Obsah (5)

§ 121§ 266§ 64§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-12-5095 (kohtueelses menetlu

§ 121

, § 266 lg 2 p 3 järgi Kristiina Pikk (isikukood 48101076015; elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxxxxx; ilma kindla töökohata, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; omab kriminaalkaristatust)

§ 121

, § 266 lg 2 p 3 järgi advokaat Mart Sikut Süüdistus Süüdistatav Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Margus Pikk süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 kuud ning tunnistada Margus Pikk süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud;

§ 64

alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Margus Pikale liitkaristus vangistusena 10 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 10 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Margus Pikale katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 10 kuud ei pöörata täitmisele, kui Margus Pikk ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Margus Pikale käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xxx-xx, xxxxxxxx; 1.2 tunnistada Kristiina Pikk süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud ning tunnistada Kristiina Pikk süüdi

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;

§ 64

alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Kristiina Pikale liitkaristus vangistusena 4 kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 4 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Kristiina Pikale katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 4 kuud ei pöörata täitmisele, kui Kristiina Pikk ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Kristiina Pikale käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx-xx, xxxxxxxx; tühistada Kristiina Pikale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult A.K. tsiviilhagi ning välja mõista Kristiina Pikalt 16,61 eurot A.K. kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Margus Pikalt sundraha 435 eurot, riigi õigusabi tasu 38,40 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 476,10 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 39,68 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2.2 Kristiina Pikalt sundraha 435 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 437,70 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 36,48 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev. Selgitused
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-5095“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Margus Pikale mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 10 kuud;

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 8 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkarituseks vangistus 10 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Margus Pikale katseaeg 18 kuud koos allutamisega

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 2 2) Kristiina Pikale mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi vangistus 4 kuud;

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 3 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkarituseks vangistus 4 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Kristiina Pikale katseaeg 18 kuud koos allutamisega

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Margus Pikka on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis 05.09.

1. a kella 14.00 paiku Viljandi linnas xxxxx xx xxx maja ühiskoridoris kallale E.K.le, keda peksis rusikate pea- ja kehapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Veel süüdistatakse Margus Pikka selles, et olles 05.09.
2. a kella 14.00 paiku omavoliliselt sisenenud O. P. korterisse xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx xxx-x, tõmbas E.K. istumise alt ära tooli, lükkas viimase kušetile pikali ning peksis teda rusikate ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, millega tekitaks kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Margus Pika tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi kehalise väärkohtlemisena, so teise isiku löömisega.

Veel süüdistatakse Margus Pikka selles, et tema, isikute grupis koos Kristiina Pika ja A.K.ga, sisenesid ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt O.P. korterisse xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx xxx-xx Margus Pika tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena, kui see oli toime pandud grupi poolt. Kristiina Pikk on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, isikute grupis koos Margus Pika ja A.K.ga, sisenesid ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt 05.09.2010 kella 14.00 paiku O.P. korterisse xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xx xxx-x. Kristiina Pika tegu on talle kvalifitseeritud

§ 266

lg 2 p 3 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisena, kui see oli toime pandud grupi poolt. Veel süüdistatakse Kristiina Pikka selles, et tema 23.03.2010 kella 18.00 paiku xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxx x-x korteris lõi A.K.t põlvega 5 korda vastu nägu ja seejärel tiris jopest sikutades teda voodist välja, mille käigus purunes jope käis. Löömisega põhjustati kannatanule valu ja jope lõhkumisega varaline kahju 16.61 eurot (260 krooni). Kristiina Pika tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi kehalise väärkohtlemisena, so teise inimese löömisega.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Süüdistatavad, kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS (Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. A.K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 16,61 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus 3 Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Margus Pikalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu 38,40 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Kristiina Pikalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 4