1-10-8168/132

Kriminaalasi nr 1-10-8168 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-8168 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Saarepu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Saarepu, isikukood 36606112233 Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksandr Saarepu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Saarepu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Saarepu tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.01.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2, §257 ja § 263 p 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastase vangistusega. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus 25.01.2011 ja lõpp 29.12.
2. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Saarepu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes soovis kinnipeetav elama asuda korterisse aadressil xxx, mis kuulus varasemalt Mxxx Sxxxe, ent on tema kinnitusel maha müüdud. Seega Aleksandr Saarepul puudub vabanemisel elukoht. Kinnipeetav omab keskharidust. On vangistuses läbinud elektriku ja keevitaja kursused. Isikul puudub ametlikult töötamise kogemus vabaduses. 1 Sissetulekuks on olnud kuritegelikul teel teenitud tulu. Vabaduses tegi väidetavalt korterites remonttöid, parandas autosid. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Väidetavalt on plaanis end Töötukassas töötuna arvele võtta. Praegune kuritegu on toime pandud materiaalse kasusaamise eesmärgil. Minevikus on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Seega võib oletada, et isiku kuriteod on otseselt seotud majandusliku toimetulekuoskuse puudumisega. Vanglas töötab isik koristajana alates 08.03.
3. Aleksandr Saarepul puudub vabanemisel toetav suhtlusringkond. Isikut iseloomustab kuritegelik käitumine, hoolimatus teiste inimeste ja ühiskonna suhtes. Suhtleb kirja teel teistes vanglates paiknevate kinnipeetavatega. Lühiajalistel kokkusaamistel on käinud organiseeritud kuritegevusega seotud isikud. Kinnipeetava elustiil on olnud riskiv ja hoolimatu, mida iseloomustab tema senine käitumine (isiku kriminaalne käitumine püsinud muutusteta 1984.aastast. Isik on peale järjekordset vabanemist taas toime pannud uue kuriteo). Vangla med. osakonna andmetel on isik amfetamiini sõltlane (käesolevalt kaine, kontrollitud keskkonnas). Manustas narkootikume süstimise teel. Isiku enda sõnul ei ole ta kunagi olnud sõltlane ja temal ei ole tuvastatud süstimise jälgi. Küll aga on ta enamus aineid enda sõnul vaid proovinud. Vangistuses kinnipeetav ei ole motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides ja ei ole ka neis osalenud. Läbinud vestlusi psühholoogiga. Vangla ei toeta Aleksandr Saarepu ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Aleksandr Saarepu kriminaalse tegevuse põhjal saab väita, et kinnipeetav on kuriteod sooritanud peamiselt grupis ning tema suhtlusring on kriminaalse taustaga. Rahvastikuregistri andmetel on A Saarepu abielus, suhete alla on märgitud endine abikaasa J Sxxx ja praegune abikaasa M Sxxx, kes elab xxx ning ei soovinud ametnikuga vestelda Aleksandr Saarepust. Teatas vaid, et tal on plaanis abielu lahutada. Seega puudub Aleksandr Saarepul vabanemisel toetav suhtlusring. Aleksandr Saarepu elukohaks peale vabanemist on märgitud xxx. See korter, mis kuulus varemalt Mxxx Saxxxe, on tema kinnitusel maha müüdud. Kinnipeetava abikaasa selgitas telefonivestluses, et ise elab ta xxx üürikorteris. Leidis, et Aleksandr Saarepu saab taotleda vabanemisel munitsipaaleluruumi. Aleksandr Saarepule ei ole planeeritud ja garanteeritud töökohta, kus ta võib töötada pärast vanglast vabanemist. Rahvastikuregistri andmetel on isik sisse registreeritud ilma kindla elukohata, isikuttõendav dokument - elamisluba on kehtiv kuni 28.05.
4. Aleksandr Saarepul puudub vabanemisel elukoht, samuti materiaalselt toetav sotsiaalvõrgustik. Aleksandr Saarepu on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kõikide puhul on karistuseks vabadusekaotus või vangistus. Harju Maakohtu 08.10.1998 määrusega on Aleksandr Saarepu vabastatud tingimisi enne tähtaega - andmed katseaja kulgemisest infosüsteemis puuduvad. Karistusregistri info põhjal on isiku kriminaalne käitumine püsinud muutusteta 1984.aastast. Isik on peale järjekordset vabanemist taas toime pannud uue kuriteo. Prokuröri edastas kohtule kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Saarepu ei soovinud osaleda kohtuistungil ja edastas kohtule vastava avalduse, milles märgib, et ei soovi vabaneda tingimisi ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Aleksandr Saarepu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamine. 2 Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Saarepu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Aleksandr Saarepu on vangistuse jooksul 17 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja käitumist. Aleksandr Saarepu on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vanglakaristust kannab korduvalt. Varem on teda karistatud varavastaste kuritegude eest ning raskete isikuvastaste kuritegude eest ja narkokuriteo eest. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ta ei asunud ning vahetult peale viimase karistuse kandmisest vabanemist jätkas kuritegeliku käitumist ning pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub mittesoovile loobuda kuritegelikust käitumisest ja räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab karistust raske esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Aleksandr Saarepul puudub vabaduses kindel elukoht, mis ei võimalda kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete täitmist. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega (oli süstiv tarvitaja) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Aleksandr Saarepu suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. Suhtleb kirja teel teistes vanglates paiknevate kinnipeetavatega. Lühiajalistel kokkusaamistel on käinud organiseeritud kuritegevusega seotud isikud. Viimase kuriteo pani toime koos abikaasaga. Vabaduses puuduvad isikul emotsionaalset tuge pakkuvad positiivsed lähisuhted. Seega võib oletada, et Aleksandr Saarepu puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada ning võib järeldada, et tingimuslik karistus ega käitumiskontroll ei hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades Aleksandr Saarepu poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksandr Saarepu vabastamisega temale Viru Maakohtu 25.01.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 3