lg 2 p 1, 6; § 121; § 199 lg 1; § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.06.2004-21.06.2004, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 16.04.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 07.12.2010 ja lõpp on 02.12.2015. Tartu Maakohtus registreeriti 31.07.2012 Tartu Vangla taotlus R. Kruusi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava R. Kruusi seletuse, kaitsja seisukoha ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et R. Kruusi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. R. Kruus on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud R. Kruusi kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h ka reaalne vangistus ning katseajal uue kuriteo toimepanemine, distsipliinirikkumised vanglas. Peale selle hoidus R. Kruus kõrvale kohtuotsuse täitmisest, mistõttu koostati tema kohta Euroopa vahistamismäärus. Vangla on uue kuriteo toimepanemise riski hinnanud tõenäosusega 41-62%. Kohus nõustus Tartu Vangla, kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamustes esitatud asjaoludega, et R. Kruusi vanglast ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Vaatamata R. Kruusile varem antud võimalustele, varasemalt kohaldatud tingimisi vabastamisele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele on ta jätkanud seaduserikkumistele orienteeritud eluviisi. Asjaolu, et R. Kruus Soomes elades ei pannud kuritegusid toime, ei ole võimalik kuidagi kasutada positiivse veenva argumendina tema ennetähtaegse vabastamise põhjenduseks, sest ta oli teadlik tema kohta tehtud süüdimõistvast kohtuotsusest ja hoidis kõrvale selle täitmisest, karistuse kandmisest. Kindel elukoht ja võimalik toetav sotsiaalne võrgustik olid R. Kruusil olemas ka enne vangistust ja varasemate karistuste ajal, kuid need ei ole takistanud järjest kuritegude toimepanemist. Nendel asjaoludel jääb väheks R. Kruusi lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega koos lisatingimustega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub R. Kruusi kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada R. Kruus tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt motiveeritud. R. Kruusi lähedased kinnitavad, et toetavad tema ennetähtaegset vabanemist ning toetavad teda igakülgselt, sh ka materiaalselt. Lähedaste sõnul on tegemist hea südamega ja viisaka mehega. Peresisesed suhted on soojad ja toetavad. Ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve kohustusega asub R. Kruus elama aadressile XXX . Seda kinnitab ka tema ema. Samuti vastab antud elukoht elektroonilise järelvalve seadmete paigaldamise tingimustele. Lähedased on kinnitanud, et on nõus R. Kruusi toetama. Vabanemisjärgselt on R. Kruusi töökohaks tema ema XXXX, kus ta saab tööd alustada koheselt peale vabanemist. Garanteeritud töökoht annab talle võimaluse asuda täitma oma tsiviilõiguslikke kohustusi, mis on omakorda tema ühiskonda tagasiaitamisel ja õiguskuuleka elu jätkamisel oluliselt abiks. Samuti ei ole kohus arvesse võtnud asjaolu, et R. Kruusi poolt toime pandud kuritegudest on möödunud piisavalt pikk aeg ja karistuse eesmärgid on kinnipeetava puhul saavutatud. Vangistuses oldud aeg on olnud piisav ning R. Kruus on ümber hinnanud oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise. Kaitsja toob välja, et kuigi R. Kruus on varem kriminaalkorras karistatud isik, kannab ta reaalset vangistust esimest korda. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole R. Kruusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et R. Kruusil on olemas vabanedes elukoht, töökoht ning toetavad perekonnaliikmed. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et nimetatud positiivsed asjaolud ei ole varasemalt motiveerinud R. Kruusi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtukolleegium hindab samuti R. Kruusi poolt sotsiaalprogrammide läbimist ning kontaktisikuga vestluste pidamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et R. Kruusi on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Karistusregistri andmetel on teda viis korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel kannab karistust kehalise väärkohtlemise, vägistamise, varguse ja joobes juhtimise eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud R. Kruusi uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et R. Kruus käesoleval ajal suudab vabaduses elada seadusekuulekat elu. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on R. Kruus talle määratud katseaja jooksul pannud korduvalt toime kuritegusid. Sellest järeldab ringkonnakohus, et katseaeg ning kriminaalhooldaja järelevalve ei avalda R. Kruusile soovitud mõju. Samuti nähtub materjalidest, et R. Kruus on talle mõistetud karistusest kõrvale hoidunud, mille tagajärjel koostati tema suhtes Euroopa vahistamismäärus. Seega on R. Kruus ennast minevikus õiguskaitseorganite eest varjanud. Sellest tulenevalt ei teki ringkonnakohtul veendumust, et R. Kruus suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel seekord läbida katseaega positiivselt ning täita kõiki talle kriminaalhooldusel kehtestatud kontrollnõudeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt R. Kruusi poolt toime pandud kuritegude asjaoludest on käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. R. Kruus kannab karistust mitme kuriteo toimepanemise eest, mille hulgas on ka vägistamine ning kehaline väärkohtlemine. Käesolevaks hetkeks on R. Kruus ära kandnud alla poole talle mõistetud karistusest, s.o umbes 2 aastat vangistust. See täidab küll formaalse aluse tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalvega, kuid ringkonnakohtu hinnangul on see võrreldes R. Kruusi poolt toime pandud kuritegude asjaoludega ja talle mõistetud karistusega – 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistusega – ebaproportsionaalselt lühike aeg. Seega ei nõustu kohtukolleegium kaitsja seisukohaga, et R. Kruusi poolt toime pandud kuritegudest on möödunud piisavalt pikk aeg ning ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval hetkel R. Kruusi tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel saab ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. -3- Eelnevast tulenevalt ja kaaludes kogumis
Kruusi poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, tema isikut ning elukäiku, aga ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise tagajärgi, on kohtukolleegium seisukohal, et käesoleval hetkel on R. Kruusi tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ennatlik. Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Paavo Randma -4- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.