Obsah (7)

§ 196§ 198§ 119§ 29§ 23§ 114§ 115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-12-4239 Kohtukoosseis Paavo Randma Väärteoasi Vitali Katko kaebus

§ 196lg-st 2, § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 1.

novembri 2012 kohtumäärus muutmata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on

§ 198kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud ja esimese astme kohtu määruse sisu

1. Vitali Katko esitas Tartu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse ametniku poolt ÜTS § 547 lg 1 tunnustel koostatud väärteootsuse nr 053338 peale ning taotles väärteomenetluse lõpetamist. Otsuse kohaselt sõitis V. Katko 24.07.2012 kella 14.10 ajal Tallinnas Põhja puiesteel trammiga nr 1, omamata sõiduõigust tõendavat dokumenti, millega pani toime ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kirjeldatud teo eest karistati V. Katkot rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.
2. Kohtuväline menetleja leidis, et V. Katko kaebus kuulub rahuldamisele, sest kaebuse lisana esitatud V. Katko välismaalase passi koopiatest nähtus, et 24.07.2012 oli V. Katko korduvalt ületanud Eesti Vabariigi piiri Luhamaa ja Koidula piiripunktis. Seega ei saanud ta väärteootsuses kirjeldatud tegu toime panna.
3. Juhindudes

§ 119lg-st 1 rahuldas maakohus V.

Katko kaebuse ja lõpetas väärteomenetluse, kuna teos puudusid väärteo tunnused

§ 29

lg 1 p 1 mõttes.

§ 23alusel mõistis maakohus Tallinna Linnavalitsuselt V.

Katko kasuks välja 60 eurot valitud esindajale makstud tasu katteks. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu). Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus rahuldas V. Katko taotluse ja mõistis Tallinna Linnavalitsuselt tema kasuks välja 60 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus on rahuldanud kaitsjatasu hüvitamise taotluse ebamõistlikult suures ulatuses. Käesolev väärteoasi on kaebuse esitaja hinnangul ülimalt lihtne, mistõttu kaitsja poolt osutatud teenus ei saanud olla mahukas. Samuti märgib kaebuse esitaja, et temani ei ole jõudnud ühtegi materjali, mis viitaks, et õigusabiteenust oleks üldse osutatud. Nimelt on kohtule esitatud kaebuse allkirjastanud V. Katko isiklikult. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-46-12 väga põhjalikult selgitanud, et juhul, kui isik esitab ise kohtule menetlusdokumente, puudub alus menetluses väidetavalt kantud kulutuste hüvitamiseks. Lisaks juhib kaebuse esitaja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-98-03, milles Riigikohus asus seisukohale, et mõistlikuks saab lugeda advokaaditasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga kui väärteoasjade olemust ja keerukust iseloomustava asjaoluga. Käesoleval juhul oleks maksimaalne trahv olnud 40 eurot, mistõttu menetluskulu 60 eurot on ilmselgelt liiga kõrge. Õigusabikulusid, mis ületavad tunduvalt füüsilisele isikule määratavat trahvisummat, ei saa väärteomenetluses lugeda mõistlikeks ning neid menetlusalusele isikule täielikult hüvitada. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus õigusabikulude väljamõistmisel igal juhul eraldi otsustama, millises ulatuses on õigusabikulude hüvitamise määramine riigi- või kohaliku eelarve vahenditest mõistlik ja vajalik, kusjuures nimetatud küsimuse otsustamisel tuleb kohtul üldise juhisena lähtuda riigi poolt advokaatidele õigusabi eest makstava tasu määradest (RK 3-1-1-54-02). Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktile 33 on määratud kaitsja tasu väärteoasja kaebemenetluses 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Kuivõrd V. Katko väidetaval kaitsjal on väidetavalt kulunud kaebuse koostamiseks pool tundi, ei saa ka väljamõistetav õigusabikulu olla suurem, kui 15,98 eurot. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgnevalt.
3. Käesolevas väärteoasjas lõpetati vaidlustatava maakohtu määrusega menetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku V. Katko kaitsja esitas maakohtule taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks summas 60 eurot, mille menetlusalune isik tasus kaitsjale väärteoasjas kaebuse koostamise eest. Taotlusele oli lisatud arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus. 7. Esmalt on määruskaebuse esitaja seadnud kahtluse alla, kas V. Katkole on tegelikkuses taotluses märgitud õigusabiteenust osutatud. Nimetatud kahtlus tugineb asjaolul, et maakohtule esitatud kaebuse on allkirjastanud V. Katko ise, mitte tema kaitsja. Ringkonnakohus leiab, et üksnes nimetatud asjaolu ei võimalda teha järeldust, et menetlusalusele isikule pole õigusabiteenust osutatud. Kohus märgib, et

§ 114

lg 1 p 1 2 kohaselt on kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise õigus menetlusosalisel, st nii menetlusalusel isikul kui ka tema kaitsjal.

§ 115lg 4 kohaselt kirjutab kaebusele alla selle esitaja.

Eeltoodust tuleneb, et V. Katko võis ka isiklikult kaebuse esitada, millisel juhul tuli tal endal kaebus ka allkirjastada. See aga ei tähenda, et V. Katko oli ise ka kaebuse koostaja. Sellist seisukohta toetab asjaolu, et taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks on esitatud just kaebuse koostamise, mitte selle esitamise eest. Ka taotlusele lisatud arvest ja maksekorraldusest nähtuvalt on V. Katko tasunud Advokaadibüroole Valge & Uiga 60 eurot kaebuse koostamise eest. Eeltoodud asjaoludel ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust kahelda, et taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks on esitatud V. Katkole tegelikkuses osutatud õigusabiteenuse eest. 8. Samuti ei nõustu kohtukolleegium määruskaebuse esitajaga selles, et taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks on rahuldatud ebamõistlikult suures ulatuses. Ringkonnakohus möönab, et tõepoolest on Riigikohus oma lahendites asunud seisukohale, et mõistlikuks

§ 23

mõttes saab lugeda advokaaditasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga kui väärteoasjade olemust ja keerukust iseloomustava asjaoluga. Samas leiab kohus, et käesoleval juhul on V. Katko poolt advokaadile makstud tasu nimetatud kriteeriumiga kooskõlas. V. Katko tunnistati kiirmenetluses süüdi ÜTS § 547 lg 1 järgi, mille eest näeb seadus maksimaalse sanktsioonina ette 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kaitsjatasu hüvitamist taotletakse summas 60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole taotletav tasu oluliselt suurem maksimaalsest karistusest, mistõttu seda ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Kohus rõhutab, et Riigikohtu praktikast ei tulene, et kaitsjatasu ei tohi mingil määral ületada maksimaalset rahatrahvi, vaid oluline on, et need jääksid samasse suurusjärku. Samuti on Riigikohus selgitanud, et sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või olla keskne argument tasu suuruse mõistlikkuse määramisel, vaid õigusabikulude suurus peab olema põhjendatud sisuliselt (RK 3-1-1-99-11).

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja on vääralt tõlgendanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-54-02 märgitut ning põhjendamatult leidnud, et valitud kaitsjale hüvitatav õigusabikulu ei tohi ületada määratud kaitsjale sama ajakulu eest maksmisele kuuluvat tasu. Viimane on üksnes üldine juhis õigusabikulude riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest hüvitamise ulatuse määramiseks, mis ei tähenda, et valitud kaitsjale ei võiks hüvitamisele kuuluda suurem summa. Seejuures märgib ringkonnakohus, et riigi õigusabi korras kaitsja tasumäär ei pruugi langeda kokku õigusteenuse turuhinnaga, mistõttu isikul, kes ei vasta riigi õigusabi saama õigustatud isikutele esitatavatele tingimustele, puudub võimalus leida endale samasuguse hinnaga õigusabi. Sellisel juhul seaks valitud kaitsja tasu mõistlikkuse sidumine riigi õigusabi tasumääradega õigusabi saaja olukorda, kus tal puuduks võimalus saada valitud kaitsjale makstud tasu eest hüvitist riigi õigusabi tasu ületavas osas. Eeltoodu oleks aga ilmselgelt ebaõiglane ning piiraks isiku kaebeõigust – menetlusalune isik võib olla sunnitud kaitseõiguse kasutamisest loobuma, sest karistuse kandmine on talle majanduslikult kasulikum kui kaitsjale tasu maksmine (RK 3-1-1-99-11).
2. Kohtukolleegium märgib, et võimaliku karistuse raskus ja advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määr ei ole ainsad kriteeriumid, mida kohtul tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel arvestada. Sarnaselt riigi õigusabi tasu põhjendatuse hindamisele tuleb ka valitud kaitsja tasu hüvitamise ulatuse määramisel hinnata kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust ning õigusabi osutamiseks kulutatud aja põhjendatust. Seejuures tuleb arvestada arutatava väärteoasja mahukust ja keerukust. Käesoleval juhul nõustub ringkonnakohus kohtuvälise menetlejaga selles, et menetletav väärteoasi ei olnud õiguslikult keerukas, kuivõrd vaidlustatavaks küsimuseks oli üksnes see, kas menetlusalune isik sai väärteoprotokollis kajastatud ajal ja kohas väärteo toime panna. Kuna kohtuvälise menetleja otsusega tunnistati V. Katko aga süüdi, tuli tal nimetatud asjaolu tuvastamiseks pöörduda kaebusega maakohtusse. Seega oli kaebuse 3 koostamine vaieldamatult vajalik menetlustoiming. Samuti ei leia ringkonnakohus, et kaebuse koostamisele kulunud aeg, s.o üks pooltund, oleks põhjendamatult pikk aeg. Ajakulu põhjendatust ei ole ka kohtuväline menetleja kahtluse alla seadnud.
3. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse määruskaebuse rahuldamata. Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 4