katseaeg 2 aastat. Kohaldatud tõkend: vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud 02.03.2012. Kaitsja Milvi Söörd RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 3051 , § 306, § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311-313, § 317, § 126, § 175 lg 1 p 3, 4, § 180 lg 1, § 126 kohus o t s u s t a s:
lg 2 tõlgitakse juhul, kui süüdistatav ei valda eesti keelt, talle kohtuotsus emakeelde. Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Sergei Tjutnevit selles, et tema omandas eeluurimisega täpselt tuvastamata isikult ja tuvastamata ajal, kuid enne 02.03.2012 Tallinnas suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga 30,63 grammi (puhtal kujul 7,04 grammi) ning narkootilist ainet kanepit kokku massiga vähemalt 2,64 grammi, so kokku narkootilist ainet rohkem kui kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Osa narkootilisest ainest, so 1,93 grammi metamfetamiinsulfaati (puhtal kujul 0,47 grammi metamfetamiini) ja vähemalt 2,64 grammi peenestatud kanepit (marihuaanat), hoidis Sergei Tjutnev enda valduses kuni 02.03.2012 kella 12:00-ni, mil narkootilised ained tema kahtlustatavana kinnipidamisel tema suusapükste taskust leiti ja ära võeti. Osa narkootilisest ainest, so 28,70 grammi metamfetamiinsulfaati (puhtal kujul 6,57 grammi metamfetamiini) oli Sergei Tjutnev jätnud taksojuhi teadmata AS-ile Tallink Grupp kuuluvasse takso Audi A6, reg nr xxx, tagaistmele kotti, kus see sündmuskoha vaatluse käigus 02.03.2012 leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootiliste ainte kanepi ning metamfetamiini ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Sergei Tjutnev toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik, poolte ja süüdistatava seisukohad istungil: Kohtueelses menetluses kohaldati Sergei Tjutnevi suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld. Süüdistatav deklareeris menetlejale oma kindla elukoha: Xxx, Tallinnas ja andis allkirja, et ta ei tohi oma elukohast lahkuda. 12.04.2012 sõlmis prokuratuur Sergei Tjutnevi ja isiku kaitsjaga kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt taotles prokuröri abi isiku süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ja karistamist tingimisi 3 aastase vangistusega, katseaja pikkusega 36 kuud. 13.04.2012 tagastas Harju Maakohus kokkuleppe põhjendusega, et kokkuleppes sisalduv karistus on põhjendamatult leebe. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 20.04.2012 Harju Maakohtule süüdistusakti Sergei Tjutnevi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi üldmenetluses. Sergei Tjutnev anti kohtu alla 03.05.2012 määruse alusel. Esimene kohtuistung kriminaalasjas toimus 12.06.2012 kell 10:
lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Käesoleval juhul on kohtule edastatud informatsioon, et Sergei Tjutnev lahkus Eesti Vabariigist ning käesoleval hetkel viibib isik kinnipeetuna Argentiinas Buenos Aireses. Kohtule teadaolevalt ei ole isik Eestisse naasnud. Kohus märgib, et süüdistatav oli teadlik sellest, et tema kriminaalasi on edastatud menetlemiseks Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale, samuti teatati süüdistatava täisealisele perekonnaliikmele 12.06.2012 aeg ja koht, kuid süüdistatav asus kohtust kõrvale hoiduma ning lahkus tõkendit rikkudes Eesti Vabariigist. Kohus möönab, et isiku asukoht on küll teada, kuid märgib, et isiku kohtuistungile ilmumise tagamine ei sõltu Eesti Vabariigist. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et Lõuna-Ameerikas narkootikumide salaveo eest mõistetavad karistused on märkimisväärsed ning seega ei ole kindel, kas isiku süü tuvastamise korral Sergei Tjutnev lähitulevikus Eesti Vabariiki naaseb. Sergei Tjutnevi kaitsja hinnangul takistusi tema kaitsealuse kriminaalasja arutamiseks isiku osavõtuta ei ole – kriminaalasja asjaolud on selged, süüdistatav on eeluurimisel oma süüd tunnistanud ning sõlmis kriminaalasjas esmalt ka kokkuleppe. Süüdistatav saab realiseerida edasikaebeõigust kohtuotsuse kättetoimetamisel; süüdistatava kaitsja osales istungil ning seega on tagatud Sergei Tjutnevi kaitse- ja edasikaebeõigus. Kohtulikul uurimisel käsitletud tõendid. 24.10.2012 kohtuistungil loobus prokurör tunnistaja A. Jänese kohtuistungil küsitlemisest, kaitsja ei pidanud samuti vajalikuks tunnistaja ülekuulamist. Kohtule esitati ja kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: 02.03.2012 S. Tjutnevi kahtlustatavana kinni pidamise protokoll (kd II tlk 12-13), 02.03.2012 sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd II tlk 14-15), 05.03.2012 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (kd II tlk 16-20), 05.03.2012 Põhja Prefektuuri ekspertiisimäärus (kd II tlk 2122), 16.03.2012 ekspertiisiakt nr 12E-AN0226 (kd II tlk 23-24), S. Tjutnevi kahtlustatavana antud ütlused (kd II tlk 26-32). Täiendavalt esitas prokurör menetluskulusid puudutavad dokumendid (õiend ekspertiisi maksumuse kohta kd II tlk 25, kaitsjale määratava tasu taotlus kd II tlk 34) ning tõendi S. Tjutnevi maksustatava tulu kohta 2010 aastal. Kohtu seisukoht: 02.03.2012 S. Tjutnevi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti isik kinni 02.03.2012 kella 12:00 Kaera tn 6 Tallinnas. S. Tjutnevi kinnipidamisel leiti ja võeti ära isiku suusapükste paremast küljetaskust 1 minigrippkilekott milles omakorda 1 minigrippkilekott valge pulbrilise ainega; isiku siniste teksapükste paremast küljetaskust 2 minigrippkilekotti, milles mõlemas roheline taimne puru; isiku musta värvusega rahakotist A. T nimele ISIC õpilaspilet. Seega on S. Tjutnevi kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga tõendatud, et isiku kinnipidamisel leiti tema juurest kahtlase sisuga minigrippkilekotte. 02.03.2012 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 02.03.2012 kella 12:05 sündmuskohta – sõiduautot Audi A6 r/n xxx. Vaatlusega tuvastati, et sündmuskoht asub Tallinnas, Kaera tn 6 maja kõrval hoovis, kus seisab kollast värvi Tallink takso logoga sõiduauto Audi A6 r/n xxx. Peale juhi taga istuja ukse on kõik uksed avatud. Auto tagumisel istmel (juhipoolses küljes) on 5 musta värvi käekott, mis on avatud. Käekotis on nähtaval 4 minigrippkilekotti (mõõtmetega ca 8x13cm) milledes kõigis hulganisti tühje minigrippkilekotte. Kotis on nähtaval 1 minigrippkilekott (mõõtmetega ca 4x7,5cm) milles sees heledat värvi pulbriline aine. Samuti on kotis nähtaval üks suurem minigrippkilekott (mõõtmetega 8x13,5cm) milles natuke alla poole koti on täidetud heledat värvi pulbrilise ainega. Kirjeldatud kotis on nähtaval elektrooniline kaal (mõõtmetega 6x11,5cm) kirjaga Digital Scale. Koti kõrval, autoistme peal on sisselülitatud mobiiltelefon LG musta värvi korpusega, üla- ja alaosa punast värvi. Sündmuskohalt võeti kaasa järgmised esemed: 4 minigrippkilekotti (mõõtmetega ca 8x13cm) milledes kõigus hulganisti tühje minigrippkilekotte pakendati kõik paberist ümbrikusse, suleti ja märgistati numbriga 1; 1 minigrippkilekott (mõõtmetega 4x7,5cm) milles sees heledat värvi pulbriline aine pakendati paberist ümbrikusse, suleti ja märgistati numbriga 2; 1 suurem minigrippkilekott (mõõtmetega 8x13,5cm) milles natuke alla poole koti on täidetud heledat värvi pulbrilise ainega pakendati paberist ümbrikusse, suleti ja märgistati numbriga 3; elektrooniline kaal (mõõtmetega 6x11,5cm) kirjaga Digital Scale pakendati paberist ümbrikusse, suleti ja märgistati numbriga 4; sisselülitatud mobiiltelefon LG pakendati paberist ümbrikusse, suleti ja märgistati numbriga 5. 05.03.2012 asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud S. Tjutnevi kinnipidamisel leitud ja ära võetud esemete ning aine (1 minigrippkilekott milles omakorda 1 minigrippkilekott valge pulbrilise ainega; isiku siniste teksapükste paremast küljetaskust 2 minigrippkilekotti, milles mõlemas roheline taimne puru) ja 02.03.2012 sõiduautost Audi A6 r/n xxx leitud ja kaasa võetud esemete ning aine (2 minigrippkotti pulbrilise ainega, elektronkaal, 4 pakki minigrippkilekotti) vaatluse käik. Vaatluse käigus pildistati objekte. S. Tjutnevi ütlustega on tõendatud, et tema kinnipidamisel leitud ja läbiotsimisel ära võetud pulbrilise massi näol oli tegemist amfetamiini ja kanepiga. Isik selgitas, et sai ained Ediku nimeliselt meesterahvalt, kellega tutvus juhuslikult Sõle 18 asuvas ühiselamus. Esimesel korral ostis ta 5g amfetamiini enda tarbeks, järgmisel korral tellis Edikult suurema koguse – 30g, suurema koguse hind on soodsam. Saadud aine kontrollis ta kinnipidamisel leitud elektronkaaluga üle. Osa ostetud amfetamiinist jättis ta endale, suurema osa viis sõbra Saša juurde hoiule. Saša juurde hoiule viidud amfetamiin asus naiste kotis, mis 02.03.2012 taksost ära võeti. Saša ei teadnud, mis kotis on – ta ei tuhni võõrastes asjades. 02.03.2012 käis ja võttis Saša juurde hoiule võetud amfetamiini ära ja plaanis sellega oma tütarlapse – Viktoria juurde sõita. Tahtis amfetamiini ära anda, sest raha aine ostmiseks andis Viktoria. Kinnipidamisel leitud ja ära võetud kanep on tal juba ammu, keegi kostitas teda, kes – seda enam ei mäleta. 02.03.2012 viibis aadressil Tammsaare tee 103-49, see on ühe tuttava – Daša – üürikorter. Ta helistas ühele tuttavale – Epule – ja küsis, kas on võimalik talle mingi transpordivahend muretseda, et ostetud narkootilised ained ära viia. Epp lubas transpordi muretseda, kuid tahtis selle eest samuti narkootilisi aineid. Kuna tal oli eelnevalt aine ostetud Viktoria jaoks, siis lubas Epule tarvitamiseks anda, mitte müüa, sellest kogusest väikese koguse. Mõne aja pärast sõitis Epp talle taksoga Tammsaare teele järgi, seejärel sõitsid nad kolmekesi Koplisse. Ta väljus taksost ja läks oma tuttava Sanja juurde narkootilisi aineid võtma. Kui ta oli ained saanud helistas ta uuesti Epule ja palus, et talle saadetaks takso järele. Epp andis taksojuhile tema numbri. Esimest korda helistas taksojuht talle. Ta tellis takso Randla tn ühiselamute juurde järgi, Eppu enam taksos ei olnud. Taksoga sõitis ta Uus-Maleva tn, sest pidi aitama sõbra kesklinna sõidutada, sealt edasi läksid nad Erika tn süstlavahetuspunkti. Kui taksojuht Kaera tn pööras, pidas politsei sõiduki kinni. Kui teda ei oleks kinni peetud, oleks ta sõitnud edasi Epu juurde, andnud talle narkootilisi aineid, seejärel Miša ära viinud ja Daša juurde sõitnud, et viimasele samuti narkootilisi aineid anda; siis oleks ta Viktoria juurde läinud. Taksojuhile ta ei rääkinud, et tal on narkootilisi aineid kaasas. Seega on S. Tjutnevi ütlustega tõendatud, et lisaks tema kinnipidamisel leitud ja ära võetud narkootilistele ainetele kuulusid 02.03.2012 sündmuskoha – sõiduauto Audi A6 r/n xxx vaatlusel auto tagaistmelt leitud esemed samuti süüdistatavale. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et temaga samal ajal taksos viibinud isikud (va „Epp“) ei teadnud narkootilisest ainest midagi; S. Tjutnevi ütlustega on tõendatud, et süüdistatav omandas narkootilist ainet, isiku ütlustest nähtub 6 samuti narkootiliste ainete – amfetamiini ja kanepi - valdamise fakt. 05.03.2012 määrati S. Tjutnevi kinnipidamisel ja tema juurest ära võetud objektide ning 02.03.2012 sõiduauto Audi A6 r/n xxx vaatlusel leitud ja kaasa võetud objektide suhtes narkootilise aine ekspertiis. 16.03.2012 ekspertiisiaktis nr 12E-AN0226 toodud ekspertarvamusega on tõendatud, et – 1) minigrippkilekotis, mis on teises minigrippkilekotis, olev valge pulber (pakend nr 1) massiga 1,93g sisaldab 32% metaamfetamiinsulfaati, pulbris on 0,47g metaamfetamiini; 2) minigrippkilekotis olev roheline taimepuru (pakend nr 2) massiga 2,64g on peenestatud kanep (marihuaana) mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (4,1%); 3) minigrippkilekotis olev rohelise ja pruuni taimepuru segu (pakend nr 2) massiga 0,43g on peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, milles marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata; 4) minigrippkilekotis olev valge pulber (pakend nr 2) massiga 5,68g sisaldab 28% metaamfetamiinsulfaati, pulbris on 1,20g metaamfetamiini; 5) minigrippkilekotis olev niiske valge pulber (pakend nr 2) massiga pärast kuivatamist 23,02g sisaldab 31% metaamfetamiinsulfaati, pulbris on 5,37g metaamfetamiini; 6) digitaalkaalul Digital Scale (pakend nr 4) leidub metaafetamiini jälgi. Seega kinnitab eksperdi arvamus S. Tjutnevi ütlusi selle kohta, et isik omandas ja valdas amfetamiini ning kanepit. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et S. Tjutnevil oli metaamfetamiini puhtal kujul 7,04g (7040mg) ja kanepit 2,64g. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Erialakirjanduses (nt O. H. Drummer „The Forensic Pharmacology of Drugs of Abuse“, USA 2001; Randall C. Baselt „Disposition on Toxic Drugs and Chemicals in Man“, California 2000) toetavad seisukohta, et 10le inimesele narkojoobe tekitamisest piisab 500mg metaamfetamiinist ning 7,5g kanepist. S. Tjutnev omandas ja valdas kanepit koguses 2,64g – kanepit oli isikul väike kogus. EV Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-51-05 asunud seisukohale, et lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest, järelikult on lubatav ka suures ja väikeses koguses erinevate ainekoguste liitmine. Seega omandas ja valdas S. Tjutnev narkootilisi aineid – amfetamiini ja kanepit - suures koguses. Kohtu arvates nähtub S. Tjutnevi ütlustest vastuvaidlematult fakt, et isiku tahtlus oli suunatud aine omandamisele ja valdamisele eraldi, seega on tegemist kahe erineva osateoga. Metaamfetamiin ja kanep kuuluvad NPALS § 31 lg 1, § 4 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3¹ lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, va meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või seaduses ette nähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et S. Tjutnevil oleks olnud narkootiliste ainete käitlemiseks eriluba. Eeltoodu alusel leiab kohus, et S. Tjutnevile esitatud süüdistus suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises on põhjendatud ja tõendatud. S. Tjutnevi õigusvastane tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul pani S. Tjutnev kuriteo toime otsese tahtlusega. Isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud üksnes reaalne vangistus 1-10 aastat. Riiklik süüdistaja leidis, et S. Tjutnevit tuleks karistada 2 aasta pikkuse reaalse vangistusega. Kohus nõustub 7 prokuröriga selles, et arvestades isiku süü suurust on tegemist kohase karistusega. KarS § 184 lg 1 teokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine; süüteokoosseisu täitmiseks piisab, kui isik paneb toime ühe osateo. Seega on süüdistatava süü suuruse hindamisel kohtu arvates ka oluline isiku poolt toime pandud erinevate osategude arv. Vaatamata asjaolule, et S. Tjutnev möönas oma ütlustes asjaolu, et soovis omandatud ainet väikeses koguses ka kolmandatele isikutele edasi anda (aine edasiandmise kavatsusele osundavad kohtu hinnangul ka isiku juurest leitud tühjade minigrippkilekottide arv) on S. Tjutnevile süüdistus esitatud üksnes kanepi ja amfetamiini omandamises ja valdamises. S. Tjutnevi süü suuruse puhul tuleb arvesse võtta ka narkootilise aine kogust. Kohus märgib, et S. Tjutnevi poolt omandatud ja vallatud amfetamiinist piisanuks 235 isikule narkojoobe tekitamiseks. Seega oli üksnes amfetamiini kogus märkimisväärne. S. Tjutnev on andnud eeluurimisel kahtlustatavana ütlusi, oma ütlustes ei ole süüdistatav kordagi avaldanud kahetsust. Samas on isik oma tegu tunnistanud ja andnud üksikasjalikke ütlusi, mis riimuvad asjas kogutud tõenditega. Süü tunnistamist võib arvestada S. Tjutnevi karistust kergendava asjaoluna. S. Tjutneviga sõlmiti käesolevas kriminaalasjas 12.04.2012 kokkulepe, mille kohaselt oleks teda karistatud vangistusega 3 aastat, mis oleks jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 74 alusel, katseajaga 3 aastat. 13.04.2012 määruse alusel tagastas kohus kokkuleppe prokuratuurile põhjendusega, et S. Tjutnevi isikut arvestades ei ole mõeldav talle karistuse tingimuslik kohaldamine – tingimisi vangistuse läbi ei ole võimalik saavutada KarS § 56 sätestatud karistuse eesmärke. 24.10.2012 kohtuistungil asus kaitsja kohtuvaidluses seisukohale, et S. Tjutnevi suhtes tuleks kohtul siiski kaaluda võimalust isikule mõistetava vangistuse täielikku või osalist tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. EV Riigikohtu praktika kohaselt (lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-9906) tuleb karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada ka süüdlase isikut; vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumiseks (EV Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-06). S. Tjutnev omandas suure koguse narkootilist ainet ja valdas seda, tegemist oli tahtiku teoga. Kohus ei tuvastanud S. Tjutnevi teos sellised erandlikke asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kaaluda isiku teo pinnalt tema tingimuslikku vabastamist. S. Tjutnevi ankeetandmetest nähtuvalt on isik varem kriminaalkorras karistatud 8 korral, sh reaalse vangistusega. 24.09.2009 Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud kandmisele kuuluv karistus – 6 kuu pikkune vangistus – jäeti KarS § 74 järgi tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseaja jooksul. Käesolevas kriminaalasjas esitas prokurör kohtule õiendi S. Tjutnevi maksustatava tulu kohta 2010 aastal. Õiendi kohaselt S. Tjutnevil 2010 aastal ametlikke tuluallikaid ei olnud, süüdistatava ankeetandmetest nähtuvalt isikul süüdistusakti koostamise ajal ametlikku töökohta ei olnud. Eeltoodu pinnalt tekib kohtul põhjendatud kahtlus selles, et isik ei pruugi oma igapäevaseid olmevajadusi katta legaalsete tulude arvel. Kohtul puudub veendumus, et isiku puhul, keda on varasemalt, korduvalt karistatud reaalse vangistusega on karistuse eripreventiivsed eesmärgid saavutatavad tingimusliku või osalise šokivangistusega. Eeltoodu alusel tuleb S. Tjutnev süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja isikule tuleb määrata karistuseks 2 aasta pikkune vangistus. S. Tjutnev oli kahtlustatavana kinni peetud 02.03.2012, so 1 päeva. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb eelvangistuses viibitud aeg karistusajast maha arvata. S. Tjutnevil tuleb ära kanda 1 aasta, 11 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. S. Tjutnevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata; tõkend tuleb tühistada siis, kui S. Tjutnev asub karistust kandma. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud järgmised esemed: narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 12E-AN0226 tagastatud esemed: minigrippkilekotid (6tk), digitaalkaal, sündmuskoha vaatlusel ära võetud kasutamata minigrippkilekotid. Kohtu hinnangul tuleb asitõendid
Ekspertiisiaktist nähtuvalt asub ekspertiisiks esitatud narkootiline aine EKEI keemiaosakonnas. Kohtu hinnangul tuleb aine konfiskeerida ja hävitada otsuse jõustumisel. Menetluskulud: 8
lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määrusega nr 169 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 725,00 EUR. S. Tjutnev mõisteti süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mis on I astme kuritegu, seega tuleb S. Tjutnevilt välja mõista sundraha 725,00 EUR.
lg 1 p 3 ja 4 kohaselt loetakse menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel või juriidilisel isikul ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaalasjas on järgmine ekspertiisikulud: narkootilise aine ekspertiisi maksumus 504,00 EUR (õiend kd II tlk 25). Kriminaalasjas on S. Tjutnevi kaitsjale Eesti Advokatuurile eraldatud vahenditest hüvitatud 288,00 EUR. Menetluskulu kokku on seega 792,00 EUR.
lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu; kohtu hinnangul puudub S. Tjutnevi puhul alus menetluskulude täielikuks või osaliseks riigi kanda jätmiseks. S. Tjutnev on täisealine, töövõimeline isik. Seega tuleb S. Tjutnevilt välja mõista 725,00 EUR sundraha ja 792,00 EUR menetluskulu.
Kohtu hinnangul võib S. Tjutnev sundraha ja menetluskulu tasuda 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtunik: Rahvakohtunik: Rahvakohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.