← Eesti

1-12-4815/23

Obsah (6)§ 326§ 189§ 384§ 238§ 180§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4815 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 326

lg 2 ls-st 2 jätta Sergei Matvejevi apellatsioon mõistetud karistuse vaidlustamise osas läbi vaatamata. 2. Väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise osas jätta süüdistatav Sergei Matvejevi apellatsioonis esitatud taotlus määruskaebusena

§ 189lg 3, § 390 ja § 337 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 30.07.2012 otsusega tunnistati S. Matvejev lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 järgi (07.03.2009 varguse episoodis) ning mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati S.

Matvejevit vangistusega 2 kuud 20 päeva. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 30.04.2009 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega 2 aastat ning mõisteti S. Matvejevile liitkaristuseks, lugedes kergem karistust kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati S. Matvejev süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (02.10.2009, 15.02.2010, 09.04.2010 varguste episoodides) ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati S. Matvejevit vangistusega 8 kuud. Kar

S § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.04.2009 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat vangistust) ning mõisteti S. Matvejevile liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati S. Matvejev süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi (03.02.2011, 27.10.2011 varguste episoodides) ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust ning tunnistati S. Matvejev süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti S. Matvejevile liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati S. Matvejevit vangistusega 6 kuud. Kar

S § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.11.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 kuud vangistust) ning mõisteti S. Matvejevile liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti enne 30.04.2009 toime pandud kuritegude eest mõistetud karistus (2 aasta 8 kuud vangistust) pärast 04.11.2010 toime pandud kuritegude eest mõistetud karistusega (1 aasta 4 kuud vangistust) ning mõisteti S. Matvejevile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 03.10.2009 kuni 05.10.2009, s.o 3 päeva, alates 08.03.2010 kuni 09.03.2010, s.o 2 päeva, alates 14.03.2011 kuni 15.03.2011, s.o 2 päeva, alates 22.11.2011 kuni 10.04.2012, s.o 4 kuud 20 päeva, kokku 4 kuud 27 päeva ja mõisteti S. Matvejevile lõplikult ärakandmisele 2 aastat 7 kuud 3 päeva vangistust. Maakohtu otsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid ja mõisteti S. Matvejevilt välja kuritegudega tekitatud kahjud ning mõisteti S. Matvejevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 153 eurot 55 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja G. Tšelnokova 24.07.2012 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 eurot 40 senti. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu S. Matvejev taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist: menetluskulude tasumise tähtaja peatamist kuni vangistuse lõpuni ja talle mõistetud karistuse kergendamist. Apellatsiooni kohaselt ei saa S. Matvejev vangistuse ajal menetluskulusid tasuda, kuna tal puudub sissetulek. S. Matvejev ei nõustu ka talle mõistetud reaalse vangistusega. Ringkonnakohtu seisukoht 1. Ringkonnakohus leiab, et S. Matvejevi apellatsioon tuleb jätta karistuse mõistmise osas läbi vaatamata ning menetluskulude osas määruskaebusena rahuldamata.

§ 326

lg 2 teisest lausest tulenevalt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt. Ringkonnakohtu hinnangul on S. Matvejevi apellatsioon temale mõistetud karistuse vaidlustamise osas ilmselt põhjendamatu. S. Matvejevi apellatsioonis esitatud taotlus menetluskulude tasumise tähtaja peatamiseks kuni vangistuse lõpuni tuleb aga ringkonnakohtu hinnangul

§ 189lg 3 alusel jätta määruskaebekorras rahuldamata.

2. S. Matvejev taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist temale mõistetud karistuse osas, kuna peab mõistetud vangistust põhjendamatuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud süüdistava süü astet, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, süüdistatava isikut, võimalust süüdistatavat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning KarS § 56 lg 2 sätestatud nõuet mõista vangistus ainult siis, kui karistuse eesmärki ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 2 Maakohus on võtnud karistuse mõistmisel arvesse S. Matvejevi senist karistatust ja kuriteoepisoodide rohkust ning põhjendanud, miks ei ole rahalise karistuse või üldkasuliku töö kohaldamine süüdistatava suhtes põhjendatud. Maakohus on välistanud S. Matvejevi suhtes ka tingimusliku karistuse kohaldamise, kuna S. Matvejev on süstemaatiline kuritegude toimepanija, keda saab mõjutada vaid reaalse vangistusega. S. Matvejevi vastutust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning luges kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Samuti on maakohus karistuse mõistmisel lähtunud

§ 238lg 2 ning Kar

S §-de 64 ja 65 nõuetest. Eetloodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S. Matvejevi apellatsioon temale mõistetud karistuse vaidlustamise osas on ilmselt põhjendamatu ning jätab selle läbi vaatamata. 3. Ringkonnakohus märgib menetluskuludega seonduvalt, et

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 viimase lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse osaliselt, kuid kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole S. Matvejev taotlenud kohtukulude osalist vähendamist ega pikendamist ning puudub alus arvata, et esineksid objektiivsed põhjused, mis tingiksid S. Matvejevi menetluskulude osalise vähendamise. Ringkonnakohus selgitab, et ehkki

§ 424

võimaldab mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul süüdimõistetu taotlusel oma määrusega täiendavalt pikendada või ajatada menetluskulude tervikuna või ositi tasumise tähtaega, ei ole seda võimalik teha pikemalt kui üks aasta. Selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendamise kohustus lasub aga isikul, kes taotleb otsuse täitmise tähtaja pikendamist. S. Matvejevi menetluskulude tasumise pikendamiseks kuni süüdistatava vanglast vabanemiseni puudub ringkonnakohtu hinnangul õiguslik alus, kuna isiku viibimist kinnipidamisasutuses ei ole kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-12). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti mõistnud S. Matvejevilt tervikuna välja menetluskulud tasumistähtajaga 30 päeva. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus S. Matvejevi apellatsioonis esitatud taotluse määruskaebusena menetluskulude tasumise tähtaja peatamiseks kuni vangistuse lõpuni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.