1-11-12192/26

(09750000055)Kohtunik Kohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalasi Tiit Laja süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi, MTÜ Abitelefonid süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi Prokurör Kaitsjad Indrek Kalda Tiit Laja kaitsja advokaat Peep Rajavere, MTÜ Abitelefonid kaitsja advokaat Argo Küünemäe Tiit Laja – elukoht *, ik 36008050318, * kodanik, *haridus, emakeel *keel, *, kriminaalkorras karistamata MTÜ Abitelefonid – äriregistrikood 80259255, asukoht Kaugtöökeskus Emmaste küla Emmaste vald Hiiumaa, esindaja MTÜ Abitelefonid juhatuse liige Teet Laja, elukoht * küla *, ik 38708082717, * kodanik, *haridus, emakeel keel Süüdistatavad Taotlus Prokurör Indrek Kalda taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Tiit Laja ja MTÜ Abitelefonid suhtes KrMS § 202 alusel Kohtu eelistungi toimumise aeg 12 .november 2012, Haapsalus RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3 alusel kriminaalmenetlus Tiit Laja süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi ning: 1.
2. panna Tiit Laja`le kohustuseks
3. maiks 2013.a: 1.1.1.maksta riigi tuludesse 400 (nelisada) eurot; 1.1.2.hüvitada kriminaalmenetluse kulud 734 (seitsesada kolmkümmend neli) eurot 29 senti. 1.
4. Kui Tiit Laja ei täida talle käesoleva määruse punktis 1.1 (alapunktides 1.1.1-1.1.2) pandud kohustusi uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. 2.Lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3 alusel kriminaalmenetlus MTÜ Abitelefonid 1 1 1-11-12192 süüdistuses KarS § 210 lg 3 järgi ning: 2.1.panna MTÜ-le Abitelefonid kohustuseks
5. maiks 2013.a: 2.1.1.maksta riigituludesse 500 (viissada) eurot; 2.1.2.hüvitada kriminaalmenetluse kulud 1088 (üks tuhat kaheksakümmend kaheksa) eurot 11 senti. 2.3.Kui MTÜ Abitelefonid ei täida talle käesoleva määruse punktis 2.1 (alapunktides 2.1.1-2.1.2) pandud kohustusi uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
6. Rahaline kohustus ja kriminaalmenetluse kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarvele nr 333416110002, viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-11-12192 ning nõude liik – kriminaalmenetluse kulu, rahaline kohustus. Kui tasujaks on teine isik, tuleb märkida isiku nimi, kelle eest tasutakse. 4.Saata kohtumääruse ärakiri Tiit Laja`le, MTÜ Abitelefonid esindajale Teet Laja`le, kaitsjatele, prokurörile ja kannatanule. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD Süüdistus Tiit Laja süüdistatakse selles, et tema, olles MTÜ Abitelefonid juhatuse liige, ning tegutsedes juriidilise isiku huvides, kasutas mitte-eesmärgipäraselt Sihtasutuse Avatud Eesti Fondi (edaspidi AEF), kes vahendas Eesti Vabariigiga sõlmitud halduslepingu alusel Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismidest rahastatud toetusskeemi Vabaühenduste Fond, ning mittetulundusühingu Abitelefonid (edaspidi Toetuse saaja) vahel projekti „Kaugtööalase võrgustiku loomine ja uute kaugtöökohtade loomine Hiiumaal“ (edaspidi Projekt) rahastamiseks Sihtasutuse Avatud Eesti Fond ja MTÜ Abitelefonid vahel 02.01.2009 sõlmitud projekti elluviimislepingu nr. E 09-22.02.-04-0303 (edaspidi Elluviimisleping) alusel eraldatud rahalisi vahendeid. AEF kandis vastavalt Elluviimislepingule Projekti kulude katmiseks 22.01.2009 Toetuse saaja arveldusarvele 165 445 krooni. Projekti eelarve punkti 6 kohaselt on MTÜ Abitelefonid planeerinud talle eraldatud vahendite arvel teostada järgnevad investeeringud: kaugtöö keskuse renoveerimine (ruumide korrastamine, sanitaarremont, elektritööd, IKT ühenduste loomine) summas 72 000 kr. Kaugtöökeskuse asukoht oli planeeritud Hiiu maakonda, Emmaste valda Pärna külas asuvale Vanapagana kinnistul asuvasse hoonesse. Elluviimislepingu punkt 1.3 sätestab :Toetuse Saajal on õigus kasutada Toetust ranges kooskõlas käesoleva Lepingu tingimuste ning projektitaotluses sätestatud tegevuste sisulise kirjelduse ja eelarvega. Elluviimislepingu punkt 2.2.1 alusel on AEF õigus kontrollida toetuse sihipärast kasutamist Toetuse Saaja poolt. AEF poolt teostatud kontrolltoimingute käigus on selgunud, et Tiit Laja esitas Projekti kulusid deklareerides valeandmeid ja juhatuse liikmena kasutas toetust osaliselt isiklikuks otstarbeks ning toetust ei ole kasutatud tema poolt sihtotstarbeliselt vastavalt elluviimislepingule, rikkudes sellega elluviimislepingu punkti 2.3.
8. mille kohaselt toetuse saaja on kohustatud tagama, et aruannete aluseks olevaid kulusid ei ole kasutatud ega kasutata kulude hüvitamiseks mõne teise projekti või lepingu raames või projektiga mitteseotud isiklikuks otstarbeks. 2 2 1-11-12192 Toetuse saaja on esiteks projekti kuluna 16.02.2009 tasunud AS Espak esitatud arve nr.
9. Arve on koostatud 16.02.2009, see on Tiit Laja korraldusel peale MTÜ Abitelefonid poolt vastava ülekande tegemist tühistatud ning arve alusel projektikontolt AS Espakile ülekantud summaga 6120.20 krooni on kaetud OÜ V (reg.nr.*9) vana võlg. OÜ V juhatuse liige on toetuse saaja * A L; Peale selle on Tiit Laja lasknud kanda projektikontolt oma pangakontole vastavalt 10.01.2009 sõlmitud töövõtulepingule nr.2009-2, lähtudes töövõtulepingu punktist 1.1 - töövõtja võib teha kulutusi, mis on suunatud lepingu ja projektide eesmärkide täitmisele, kuid kaetakse esitatud kuludokumentide alusel ja tasunud projektikuluna MTÜ Abitelefonide arvelt Emmaste Tarbijate Ühistu Tanklapoe poolt 20.01.2009 koostatud väikevahendite sularaha arve nr.
10. Arve sisuks on: montaaživaht 5 tk; naelad 4,0 ühikut; kruvid 3,0 ühikut; pistikupesad 10 tk; kaabel 12 m. Arve kogusumma on 2188.- krooni ja arvel olevaid materjale ei ole reaalselt abikõlbulikkuse perioodil kasutatud MTÜ Abitelefonide käsutusse antud ruumides. Samuti ei ole eelpoolnimetatud väikevahendite sularaha arve koostatud Tanklapoe müüja poolt; Peale selle on Tiir Laja lasknud kanda projektikontolt oma pangakontole ja tasunud projektikuluna MTÜ Abitelefonide arvelt Emmaste Tarbijate Ühistu Tanklapoe poolt 05.02.2009 koostatud väikevahendite sularaha arve nr.6, arve sisuks elektripirnid 10 tk, elektrikaitsmed 5 tk , elektriteip 2 tk, summas 1000.- krooni mida ei ole reaalselt abikõlbulikkuse perioodil kasutatud MTÜ Abitelefonid käsutusse antud ruumides. Lähtudes kriminaalasjas kogutud tõenditest lõpetas Emmaste Tarbijate Ühistu Tanklapood tegevuse 01.02.2009 ja eelpoolnimetatud väikevahendite sularaha arve ei ole koostatud Tanklapoe müüja poolt; Peale selle on Tiit Laja tasunud 15.01.2009 sõlmitud käsunduslepingu alusel (lepingu kogumaksumus 50 000 krooni) 23.01.2009 kaugtööpunkti renoveerimise eest projektikuluna MTÜ Abitelefonide arvelt FIE Tiit Kaermale arve nr. 1 alusel kaugtööpunkti renoveerimise eest 5200 krooni. Tegelikult toimusid selle summa eest renoveerimistööd kaugtööpunktiga ühes majas paiknevastes kohvikuruumides, mitte kaugtööpunkti ruumis. Kohvikuruumides tegutses V OÜ, mille juhatuse liige on A L ning maja kinnistul kuulub A L. Peale selle on Tiit Laja tasunud 15.01.2009 sõlmitud käsunduslepingu alusel projektikuluna 23.01.2009.a Päevasaare OÜ-le MTÜ Abitelefonide arvelt vastavalt Päevasaare OÜ poolt esitatud arvele nr. S1013 39 000 krooni ehitustööde eest kaugtööpunkti renoveerimise IKT lahenduste osas, kuigi tegelikult ei ole kaugtööpunktis abikõlbulikkuse perioodil renoveerimistöid teostatud. Päevasaare OÜ põhitegevusala on vastavalt Äriregistri andmetele nõupidamiste ja messide korraldamine ja renoveerimisalane registreering majandustegevuse registris puudub. Päevasaare OÜ juhatuse liikmed on Tiit ja Teet Laja, Peale selle on Tiit Laja tasunud 10.02.2009.a sõlmitud käsunduslepingu alusel 19.02.2009 projektikuluna Päevasaare OÜ-le MTÜ Abitelefonide arvelt vastavalt OÜ Päevasaare poolt esitatud arvele S1016 summas 19500 krooni kaugtööpunkti töökoha tehnilise lahenduse loomise, s.h. riist ja tarkvara installeerimise eest, kui projekti eelarves ei olnud eelarve punkt 6 kohaselt ITK vahendeid (s.h. riist-ja tarkvara) ette nähtud. Seega on Tiit Laja teostanud ja deklareerinud projekti kuluna töid ja makseid, mis ei ole otseselt seotud reaalselt teostatud töödega ning põhjendanud projekti raames ning toetustest tehtud makseid töödega, mis on teostatud enne projekti abikõlbulikkuse perioodi. Renoveerimisega seotud mitteabikõlbulikke kulusid on tehtud 63 700 krooni ulatuses, sellele lisanduvad Tiit Laja kuluaruanded summas 3188 krooni ja AS Espak’ile tasutud arve summas 6120.20 krooni. Peale selle on Tiit Laja kandnud kuluaruandesse ja tasunud MTÜ Abitelefonide arvelt 23.01.2009.a MTÜ Hansakoolituste poolt esitatud arve 231 alusel 8000.- krooni tööandjate koolituse eest mis on toimunud 16.01.2009 ja tasunud 16.02.2009 MTÜ Hansakoolituste poolt esitatud arve 1602 alusel 8000.- krooni 13.02.2009 toimunud tööandjate koolituse eest; Samuti on ta tasunud MTÜ Abitelefonide arvelt Viirisepa OÜ poolt esitatud arve T 0134 23.01.2009 VÜF projekti majutuse eest 1000.- krooni ja arve T0133 alusel VÜF side ja transporditeenuse eest 2000.- krooni 3 3 1-11-12192 Seega on kuluaruannetesse lisatud ja tasutud kulud mis on seotud mitteabikõlbulike kuludega tööandjate koolitamiseks summas 19 000 krooni. Kulud koolitusteks olid projekti raames ette nähtud, aga koolitatama pidi projekti eelarve punkt 5 kohaselt tulevasi kaugtöötajaid, mitte tööandjaid. Ettemaksuna MTÜ Abitelefonid kontole projekti elluviimiseks kantud toetustest on kasutamata jäänud 73046,80 krooni mida pole senini tagastatud, kuigi lepingu p 1.4 kohaselt pidi toetuse saaja lõpetama kõik tegevused ning kasutama toetuse hiljemalt 31.10.2009.a. Kokku on tekitatud AEF varaline kahju 165055.- krooni suuruses summas. Oma tegevusega on Tiit Laja rikkunud toetuse kasutamise põhimõtteid, Elluviimislepingu p 1.1 ja p 1.3 tingimusi ja Projektitaotluses sätestatut, mille kohaselt pidi Toetuse saaja kasutama toetust sihipäraselt, kooskõlas Projektitaotluses kirjeldatuga ja vastavalt Elluviimislepingu tingimustele. Sellise tegevusega pani Tiit Laja toime avalikest vahenditest tasuta saadud väljamakse, s.o soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise ehk soodustuskelmuse, mis on kuriteona karistatav KarS § 210 lg 2 järgi. MTÜ Abitelefonid süüdistatakse selles, et tema, Tiit Laja kaudu, kes olles MTÜ Abitelefonid juhatuse liige, ning tegutsedes juriidilise isiku huvides, kasutas mitte-eesmärgipäraselt Sihtasutuse Avatud Eesti Fondi (edaspidi AEF), kes vahendas Eesti Vabariigiga sõlmitud halduslepingu alusel Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismidest rahastatud toetusskeemi Vabaühenduste Fond, ning mittetulundusühingu Abitelefonid (edaspidi Toetuse saaja) vahel projekti „Kaugtööalase võrgustiku loomine ja uute kaugtöökohtade loomine Hiiumaal“ (edaspidi Projekt) rahastamiseks Sihtasutuse Avatud Eesti Fond ja MTÜ Abitelefonid vahel 02.01.2009 sõlmitud projekti elluviimislepingu nr. E 09-22.02.-04-0303 (edaspidi Elluviimisleping) alusel eraldatud rahalisi vahendeid. AEF kandis vastavalt Elluviimislepingule Projekti kulude katmiseks 22.01.2009 Toetuse saaja arveldusarvele 165 445 krooni. Projekti eelarve punkti 6 kohaselt on MTÜ Abitelefonid planeerinud talle eraldatud vahendite arvel teostada järgnevad investeeringud: kaugtöö keskuse renoveerimine (ruumide korrastamine, sanitaarremont, elektritööd, IKT ühenduste loomine) summas 72 000 kr. Kaugtöökeskuse asukoht oli planeeritud Hiiu maakonda, Emmaste valda Pärna külas asuvale Vanapagana kinnistul asuvasse hoonesse. Elluviimislepingu punkt 1.3 sätestab :Toetuse Saajal on õigus kasutada Toetust ranges kooskõlas käesoleva Lepingu tingimuste ning projektitaotluses sätestatud tegevuste sisulise kirjelduse ja eelarvega. Elluviimislepingu punkt 2.2.1 alusel on AEF õigus kontrollida toetuse sihipärast kasutamist Toetuse Saaja poolt. AEF poolt teostatud kontrolltoimingute käigus on selgunud, et Tiit Laja esitas Projekti kulusid deklareerides valeandmeid ja juhatuse liikmena kasutas toetust osaliselt isiklikuks otstarbeks ning toetust ei ole kasutatud tema poolt sihtotstarbeliselt vastavalt elluviimislepingule, rikkudes sellega elluviimislepingu punkti 2.3.
11. mille kohaselt toetuse saaja on kohustatud tagama, et aruannete aluseks olevaid kulusid ei ole kasutatud ega kasutata kulude hüvitamiseks mõne teise projekti või lepingu raames või projektiga mitteseotud isiklikuks otstarbeks. Toetuse saaja on esiteks projekti kuluna 16.02.2009 tasunud AS Espak esitatud arve nr.
12. Arve on koostatud 16.02.2009, see on Tiit Laja korraldusel peale MTÜ Abitelefonid poolt vastava ülekande tegemist tühistatud ning arve alusel projektikontolt AS Espakile ülekantud summaga 6120.20 krooni on kaetud OÜ Viirisepa (reg.nr.10503469) vana võlg. OÜ Viirisepa juhatuse liige on toetuse saaja abikaasa Ade Laja; Peale selle on Tiit Laja lasknud kanda projektikontolt oma pangakontole vastavalt 10.01.2009 sõlmitud töövõtulepingule nr.2009-2, lähtudes töövõtulepingu punktist 1.1 - töövõtja võib teha kulutusi, mis on suunatud lepingu ja projektide eesmärkide täitmisele, kuid kaetakse esitatud 4 4 1-11-12192 kuludokumentide alusel ja tasunud projektikuluna MTÜ Abitelefonide arvelt Emmaste Tarbijate Ühistu Tanklapoe poolt 20.01.2009 koostatud väikevahendite sularaha arve nr.
13. Arve sisuks on: montaaživaht 5 tk; naelad 4,0 ühikut; kruvid 3,0 ühikut; pistikupesad 10 tk; kaabel 12 m. Arve kogusumma on 2188.- krooni ja arvel olevaid materjale ei ole reaalselt abikõlbulikkuse perioodil kasutatud MTÜ Abitelefonide käsutusse antud ruumides. Samuti ei ole eelpoolnimetatud väikevahendite sularaha arve koostatud Tanklapoe müüja poolt; Peale selle on Tiir Laja lasknud kanda projektikontolt oma pangakontole ja tasunud projektikuluna MTÜ Abitelefonide arvelt Emmaste Tarbijate Ühistu Tanklapoe poolt 05.02.2009 koostatud väikevahendite sularaha arve nr.6, arve sisuks elektripirnid 10 tk, elektrikaitsmed 5 tk , elektriteip 2 tk, summas 1000.- krooni mida ei ole reaalselt abikõlbulikkuse perioodil kasutatud MTÜ Abitelefonid käsutusse antud ruumides. Lähtudes kriminaalasjas kogutud tõenditest lõpetas Emmaste Tarbijate Ühistu Tanklapood tegevuse 01.02.2009 ja eelpoolnimetatud väikevahendite sularaha arve ei ole koostatud Tanklapoe müüja poolt; Peale selle on Tiit Laja tasunud 15.01.2009 sõlmitud käsunduslepingu alusel (lepingu kogumaksumus 50 000 krooni) 23.01.2009 kaugtööpunkti renoveerimise eest projektikuluna MTÜ Abitelefonide arvelt FIE Tiit Kaermale arve nr. 1 alusel kaugtööpunkti renoveerimise eest 5200 krooni. Tegelikult toimusid selle summa eest renoveerimistööd kaugtööpunktiga ühes majas paiknevastes kohvikuruumides, mitte kaugtööpunkti ruumis. Kohvikuruumides tegutses Viirisepa OÜ, mille juhatuse liige on A L ning maja kinnistul kuulub A L. Peale selle on Tiit Laja tasunud 15.01.2009 sõlmitud käsunduslepingu alusel projektikuluna 23.01.2009.a Päevasaare OÜ-le MTÜ Abitelefonide arvelt vastavalt Päevasaare OÜ poolt esitatud arvele nr. S1013 39 000 krooni ehitustööde eest kaugtööpunkti renoveerimise IKT lahenduste osas, kuigi tegelikult ei ole kaugtööpunktis abikõlbulikkuse perioodil renoveerimistöid teostatud. Päevasaare OÜ põhitegevusala on vastavalt Äriregistri andmetele nõupidamiste ja messide korraldamine ja renoveerimisalane registreering majandustegevuse registris puudub. Päevasaare OÜ juhatuse liikmed on Tiit ja Teet Laja, Peale selle on Tiit Laja tasunud 10.02.2009.a sõlmitud käsunduslepingu alusel 19.02.2009 projektikuluna Päevasaare OÜ-le MTÜ Abitelefonide arvelt vastavalt OÜ Päevasaare poolt esitatud arvele S1016 summas 19500 krooni kaugtööpunkti töökoha tehnilise lahenduse loomise, s.h. riist ja tarkvara installeerimise eest, kui projekti eelarves ei olnud eelarve punkt 6 kohaselt ITK vahendeid (s.h. riist-ja tarkvara) ette nähtud. Seega on Tiit Laja teostanud ja deklareerinud projekti kuluna töid ja makseid, mis ei ole otseselt seotud reaalselt teostatud töödega ning põhjendanud projekti raames ning toetustest tehtud makseid töödega, mis on teostatud enne projekti abikõlbulikkuse perioodi. Renoveerimisega seotud mitteabikõlbulikke kulusid on tehtud 63 700 krooni ulatuses, sellele lisanduvad Tiit Laja kuluaruanded summas 3188 krooni ja AS Espak’ile tasutud arve summas 6120.20 krooni. Peale selle on Tiit Laja kandnud kuluaruandesse ja tasunud MTÜ Abitelefonide arvelt 23.01.2009.a MTÜ Hansakoolituste poolt esitatud arve 231 alusel 8000.- krooni tööandjate koolituse eest mis on toimunud 16.01.2009 ja tasunud 16.02.2009 MTÜ Hansakoolituste poolt esitatud arve 1602 alusel 8000.- krooni 13.02.2009 toimunud tööandjate koolituse eest; Samuti on ta tasunud MTÜ Abitelefonide arvelt Viirisepa OÜ poolt esitatud arve T 0134 23.01.2009 VÜF projekti majutuse eest 1000.- krooni ja arve T0133 alusel VÜF side ja transporditeenuse eest 2000.- krooni Seega on kuluaruannetesse lisatud ja tasutud kulud mis on seotud mitteabikõlbulike kuludega tööandjate koolitamiseks summas 19 000 krooni. Kulud koolitusteks olid projekti raames ette nähtud, aga koolitatama pidi projekti eelarve punkt 5 kohaselt tulevasi kaugtöötajaid, mitte tööandjaid. Ettemaksuna MTÜ Abitelefonid kontole projekti elluviimiseks kantud toetustest on kasutamata jäänud 73046,80 krooni mida pole senini tagastatud, kuigi lepingu p 1.4 kohaselt pidi toetuse saaja 5 5 1-11-12192 lõpetama kõik tegevused ning kasutama toetuse hiljemalt 31.10.2009.a. Kokku on tekitatud AEF varaline kahju 165055.- krooni suuruses summas. Oma tegevusega on Tiit Laja rikkunud toetuse kasutamise põhimõtteid, Elluviimislepingu p 1.1 ja p 1.3 tingimusi ja Projektitaotluses sätestatut, mille kohaselt pidi Toetuse saaja kasutama toetust sihipäraselt, kooskõlas Projektitaotluses kirjeldatuga ja vastavalt Elluviimislepingu tingimustele. Sellise tegevusega pani MTÜ Abitelefonid toime avalikest vahenditest tasuta saadud väljamakse, s.o soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise ehk soodustuskelmuse, mis on kuriteona karistatav KarS § 210 lg 3 järgi. PROKURÖRI TAOTLUS Prokurör esitas 12.11.2012 kohtule alljärgnevad taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks Tiit Laja ja MTÜ Abitelefonid suhtes Tiit Laja süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna KarS § 210 lg 2 puhul on tegemist keskmise raskusastmega teise astme kuriteoga, kus seadusandja on ette näinud ka kõige kergemaliigilise karistuse - rahalise karistuse ning vangistuse ühest kuust aastast viie aastani. Tuleb võtta arvesse ka seda, et Tiit Laja süüdistatakse mitte pettuse teel soodustuse saamises, vaid soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tema tegevuse eesmärgiks Emmaste vallas kaugtööpunkti töölepanek, mis tema väitel on käesolevaks ajaks ka teostatud, kuid rikutud on Avatud Eesti Fondiga sõlmitud lepingu tingimusi soodustuse täpse kasutamise osas. Peale kriminaalasjas ja tsiviilasjas lahendi saamist on süüdistatav lubanud kaugtööpunkti ka tööle rakendada. Kuriteoga tekitati Avatud Eesti Fondile varalist kahju 165055.- krooni, kuid Avatud Eesti Fond on nüüdseks sõlminud MTÜ-ga Abitelefonid kompromissilepingu, mille alusel kuulub lahendamisele ka Harju Maakohtu menetluses olev tsiviilasi ja ei nõua enam süüdistuses märgitud summa tasumist, vaid on kokku leppinud Tiit Laja ja MTÜ Abitelefonidega teatud summade maksmises Avatud Eesti Fondile - 4668,54 eurot ja lisaks tsiviilasja menetluskulude ja täitekulude hüvitamises. Tuleb võtta arvesse ka seda, et kuigi Harju Maakohtu poolt mõisteti 19.10.2011 tagaseljaotsusega MTÜ Abitelefonidelt süüdistuses märgitud kahjusumma välja, ei õnnestunud täitemenetluses kannatanu nõuet siiski realiseerida MTÜ Abitelefonidel vara puudumise tõttu. Harju Maakohtu otsuse peale esitati MTÜ Abitelefonide poolt kaja, mis on käesolevaks ajaks lahendamata. Avatud Eesti Fondiga sõlmitud kompromissi on aga MTÜ Abitelefonid käesolevaks ajaks täitnud, tehes nõutud summade osas pangaülekanded ning kannatanu on loobunud ka kriminaalasjas tsiviilhagist. Sisuliselt on süüdistatav ja kannatanu leppinud ning neil ei ole üksteise suhtes varalisi nõudeid. Kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine ja leppimine kannatanuga on KarS § 57 p 2 ja p 9 kohaselt karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata keskealise isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. Tegemist on isikuga, kes on töötanud varem mitmetel vastutusrikastel ametikohtadel ning kelle puhul uue kuriteo toimepanemise risk on väike. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg - rohkem kui kolm aastat ja selle aja jooksul pole Tiit Laja uusi kuritegusid toime pannud. Seetõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ja vajadus Tiit Laja kriminaalkorras karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse määramisega. Kohtueelse menetluse käigus on tekkinud kriminaalmenetluse kulu kriminaaltoimikust koopiate tegemisega 19,72 eurot advokaat Andres Rüütlile ning 215,4 krooni ehk 13,76 eurot advokaat Indrek Lillole, millest poolt ehk 6,88 eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. 6 6 1-11-12192 Peale selle on tekkinud menetluskulu kaitsjatasuna riigi õigusabi osutamise eest 134,4 eurot advokaat Andres Rüütlile ning 196,13 ja 19.20 eurot advokaat Peep Rajaverele. Peale selle on kriminaalasjas menetluskulu ehitustehnilise ekspertiisi tasuna 657,4 eurot, millest poolt ehk 328,7 euro eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. Samuti on menetluskulu tunnistaja Eda Pange kulu 20,46 eurot ja kannatanu esindaja Maris Jõgeva kulu 38.07 eurot kohtuistungil osalemisega seoses, kokku 58,53 millest poolt ehk 29,26 eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. Kokku kuulub Tiit Laja poolt hüvitamisele menetluskulu 734.29 eurot. Tiit Lajale on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus Tiit Laja suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata Tiit Lajale kohustuseks 11.maiks 2013.a: a) Maksta riigituludesse 400 eurot, b) hüvitada kriminaalmenetluse kulud kokku 734.29 eurot. MTÜ Abitelefonid süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna KarS § 210 lg 3 puhul on tegemist keskmise raskusastmega teise astme kuriteoga, kus seadusandja on ette näinud ka kõige kergemaliigilise karistuse - rahalise karistuse, juriidilise isiku sundlõpetamist karistusena ette nähtud ei ole. Tuleb võtta arvesse ka seda, et MTÜ Abitelefonid süüdistatakse mitte pettuse teel soodustuse saamises, vaid soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Süüdistatav Tiit Laja ütluste kohaselt oli tema tegevuse eesmärgiks Emmaste vallas kaugtööpunkti töölepanek, mis tema väitel on käesolevaks ajaks ka teostatud, kuid rikutud on Avatud Eesti Fondiga sõlmitud lepingu tingimusi soodustuse täpse kasutamise osas. Peale kriminaalasjas ja tsiviilasjas lahendi saamist on süüdistatav lubanud kaugtööpunkti ka tööle rakendada. Kuriteoga tekitati Avatud Eesti Fondile varalist kahju 165055.- krooni, kuid Avatud Eesti Fond on nüüdseks sõlminud MTÜ-ga Abitelefonid kompromissilepingu, mille alusel kuulub lahendamisele ka Harju Maakohtu menetluses olev tsiviilasi ja ei nõua enam süüdistuses märgitud summa tasumist, vaid on kokku leppinud MTÜ Abitelefonidega teatud summade maksmises Avatud Eesti Fondile- 4668,54 eurot ja lisaks tsiviilasja menetluskulude ja täitekulude hüvitamises. Tuleb võtta arvesse ka seda, et kuigi Harju Maakohtu poolt mõisteti 19.10.2011 tagaseljaotsusega MTÜ Abitelefonidelt süüdistuses märgitud kahjusumma välja, ei õnnestunud täitemenetluses kannatanu nõuet siiski realiseerida MTÜ Abitelefonidel vara puudumise tõttu. Harju Maakohtu otsuse peale esitati MTÜ Abitelefonide poolt kaja, mis on käesolevaks ajaks lahendamata. Avatud Eesti Fondiga sõlmitud kompromissi on aga MTÜ Abitelefonid käesolevaks ajaks täitnud, tehes nõutud summade osas pangaülekanded ning kannatanu on loobunud ka kriminaalasjas tsiviilhagist. Sisuliselt on süüdistatav ja kannatanu leppinud ning neil ei ole üksteise suhtes varalisi nõudeid. Kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine ja leppimine kannatanuga on KarS § 57 p 2 ja p 9 kohaselt karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. 7 7 1-11-12192 Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aeg- rohkem kui kolm aastat ja selle aja jooksul pole MTÜ Abitelefonid uusi kuritegusid toime pannud. Seetõttu puudub kriminaalasjas avalik menetlushuvi ja vajadus MTÜ Abitelefonid kriminaalkorras karistamiseks, vaid teda on võimalik positiivselt mõjutada ka riigituludesse teatud rahasumma maksmise kohustuse määramisega. Kohtueelse menetluse käigus on tekkinud kriminaalmenetluse kulu kriminaaltoimikust koopiate tegemisega 3,59 eurot advokaat Argo Küünemäele ning 215,4 krooni ehk 13,76 eurot advokaat Indrek Lillole, millest poolt ehk 6,88 eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. Peale selle on tekkinud menetluskulu kaitsjatasuna riigi õigusabi osutamise eest 169,24 eurot ja 306,36 eurot ning 244,08 eurot advokaat Argo Küünemäele. Peale selle on kriminaalasjas menetluskulu ehitustehnilise ekspertiisi tasuna 657,4 eurot, millest poolt ehk 328,7 eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. Samuti on menetluskulu tunnistaja Eda Pange kulu 20,46 eurot ja kannatanu esindaja Maris Jõgeva kulu 38.07 eurot kohtuistungil osalemisega seoses, kokku 58,53 millest poolt ehk 29,26 eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. Kokku kuulub MTÜ Abitelefonid poolt hüvitamisele menetluskulu 1088,11 eurot. MTÜ Abitelefonid esindajale Teet Lajale on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel määrusega käesoleva kriminaalasja menetluse ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtus. Arvestades seda, et isiku süü ei ole suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus MTÜ Abitelefonid suhtes, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata MTÜ-le Abitelefonid kohustuseks 11.maiks 2013.a: a) Maksta riigituludesse 500 eurot, b) hüvitada kriminaalmenetluse kulud kokku 1088,11 eurot, SÜÜDISTATAVATE SEISUKOHT Tiit Laja ja MTÜ Abitelefonid esindaja Teet Laja andsid kohtus ütlusi, et on nõus menetluse lõpetamisega ja kohustuse panemisega, kohustuse mittetäitmise tagajärjed on arusaadavad, sama on nad oma allkirjadega kinnitanud ka kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlustel. KAITSJATE SEISUKOHT Kaitsjad toetasid kohtuistungil prokuröri esitatud taotlust, leidsid, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KANNATANU SEISUKOHT 16.11.2012 saabus kohtusse kannatanu SA Avatud Eesti Fond esindaja poolt allkirjastatud kompromissleping ja avaldus, mille kohaselt ulenevalt Mittetulundusühing Abitelefonid ja Sihtasutus Avatud Eesti Fond vahel sõlmitud kompromisskokkuleppest ning lähtuvalt asjaolust, et Mittetulundusühing Abitelefonid on tasunud kompromissiga kokkulepitud summad, puuduvad Sihtasutusel Avatud Eesti Fond Mittetulundusühing Abitelefonid vastu igasugused nõuded. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele Tiit Laja ja MTÜ Abitelefonid suhtes vastavalt prokuröri taotluses toodud asjaoludele. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse 8 8 1-11-12192 jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud seisukohtadega ja seega on kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused olemas. KrMS § 202 lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks – tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ja punkti 2 kohaselt maksta kindel summa riigituludesse. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega kohustuse panemise kohta ja leiab, et kohustuse panemine – raha tasumine riigituludesse T.Laja ja MTÜ Abitelefonid poolt on otstarbekas ja menetlus tuleb käesoleval juhul lõpetada kohustuse panemisega määratud tähtajaks, süüdistatavatel tuleb 13.maiks 2012 maksta riigituludesse prokuröri poolt taotletud summa. Menetluskulud. Kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu on 19,72 eurot advokaat Andres Rüütel`ile /tl 41 II kd/, 3,59 eurot advokaat Argo Küünemäele /tl 42 II kd/ ning 215,4 krooni /tl 253 I kd/ ehk 13,76 eurot advokaat Indrek Lillole, millest vastavalt lõpetamise taotlusele poolt ehk 6,88 eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. Ehitustehnilise ekspertiisi tasu on 657,40 eurot /tl 30 II kd/, millest vastavalt taotlusele poolt ehk 328,7 eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. Kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest OÜ Abitelefonid 169,24 eurot /tl 59 II kd/, 306,36 eurot /tl 46 III kd/ ning 244,08 eurot advokaat Argo Küünemäele, kokku 719,68 eurot. Kaitsjatasu riigi õigusabi osutamise eest Tiit Laja`le 134,40 eurot advokaadile Andres Rüütel /tl 35 III kd/, advokaadile Peep Rajavere 196,13 eurot /tl 54 III kd/ ja 19, 20 eurot, kokku 349,73 eurot. Tunnistajale E P makstud sõidukulu 20,46 eurot /tl 61-62/ ja kannatanu esindaja M J makstud sõidukulu 38,07 eurot, kokku 58,53 millest vastavalt taotlusele poolt ehk 29,26 eurot kuulub hüvitamisele Tiit Laja ja pool MTÜ Abitelefonid poolt. Seega Tiit Laja poolt hüvitatavad menetluskulud on 734,29 eurot ja MTÜ Abitelefonid poolt hüvitatavad menetluskulud on 1088,11 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 2, lg 3, 4, § 385 p 7, § 408 lg 1 kohus leiab, et prokuröri taotlused kuuluvad rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus T.Laja ja MTÜ Abitelefonid suhtes lõpetamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 9 9