oktoobri 2012 määrus muutmata ja Liidia Rogenbaumi esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Asjaolud 27.08.2012 esitas Liidia Rogenbaum Lõuna prefektuuri kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 321 lg 1 tunnustel SA TÜK psühhiaatriakliiniku akuutosakonna XXXX T.K. ja K.P. suhtes seoses nende poolt tsiviilasjas nr 2-10-39130 teostatud ambulatoorse komisjonilise kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktiga nr 210, mille järeldused avaldaja hinnangul on kallutatud ega kajasta tegelikku olukorda, ekspertiisi läbiviijad on teadlikult ja eesmärgipäraselt avaldanud ebaõiged järeldused ning meelevaldselt tuvastanud V.P. XXXX XXXXX . 30.08.2012 teatega jättis uurimisasutus kriminaalmenetluse alustamata
lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel, põhistades oma otsust järgmiselt. Tuginedes kuriteoteates märgitud faktilistele asjaoludele ei ole tuvastatud, et ekspertiisiaktis nr 210 esitatud järeldused oleksid kallutatud ja tegelikku olukorda mitte kajastavad. Seega ei ole tuvastatud, et kõnealuse ekspertiisi läbiviijad on teadlikult ja eesmärgipäraselt avaldanud ebaõigeid järeldusi ja meelevaldselt tuvastanud V.P. XXXX XXXXX . Kuriteoteates ei ole samuti esitatud faktilisi asjaolusid, millest on võimalik järeldada eksperdi poolt teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise objektiivse ja subjektiivse koosseisu esinemist. Eksperdid on ekspertiisiaktis nr 210 esitatud järelduste tegemisel tuginenud tsiviilasja nr 2-10-39130 toimikule, uuritava XXXX I.O. kokkuvõttele uuritava psüühilisest seisundist ning V.P. vaatlusandmetele. V.P. on teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis SA TÜK psühhiaatriakliinikus uuritava psüühilise seisundi ja vastutusvõime hindamiseks. Eksperdid tegid otsuse, et uuritaval esineb XXXX XXXX , mis väljendub püsivates XXXX-, XXXX- ja XXXX. Materjalidest nähtub, et tsiviilasi nr 2-10-39130 on Tartu Maakohtu 22.12.2011 määrusega lõpetatud seoses L. Rogenbaumi ja V.P. vahelise kompromissiga, seega poolte kokkuleppel, ning kompromissi kinnitamise hetkel L. Rogenbaum ei seadnud kahtluse alla ekspertide järeldusi. L. Rogenbaum vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise 17.09.2012 kaebusega Lõuna Ringkonnaprokuratuuris. Kaebaja väitel ei tuvastanud tema V.P. koos elades ekspertide poolt tuvastatud XXXX , mistõttu ekspertide järeldused pole tema hinnangul õiged. 26.09.2012 määrusega jättis ringkonnaprokuratuur kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses ei nõustu L. Rogenbaum varasemate menetlusotsustega, kordab oma varem esitatud väiteid ja taotleb jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokuratuuri määruse sisu Riigiprokuratuur jättis 10.10.2012 määrusega L. Rogenbaumi kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et otsus kriminaalmenetlus alustamata jätta on olnud õige ja põhjendatud. Riigiprokurör sedastas, et ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Kaebaja argument, et ekspertide järeldused on ekslikud, põhineb tema väitel, et tema V.P. ekspertide poolt tuvastatud XXXX ei märganud, seega neid ei olnud ja eksperdid on andnud teadvalt vale arvamuse. Riigiprokurör märkis, et pole mingit põhjust kahelda kahe erialaspetsialisti motiveeritud arvamuses, mis põhines tsiviilasja nr 2-10-39130 toimikul, uuritava XXXX I.O. kokkuvõttel uuritava psüühilisest seisundist ning V.P. vaatlusandmetel. Kuigi seadus ei piira kuriteoteate esitamise aega, tuleb selle hindamisel arvestada ka selle esitamise aega ja esitamist mõjutada võinud asjaolusid. Tartu Maakohtu 22.12.2011 määrusega ülalmärgitud tsiviilasjas kinnitati V.P. ja L. Rogenbaumi vaheline kompromiss ja lõpetati menetlus. Kaebaja väitel oli otsus sõlmida kompromiss „tehtud olulise surve all“, samas selgitamata, milles see konkreetselt väljendus. Riigiprokurör märkis samuti, et 20.12.2011 kohtuistungi protokollist nähtuvalt viibis istungil ka kaebaja esindaja, vandeadvokaat T. Pilv, kes avaldas, et on tutvunud ekspertarvamusega, kommenteerida seda ei soovi ja palub kompromissi kinnitada. Pärast kohtu selgitusi kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgede osas on nii L. Rogenbaum kui tema esindaja kinnitanud, et täiendusi ja taotlusi neil ei ole. Kahtlusi ekspertiisiaktis kajastatu osas pole tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tekkinud ka kohtul. 15.02.2012 on T. Pilv esitanud Riigikohtule teistmisavalduse ja taotluse Tartu Maakohtu 22.12.2011 kohtumääruse täitmise peatamiseks põhjusel, et L. Rogenbaum ei olnud kompromissi sõlmimise hetkel haiguse tõttu otsustusvõimeline. Väidetavale teadvalt valele eksperdiarvamusele avalduses ei viidata. -2- Ülaltoodu põhjal järeldas riigiprokurör, et kuriteokaebus on esitatud eesmärgil mõjutada käimasolevat tsiviilmenetlust, millega seonduvalt tuleb märkida, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole isikute eraõiguslike nõuete rahuldamine ega sellele kaasaaitamine, milleks on teised õiguslikud vahendid. Kaebuses esitatud taotluste sisu L. Rogenbaumi esindaja vandeadvokaat T. Pilv esitas Riigiprokuratuuri 10.10.2012 määruse peale kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri määruse ning kohustada prokuratuuri algatama kriminaalmenetlust T.K. ja K.P. suhtes KarS §-s 321 sätestatud kuriteo toimepanemise tunnustel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et T.K. ja K.P. teos on tuvastatavad kaebuses märgitud süüteokoosseisu tunnused. Kaebuse esitaja leiab, et on oma kuriteoteates ja avalduses piisaval määral toonud esile faktilisi asjaolusid, mille alusel on põhjendatud eeldada, et kohtuekspertide tegevuses sisalduvad KarS § 321 lg 1 sätestatud süüteo tunnused. Kaebuse esitaja märgib, et tsiviilasja huvides soovisid V.P. ning tema esindajad näidata, justkui oleks tegemist XXXX XXXXX ga isikuga. Selleks moonutati selgelt toimunud sündmusi ning anti teadvalt vääraid selgitusi tema käitumisele. Ainult selliselt, st V.P. XXXX XXXXX lisusega, pääsesid kõnealused isikud notariaalsest tehingust. Seega oli V.P. XXXX XXXXX tõendamine määrava tähtsusega küsimus ning pooltel oli selge huvi sellise sisuga ekspertiisiakti fabritseerimiseks. Kuivõrd tsiviilõiguslikult on tehingu tühisuse tuvastamine olnud V.P. ja tema lähikondlastele jaoks määrava kaaluga, tuleks L. Rogenbaumi hinnangul suhtuda tõsiselt kahtlusesse, et ekspertiisiakt ei ole täielikult objektiivne. Asjaolu, et L. Rogenbaumil ei olnud kahtlusi kompromissi sõlmimisel, ei saa olla määrava tähtsusega kriminaalmenetluse algatamise osas. Isegi kui need kahtlused on tekkinud hiljem ning L. Rogenbaum on nõustunud kompromissiga, on ekspertiisiakti objektiivsuse ning ekspertide tegevuse õiguspärasuse väljaselgitamine eraldiseisev küsimus. Kaebaja selgitab, et temal puudub endal võimalus tuvastada, kas eksperdid on kuidagi seotud V.P. ja tema lähedastega, mis oleks võinud tingida ekspertiisiakti kallutatud sisu. On reaalne võimalus ja kahtlus, et T.K. ja/või K.P. on seotud V.P. või mõne tema lähedasega. Kaebuse esitaja leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendamatu olukorras, kus uurimisorganid ei ole teostanud ühtegi menetlustoimingut. Pelgalt fakti pinnalt, et eksperdid on oma järeldused teinud väidetavalt perearsti järelduste ning oma vaatluste pinnalt, ei tähenda, et ekspertiisiakt poleks kunstlikult võimendatud V.P. huvides ja meelevaldselt järeldatud XXXX esinemist. Kaebaja viitab
§-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttele, mille kohaselt lasub uurimisasutusel ja prokuratuuril kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustus alustada ja toimetada kriminaalmenetlust. Riigikohus on märkinud, et üksnes sellises olukorras, kus pädevatele ametiasutustele laekunud teabe põhjal ilmnevad vahetult kriminaalmenetlust välistavad asjaolud
tähenduses, on uurimisasutus ja prokuratuur õigustatud jätma menetluse alustamata (vt RKKKo nr 3-1-1-19-10, p 8.2; nr 3-11-60-10, p 7). Ringkonnakohtule on 07.11.2012 laekunud ka kaebaja L. Rogenbaumi omakäeline seletus 12 lehel. -3- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 12260103599 materjalidega, Riigiprokuratuuri määrusega ning L. Rogenbaumi esindaja kaebusega, leiab, et L. Rogenbaumi esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 10.10.2012 määruse peale on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 2.
lg 1 kohaselt kui
lg-s 1 või lg-s 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus
alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt
lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. 3. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et käesolevas asjas pole kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega ning käsitleb vaid kaebuses esitatud väiteid. 4.
lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad
lg-s 1 sätestatud asjaolud.
lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse alus.
lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. 5. L. Rogenbaum on esitanud uurimisasutusele kuriteokaebuse, mille kohaselt on T.K. ja K.P. tsiviilasjas nr 2-10-39130 koostatud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 210 sedastanud ebaõigeid asjaolusid ja järeldusi ning meelevaldselt tuvastatud V.P. XXXX XXXXX , seega pannud toime KarS § 321 lg 1 sätestatud kuriteo. Kuigi kaebuse esitaja märgib, et ta on juba korduvalt esitanud faktilisi asjaolusid, mis viitavad nimetatud isikute poolt kuriteo toimepanemisele, ei saa ringkonnakohus sellega nõustuda. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja L. Rogenbaum ei täheldanud V.P. ekspertiisiaktis märgitud XXXX ning ekspertiisiaktiga ei nõustu, ei viita kuidagi, et ekspertiisiakti koostajad oleksid andnud teadvalt vale eksperdiarvamuse. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, kuidas võiksid eksperdid olla seotud V.P. või tema sugulastega ning milliseid uurimistoiminguid tuleks kriminaalmenetluses läbi viia. Kaebuse esitaja küll rõhutab, et V.P. XXXX XXXXX tõendamine oli tsiviilasjas olulise tähtsusega, kuid see ei näita, miks pidid eksperdid selle jaoks esitama vale eksperdiarvamuse. Ainuüksi kaebaja L. Rogenbaumi paljasõnaline väide, et eksperdid võivad olla V.P. või tema sugulastega seotud ning võisid omada eesmärki vale eksperdiarvamuse esitamiseks, ei ole kriminaalmenetluse aluseks
Kriminaalmenetluse alustamine võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatavate isikute põhiõiguste intensiivset riivet ning kriminaalmenetluse alustamiseks ei piisa vaid oletustest ja hüpoteesidest, et kuritegu võib olla toime pandud. Ka Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et olukorras, kus kuriteokahtlus on pelgalt teoreetiline, tuleb kriminaalmenetluse alustamist taunida (RKKK nr 3-1-1-60-10, p-d 9, 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna käesolevas asjas on esitatud vaid paljasõnalised väited ning kaebaja L. Rogenbaumi esitatud kahtlus ekspertide poolt KarS § 321 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise kohta on teoreetiline ja oletuslik, on käesolevas asjas põhjendatud kriminaalmenetluse alustamata jätmine. -4-
lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Kehtiva seaduse kohaselt kuulub kriminaalmenetluse alustamine uurimisasutuste ning prokuratuuri diskretsiooni. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus pole võimalik sedastada, et toime on pandud kuriteo tunnustele vastav tegu, on kriminaalmenetluse alustamata jätmine õiguspärane. Seega jätab ringkonnakohus vaidlustatud L. Rogenbaumi esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja 8.
p 11 kohaselt ei saa määruskaebust esitada
alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise kohtumääruse peale. Kuna käesolev määrus on tehtud
Mati Kartau Kohtunik -5-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.