← Eesti

1-12-10221/5

1-12-10221 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

  1. novembril 2012.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-12-10221 (kohtueelses menetluses 12230108338) Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kriminaalasi DV süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Süüdistatav DV, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, haridus: põhiharidus, turvaettevõte, elukoht: xxx, Varem kriminaalkorras karistamata, alates 15.08.2012 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; Kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar Menetlustoiming KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMINE RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 kohtunik määras:
  2. Lõpetada KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetlus DV (i.k. xxx) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5 järgi.
  3. Süüdistatava DV suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.
  4. Kohustada DV tasuma RT tekitatud kahju 400 eurot 6 (kuue) kuu jooksul arvates käesoleva määruse kuulutamisest. Tsiviilhagi tasuda kannatanu isa AT arveldusarvele XXXXXXXX Swedbankis.
  5. Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel DV käesoleva kohtumääruse jõustumisest 6 (kuue) kuu jooksul tasuma riigituludesse 300 eurot. Rahaline kohustus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas, pangakonto nr. 10220034796011 või Swedbank’is, pangakonto nr.
  6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „DV 1-12-10221 rahaline kohustus“. Võttes aluseks KrMS § 385 p. 10 ei saa määrusele esitada määruskaebust. 1-12-10221 1 ASJAOLUD DV´it süüdistatakse selles, et tema, 20.06.2012.a. ajavahemikul kell 23:30 kuni 02:10, Tallinnas, Siili 7/9 maja juures, varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata RT käest mobiiltelefoni Samsung Galaxy, maksumusega 599 EUR, tekitades kannatanule sellega varalise kahju. Seega DV, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, pani toime varguse s o KarS § 199 lg 2 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
  7. novembril 2012 toimunud istungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist DV suhtes KrMS § 202 alusel kohustades süüdistatavat tasuma kannatanule tsiviilhagi 400 eurot ja tasuma riigituludesse 300 eurot. Prokurör põhjendas oma taotlust sellega, et süüdistatav on karistusregistrisse kandmata isik, ta on kohustunud tasuma tsiviilhagi, nõustunud lõpetamisega ja riigituludesse 300 euro tasumisega ning prokuröri hinnangul on need piisavad, et süüdistatav hoiduks edaspidi kuritegude toimepanemisest. Süüdistatav kinnitas, et nõustub menetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel ja kinnitas, et on teadlik, et menetluse lõpetamise tingimuste mittetäitmisel uuendab kohus prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Kaitsja toetas prokuröri taotlust. Kannatanu esindaja (kannatanu isa AT) nõustus samuti taotlusega. Kohus, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava, kaitsja ja kannatanu esindaja arvamuse leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks DV suhtes KrMS § 202 alusel tuleb rahuldada ja asjas menetlus lõpetada KrMS § 202 lg 1 kohaselt. Kohus nõustub prokuröri taotluses esitatud põhjendustega. Tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistava süü pole suur ta kahetseb oma tegu. Süüdistatav on varasemalt nii väär- kui kriminaalkorras karistamata. Samuti arvestab kohus oma seisukoha kujundamisel asjaoluga, et süüdistatav on asunud ajateenistusse Eesti kaitseväkke. Kohtu hinnangul omab kaitsevägi positiivset mõju süüdistatava isiku kujunemisele ja õigete väärtushinnangute väljaarenemisele. Süüdistatava teenimine kaitseväes suurendab süüdistatava vastutustunnet ja distsipliini, mis lõppkokkuvõttes mõjutab süüdistatavat hoiduma edaspidistest süütegude toimepanemisest. Karistamisel kriminaalkorras kaotab ta võimaluse teenida kaitseväes, samuti kaotab ta olemasoleva töö. Arvestades süüdistatava väljakujunemata isiksust, võivad sellisel juhul karistamise tagajärjed olla hoopis vastupidised karistuse eesmärgile. Velmar Brett Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.