1-07-12646/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-12646 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Valeri Koti (Kot) kaitsja advokaat Andrus Repnau määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Valeri Koti kaitsja advokaat Andrus Repnau määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 03.10.2012 määrusega jäeti Valeri Kot temale Harju Maakohtu 01.02.2008 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. V. Kot on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.02.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 392 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat. V. Koti karistusaja algus on 12.04.2007 ja lõpp 12.04.
4. Viru Vangla esitas 09.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Koti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise taotlemiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, kuulanud ära süüdimõistetu V. Koti, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et V. Kot ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Harju Maakohtu 01.02.2008 otsuse kohaselt omandas V. Kot edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilisi aineid ning toimetas narkootilist ainet ebaseaduslikult üle riigipiiri. Seega on V. Koti puhul tegemist isikuga, kes kannab karistust rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab V. Kot teist korda. Toimepandud kuriteod on suure ühiskonnaohtlikkusega. V. Kotil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mille ta on saanud tööst keeldumise eest ja mida ta põhjendab oma tervisliku seisundiga, mis ei võimalda tal XXXX töötada. V. Kotil on vabaduses garanteeritud töökoht ning elukoht. Samuti on tal vabaduses toetav perekond. Maakohus leidis, et V. Koti vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid ning varasemat elukäiku. Maakohus märkis täiendavalt, et kuigi isikul olid pere ja töö olemas ka enne kuriteo toimepanemist, ei suutnud need takistada teda kuritegusid toime panemast. V. Koti lubadusi seaduskuulekalt elada peab kohus seetõttu paljasõnalisteks. V. Koti vabastamist ei toeta ka asjaolu, et tal on tekkinud sidemed mõjuvõimu omavate kinnipeetavate seas ning et ta suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangla hinnangul on tegemist riskiva elustiiliga isikuga. Kohus leidis, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt oleks V. Koti vabastamine enne tähtaega ennatlik ning ka kriminaalhooldaja järelevalve ei suudaks kindlustada V. Koti edaspidist seaduskuulekat käitumist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu V. Koti kaitsja on esitanud määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ning V. Koti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendamatu. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole sisuliselt käsitlenud V. Koti vabastamist toetavaid asjaolusid. Kaitsja väidab, et vangla kinnipeetava iseloomustus on koostatud ebaobjektiivselt rõhutades vaid negatiivset. V. Kotil on tõesti 3 distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et meditsiiniosakonna õiendi kohaselt V. Koti tervislik seisund ei luba tal nimetatud tööd teha. Kaitsja on seisukohal, et distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest on V. Kotile määratud eesmärgiga iseloomustada teda negatiivselt. Kaitsja ei nõustu kohtu väitega, et pere ja töökoha olemasolul pole tähtsust, kuna need olid V. Kotil olemas ka enne kuriteo toimepanemist. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada, millisesse keskkonda V. Kot naaseb ja kas tal on olemas toetus ühiskonda resotsialiseerumiseks. Vangla iseloomustuses on märgitud, et ohtlikkus ja risk puuduvad nii eluaseme kui ka töökoha olemasolu osas. Suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega on kinnipeetava puhul paratamatu nähtus. Maakohus oleks pidanud selgitama, miks on tegemist negatiivse asjaoluga. Kaitsja leiab, et maakohus pole arvestanud, et V. Kot on õppinud iseseisvalt XXXX XXXX, läbinud XXXX XXXX ja individuaalprogrammi „XXXX“, õppinud ka XXXX XX taseme kursusel ning alustanud XX kursust. Nimetatud asjaolud näitavad kaitsja arvates isiku soovi tulevikus seadusekuulekalt elada. Samuti oleks maakohus pidanud andma hinnangu asjaolule, et V. Koti ema põeb rasket haigust ning poja toetus on talle vajalik. Vangla iseloomustuses on märgitud ohtlikkuse puudumine ka seoses mõtlemise, käitumise, elustiili ja haridusega. Samuti nähtub, et V. Kotil puuduvad alkoholiprobleemid. Nähtuvalt riskianalüüsist esitatakse uue kuriteo tõenäosuseks 2 aasta jooksul 8%. Kaitsja sedastab, et V. Kot on karistust kandnud viis ja pool aastat. Tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks kohtul võimalik määrata ka lisakohustused, näiteks keeld suhelda teatud isikutega ning kohustus tasuda hagid tähtaegadeks. -2- Kaitsja palub võtta asja arutamise juurde Tartu Halduskohtu 16.10.2012 otsuse, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla 16.03.2012 käskkiri nr 6-3/431-D, millega V. Kotile määrati VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole V. Koti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et V. Kotil on olemas vabanedes elukoht, töökoht ning toetavad sugulased. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline keskkond, kuhu süüdimõistetu vabanemisel elama asub. Samas tuleb tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise kaalumisel hinnata süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise riski. Olukorras, kus elukoha, töökoha ning perekonna olemasolu ei ole motiveerinud V. Kotti varasemalt kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei teki sarnaselt maakohtuga ka ringkonnakohtul veendumust, et seekord mõjutavad nimetatud positiivsed asjaolud V. Kotti edaspidi seadusekuulekalt elama. Ringkonnakohus hindab samuti V. Koti poolt XXXX XXXX kursuse läbimist, XXXX XXXX õppimist, XXXX XXXX ja individuaalprogrammi „XXXX“ läbimist. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab V. Kot veelgi kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et V. Kotti on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja see pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on V. Kotti kriminaalkorras karistatud kaks korda. Tallinna Linnakohtu 08.07.1999 otsusega karistati teda tulirelva omamise ja dokumendi võltsimise eest. Käesoleval hetkel kannab V. Kot karistust narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja keelatud kauba ebaseaduslikult riiki sissevedamise eest. Seega on V. Kot toime pannud I astme rahvatervisevastased ja üldohtlikud kuriteod. Vanglakaristust kannab V. Kot teist korda. Tulenevalt asjaolust, et esimene V. Kotile mõistetud vanglakaristus ei hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et seekord suudab V. Kot vabaduses elada seadusekuulekat elu. Seoses määruskaebuses esitatud seisukohaga, et V. Kotile on distsiplinaarkaristused määratud XXXX keeldumise eest, kuigi töötamine XXXX on V. Koti tervislikust seisundist tulenevalt talle vastunäidustatud, märgib ringkonnakohus järgnevat. Kohtukolleegium tutvus määruskaebusele lisatud Tartu Halduskohtu 16.10.2012 otsusega, millega tunnistati õigusvastaseks Viru Vangla 16.03.2012 käskkiri nr 6-3/431-D. Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et V. Koti tervisekaardi väljavõtete kohaselt on ta XXXX suhtes XXXX ning 27.07.2010 meditsiiniosakonna õiendi kohaselt on V. Kotile töötamine XXXX vastunäidustatud. Sellele tuginedes leidis Tartu Halduskohus, et vangla oleks pidanud enne V. Koti tööleasumise korralduse andmist arvesse võtma ka V. Koti tervise seisundit. Seetõttu oli V. Koti töölemääramine vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning töölemääramise käskkiri on tühine. Kuna täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt ja tühine haldusakt -3- on algusest peale kehtetu, ei pannud V. Kot korralduse mitteallumisega toime distsiplinaarrikkumist. Olles XXXX ja tugevalt XXXX tajus V. Kot õigustatult, et vangla korraldust täites seab ta ohtu oma elu ja tervise ning tal oli õigus keelduda selle täitmisest. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et olukorras, kus V. Kot on õigustatult keeldunud vanglas XXXX töötamast, kuna tema tervislik seisund seda ei võimalda, ei saa seda käsitleda kinnipeetava isiku käitumist negatiivselt iseloomustava asjaoluna. Samas märgib ringkonnakohus, et V. Kotil on ka kolm lõppenud distsiplinaarkaristust ametnike korralduste eiramise ja vangla varasse mitte heaperemeheliku suhtumise eest. Seega on V. Kot vangistuses viibimise jooksul ka range järelevalve tingimustes eiranud kehtivaid norme. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et Viru Vangla kinnipeetava iseloomustus on koostatud ebaobjektiivselt. Kinnipeetava iseloomustuses on kajastatud nii V. Kotti positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavad asjaolud. Näiteks on vangla iseloomustuses nimetatud V. Koti poolt läbitud XXXX, XXXX ja XXXX. Samuti on vangla objektiivselt hinnanud V. Koti isikuomadustest, varasemast elukäigust ja käitumisest tulenevate riskide esinemist, tuues välja nii asjaolud, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski kui ka asjaolud, mille osas uute kuritegude toimepanemise ohtlikkus ja risk puuduvad. Kohtukolleegium on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et vangla on iseloomustuses märkinud ka V. Koti kehtivad distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest, ei ole põhjus iseloomustuse objektiivsuses kahtlemiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt V. Koti poolt toime pandud kuritegude asjaoludest on käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. V. Kot pani toime mitu episoodi narkootilise aine suures koguses valdamise, omandamise ja vedamise, samuti toimetas ta narkootilist ainet ebaseaduslikult üle riigipiiri. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses esitatud asjaoluga, et V. Kot on käesolevaks hetkeks ära kandnud 5 ja pool aastat vangistust, kuid leiab, et see on võrreldes V. Kotile mõistetud karistusega – 8 aastat vangistust – ebaproportsionaalselt lühike aeg. Kohtukolleegium on seisukohal, et tulenevalt V. Koti poolt toime pandud kuritegude asjaoludest, talle mõistetud karistusest, s.o 8 aastat vangistust ning veel kandmata karistuse osast, s.o u 2 ja pool aastat vangistust, saab V. Koti tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses märgitud asjaoluga, et V. Koti ema on raskelt haige, kuid sedastab, et ainult sellel põhjusel pole V. Koti tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, kuna talle mõistetud karistuse eesmärgid pole veel täidetud. Eelnevast tulenevalt ja kaaludes kogumis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, s.o V. Koti poolt toime pandud kuriteo asjaolusid, tema isikut, elukäiku ning käitumist vangistuse ajal, aga ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise tagajärgi, on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel on V. Koti tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tiit Lõhmus -4- Maarika Kuusk