1-12-2314/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2314 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artjom Gromovi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2 ja §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artjom Gromovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 01.10.2012 määrusega jäeti Artjom Gromov temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Viru Maakohtu 12.03.2012 otsusega mõisteti A. Gromov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 329 lg 2 p 2 alusel ning teda karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 4 aastata ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 alusel arvestati tõkendina vahi all pidamine kantud karistuse hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks 19.05.
4. Karistuse kandmise aja algus on 19.05.2010 ja lõpp 19.11.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla alates 19.08.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leidis, et A. Gromov ei kuulu elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus arvestas süüdimõistetu poolt sooritatud kuriteo ühiskonnaohtlikkust - kuritegu pandi toime grupis ning käideldi korduvalt suurtes kogustes narkootilisi aineid. Kohus leidis, et vähetähtis ei ole ka asjaolu, et A. Gromov on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka vanglas, olles korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Süüdimõistetu õiguspärane käitumine vanglas on aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks. Kohtul puudus veendumus, et süüdimõistetu suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust elektroonilise valve kaudu. Kohus leidis, et kuna A. Gromovi karistusaja lõpuni on veel üle kahe aasta, oleks käesoleval ajal tema vabastamine ennatlik. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu A. Gromov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja on ära kandnud poole talle määratud karistusest. Kohus mõistis ta süüdi kokkuleppemenetluses, kus A. Gromov tunnistas täielikult oma süüd ja oli süüdistusega nõus. Ta juhib tähelepanu sellele, et varem ei ole teda kriminaalkorras karistatud, tasutud on ka hagid ja trahvid. Vabastamise korral on määruskaebuse esitajal olemas elu- ja töökoht. Vangistusasutus on hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski 13%-ga. Määruskaebuse esitajat on tõepoolest distsiplinaarkorras karistatud, ent vangla on andnud nõusoleku ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna rikkumised olid seotud tubakatoodetega. Vangistuses viibimise ajal ei ole tal olnud administratsiooniga konflikte. A. Gromov palub anda endale võimaluse elada seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik A. Gromovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, keda on karistatud raske rahvatervisevastase süüteo eest ja kes omab ka vangistuses kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna suure tõenäosusega ei ole tema suhtes võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust elektroonilise valvega. Ehkki määruskaebuse kohaselt on A. Gromov motiveeritud alustama seadusekuulekat elu ja on ära kandnud pool mõistetud karistusest, peab kohus hindama ka teisi KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning kogumis välistavad need käesoleval ajal A. Gromovi ennetähtaegse vabastamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
9. Ehkki A. Gromov märgib, et tal ei ole esinenud probleeme vangla administratsiooniga ja teda on karistatud tubakatoodete omamise eest, ei saa sellega nõustuda – kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on teda lisaks distsiplinaarkorras karistatud allumatuse ja keelatud esemete valdamise eest. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab A. Gromovi normeeiravat 2 käitumist. Siinkohal osundab kohtukolleegium Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-91-06, milles on leitud, et süüdlase ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edaspidine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest – nendele tingimustele vastavust peab näitama tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohtukolleegium leiab, et ennetähtaegse vabastamise eelduseks on kindlasti seegi, et vabastatu üle oleks võimalik teostada kriminaalhooldaja järelevalvet, milles on aga A. Gromovi puhul tema korduvaid distsiplinaarrikkumisi arvestades alust kahelda. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on korduvalt karistatud vanglaeeskirjade mittetäitmise eest, ei oleks täidetud seadusest tulenev eesmärk.
10. A. Gromov märgib, et teda on karistatud esmakordselt, ta oli kokkuleppe sõlmimisega nõus ja võttis süü omaks. Ringkonnakohus märgib, et ehkki eeltoodu on tõsi, peab arvestama, et A. Gromov pani toime rahvatervisevastase I astme kuriteo - narkootiliste ainete korduva suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, ja edasiandmise, mis pandi toime grupi poolt. Samuti on ta süüdi tunnistatud isikute grupi poolt eriloata narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri toimetamise eest. Kohtukolleegium leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei ole kantud karistusaeg piisav. Arvestades süüdimõistetu karistusaja pikkust, on tal võimalik ka edaspidi taotleda ennetähtaegset vabastamist.
11. Vangistusest vabanedes on kinnipeetaval olemas küll kindel elukoht ja ka töökoht, ent iseloomustuse järgi puudus tal enne vangistust sissetulek ja tema kuritegu oli toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. A. Gromovi puhul on iseloomustuses peetud riskiteguriks probleemidele kiirete tulemuste ja kergete lahenduste otsimist. Käesoleval ajal ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava – seega ei ole alustatud A. Gromovi probleemkäitumist maandavate tegevustega. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma kuriteo olemust, selle põhjuseid ja tagajärgi analüüsida, et edaspidi ühiskonna normidest hälbivat käitumist vältida ja elada seadusekuulekalt.
12. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on kohtukolleegium seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
13. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus 3 Maarika Kuusk