1-12-2605 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 18. septembril 2012.a, Narva kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-12-2605 (09240101930) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär

§ 209lg 1 järgi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 6.

artikli punkti 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Tsiviilnõudeid, mis tulenevad tsiviilkohtumenetluse korras. antud kriminaalasjast, on võimalik esitada KrMS § 183 alusel jätta menetluskulud – kaitsja Kaido Kooga poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti, OÜ Ehitusekspert eksperdihinnangu tegemise eest 1217 (üks tuhat kakssada seitseteist) eurot ja 39 senti, riigi 1 1-12-2605 kanda. KrMS § 274-2 lg 2 alusel saata käesoleva määruse koopia kohtu esimehele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebust Viru Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Süüdistusakt Vjatšeslav Potapovi süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi on kohtule esitatud 20.03.2012.a üldmenetluses. Osaühing T (äriregistri kood 10970126) on eraõiguslik ja õigusvõimeline juriidiline isik TsÜS § 25 lg 1 ja § 26 lg 2 tähenduses, mis on kantud äriregistrisse 22.08.

1. a. Nimetatud osaühingu põhitegevusalaks vastavalt äriregistrile esitatud majandusaastate aruannetele ja majandustegevuse registri teabesüsteemi andmetele on „ehitustööde tegemine“. Osaühingu ainuisikuliseks juhatuse liikmeks on Vjatšeslav Potapov, kes esindab ja juhib osaühingut kooskõlas ÄS § 183 sätetega ja osaühingu põhikirjaga. 11.05.
2. a sõlmis OÜ xxx Vjatšeslav Potapov eraõigusliku juriidilise isikuga OÜ xxx (äriregistri kood 10578852) töövõtulepingu nr 12/04 S aadressil xx asuva hoone rekonstrueerimiseks (kaubanduskeskuse hoonele juurdeehituse ehitamiseks). Sealjuures leppisid pooled kokku selles, et töö eest tasutakse järguti - iga kuu eest poolte poolt allkirjastatud tegelikult teostatud tööde vastuvõtu – üleandmise akti alusel. Töövõtulepingu täitmise käigus esitas OÜ T juhatuse liige Vjatšeslav Potapov, tegutsedes OÜ T huvides,
3. a ajavahemikus maist juulini teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige kujutuse teel varalise kasu saamise eesmärgil tellijale OÜ V juhatuse liikme S G tasumiseks akte teadvalt suurendatud andmetega tegelikkuses teostatud ehitustööde mahtude ja maksumuse osas, mis ei ole kooskõlas kehtestatud Eesti Vabariigis OÜ E N ehituskataloogi üksushinnetega. Nimelt: - teostatud tööde vastuvõtuakti
4. a maikuu eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 951,9 inimtundi ja tööde maksumuseks 219191,91 krooni, - teostatud tööde vastuvõtuakti
5. a juunikuu eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 1589,8 inimtundi ja tööde maksumuseks 290761,57 krooni, - teostatud tööde vastuvõtuakti
6. a juulikuu eest, kus ta näitas tööjõukulu suuruseks 1782,3 inimtundi ja tööde maksumuseks 304604,05 krooni. Tellija allkirjastas teostatud tööde vastuvõtuakte mai- ja juunikuu kohta. OÜ V tasus töövõtjale tööde maksumuse maikuu eest täies ulatuses ehk 219191,91 krooni ja juunikuu eest tasus osaliselt ehk 250000 krooni. Tellija keeldus juunikuus teostatud tööde eest tasumast 40761,57 krooni ja palus selgitusi. Ühtlasi keeldus ta tööd vastu võtmast ja allkirjastamast akti 2004.a juulikuu eest summas 304604,05 krooni ja selle eest tasumast ning palus selgitusi. Kuid, OÜ T juhatuse liige V. Potapov vältis OÜ V esindaja S G kokkusaamist ja läbirääkimiste teel selgituste andmist. Selle asemel esitas OÜ T juhatuse liige Vjatšeslav Potapov kohtule hagi OÜ V vastu võlgnevuse teostatud tööde eest summas 345365,62 krooni ja viivise õigeaegselt tasumata jätmise eest summas 132242,22 krooni nõudes. Viru Maakohus 06.11.2006.a otsusega tsiviilasjas nr 2-04-1204 mõistis OÜ-lt V OÜ T kasuks välja võlgnevuse ja viivise kogusummas 477607,84 krooni. OÜ V täitis kohtuotsuse ja maksis OÜle T välja nimetatud summa. Vastavalt OÜ I –K poolt koostatud eelarvele S aadressil xxx asuva hoone rekonstrueerimiseks oli 2 1-12-2605 kindlaks tehtud üldine tegelik tööjõukulude maht, mille suuruseks oli 2212 inimtundi ja OÜ T poolt 2004.a mais - juulis teostatud tööde kogumaksumus, mille suuruseks oli 505446 krooni. Vastavalt OÜ K hinnangul OÜ T
7. a juunis – juulis teostatud tööde kohta koostatud aktide kontrollimisel tehtud kokkuvõttele oli kindlaks tehtud tööjõukulude kogumaht suuruses 1777,8 inimtundi ja nende maksumus suuruses 460994,81 krooni. Töövõtja OÜ T poolt nimetatud aktides tööjõukulu kogumahuks oli näidatud 3372,2 inimtundi ja tööde kogumaksumuseks 595365,62 krooni, mis ei vasta tegelikult teostatud tööde mahule ja nende maksumusele. Vastavalt kõigi OÜ T poolt 2004.a maist juulini teostatud tööde tegeliku maksumuse kindlakstegemisel eksperdi poolt koostatud kokkuvõttele olid mai – juuli kohta koostatud aktides äratoodud töömahud ja maksumused valed ja vajasid korrigeerimist. Sealjuures osutas ekspert sellele, et tegelikult teostatud tööde mahtude ja nende maksumuse korrigeeritud andmed on õiged objekti ehitusel ehitusjärelvalvet teostanud OÜ I –K poolt koostatud eelarves. Vastavalt sellele eelarvele oli tegelikult teostatud tööde kogumaksumus 505446 krooni. Ülalnimetatud tegevus oli OÜ T juhatuse liikme Vjatšeslav Potapov’i poolt toime pandud OÜ T huvides. OÜ T poolt 2004.a ajavahemikus maist juulini S aadressil xxx asuva hoone rekonstrueerimisel tegelikult teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige kujutuse loomise teel sai OÜ T OÜ-lt V põhjendamatult raha 309111,53 krooni e 19755,83 eurot, omastas selle ja kasutas seejärel oma igapäevases majandustegevuses, millega tekitas OÜ-le V varalist kahju. Seega pani Vjatšeslav Potapov toime KarS § 209 lg 1 sätestatud kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. 05.07.2012.a eelistungil määras kohus minna eelistungist üle põhiistungile. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil süüdistatav Potapov toetas oma kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumise tõttu. taotlust kriminaalasja lõpetamiseks Kaitsja toetas süüdistatava poolt esitatud taotlust. Kannatanu ei ole sellega nõus. Ta leidis, et Potapovi süü on tõendatud. Kannatanu vaidlustab kohtus konkreetseid juurdekirjutusi ja tegemata jäetud töid. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev ei ole nõus kriminaalasja lõpetamisega kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Eelmisel istungil oli juba avaldatud, et kannatanu esitas avalduse politseisse
8. aastal, uurimine kestis 2-3 aastat, mis oli seotud ekspertiisi määramisega. Fakt on see, et aeg ei olnud pikk, sest mõned kriminaalmenetlused võtavad ka rohkem aega. Prokurör Irina Karo seletas, et kannatanu ja kohtualune pöördusid
9. aastal prokuratuuri avaldusega selle kohta, et Potapov’i ja OÜ T tegevuses on esinenud kuriteokoosseis. Asja uuris politsei, määrati ekspertiisid. Ekspertiisi tulemustega oli Potapov’it tutvustatud eelmise aasta juulis, et tal oleks õigus küsimusi korrigeerida ja oleks võimalik asja lõpule viia ja kohtusse saata. Asi sai lõpetatud, süüdistusakt on saadetud kohtusse. Sündmused leidsid aset
10. aastal, mil teostati ehitust. Ekspertiis oli määratud 2010 detsembris, tähtaegade osas oli ekspertiisi määramisel palutud, et see saaks valmis võimalikult kiiresti. Toimunud oli hoone ülevaatus, ekspert on küsitlenud menetlusosalisi, ekspertiisiakt on dateeritud 23.12.
11. Potapov’it tutvustati ekspertiisiga faktiliselt 2011 juulis. Kohtueelse menetluse käigus üritati jõuda kompromissile. Potapov on tunnistanud, et töö eest raha arvestamisel on esinenud vigu, aga neid oleks võinud parandada ilma 3 1-12-2605 asja kohtusse saatmata. Potapov on tunnistanud, et ei saanud õigesti rakendada erinevate tööde eest tasu arvestamisel kehtestatud hindu. Maakohus leidis Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta menetlusaja mõistlikkuse nõuet ega selle rikkumise korral õiguskaitsevahendeid. Küll sätestab EV põhiseaduse § 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. KrMS § 2 tuuakse omakorda välja, et kriminaalmenetlusõiguse allikaks on nii põhiseadus kui ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Põhiseaduse § 123 lg 2 kohaselt kui Eesti õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingu sätteid. Üheks prioriteetseks EV Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, mille artikli 6 lõige 1 esimene lause sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud kohtus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 274-2 kohaselt, mis jõustus 01.09.2011.a, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-3-04, 3-1-1-100-09 ja 3-4-1-12-08 asunud seisukohale, et EIÕK art 6 lg 1 esimese lause täitmiseks on kohtul, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, kõiki asjaolusid kaaludes, võimalik kriminaalmenetlus määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistev otsus või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohus on 18.06.2010 lahendis 3-1-143-10 leidnud, et juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ebaproportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista, vaatamata võimalusele menetlusaja ülemäärast kestust hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada. Sellisel juhul tuleb hoolimata kriminaalasja menetlusstaadiumist kriminaalmenetlus lõpetada või teha õigeksmõistev otsus kohtulikku arutamist lõpule viimata. Kui õigust mõistlikule menetlusajale on riivatud sedavõrd intensiivselt, et see eeldab niikuinii isiku suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist või kriminaalmenetluse lõpetamist, puudub põhjus, kõiki seaduses ette nähtud menetlusstaadiume läbides, seda riivet veelgi süvendada. Juhul, kui kohus leiab, et tema menetluses olevas kriminaalasjas on mõistlik menetlusaeg möödunud, tuleb süüdistatav KrMS § 2 p 2 ja EIÕK artikli 6 lg 1 esimese lause alusel õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlust lõpetada, sõltumata sellest, millises menetlusstaadiumis asja sel hetkel menetletakse. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis 3-4-1-12-08 samuti asunud seisukohale, et kohtul on kohustus lahendada isiku taotlus menetlusaja ebamõistlikkuse tuvastamiseks igas menetlusstaadiumis. Mõistliku aja põhimõte tähendab sisuliselt seda, et isiku suhtes toimetatav kriminaalmenetlus saaks lõpule viidud teatud ajalises raamistikus; isikul on õigus sellele, et tema süülisuse või süütuse küsimus saaks lahendatud mittevajalike viivitusteta. Ning ümberpöördult – kui isikul on olemas vastavasisuline õigus, lasub asjakohastel riiklikel institutsioonidel kohustus lahendada isiku süüküsimus teatud mõistliku aja jooksul. Seejuures on oluline tähele panna, et mõistliku 4 1-12-2605 menetlusaja mõiste ei ole sõltuvuses konkreetsest siseriiklikust menetluskorrast, teisisõnu selle spetsiifikast (EÕIK König vs Saksamaa; Ruiz-Mateos vs Hispaania, Tartu RKKo nr 1-04-201). Vjatšeslav Potapov’ile on esitatud süüdistus KarS § 209 lg 1 järgi ehk varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. OÜ T (juhatuse liige Vjatšeslav Potapov) poolt 2004.a ajavahemikus maist juulini S aadressil xxx asuva hoone rekonstrueerimisel tegelikult teostatud tööde mahtude kohta teadvalt ebaõige kujutuse loomise teel sai OÜ T OÜ-lt V põhjendamatult raha 309111,53 krooni e 19755,83 eurot, omastas selle ja kasutas seejärel oma igapäevases majandustegevuses, millega tekitas OÜ-le V varalist kahju. KarS § 209 lg 1 näeb ette karistusena rahalist karistust või kuni kolmeaastast vangistust, seega, tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Kohtu hinnangul on tegemist keskmise keerukusega kriminaalasjaga. Kriminaalasjas on üks süüdistatav, kannatanu esindaja ning kaks tunnistajat. Tegemist ei ole raske kuriteoga või erilise avaliku menetlushuviga. Siinkohal asub kohus seisukohale, et antud süüdistuse puhul selle keerukuse aste – tavaline keskmise keerukusega kriminaalasi – võimaldaks iseenesest asja kiiremat lahendamist, kui seda on käesoleval hetkel. Prokuratuurist saabunud dokumentidest nähtub, et kriminaalasja kronoloogia on lühidalt alljärgnev:
12. Kuriteosündmus leidis aset mai-juuli 2004.a.
13. Kriminaalasi alustati 08.05.2009.a.
14. Kahtlustatava esmane ülekuulamine ning tõkendi kohaldamine 27.05.
15. a.
16. Tunnistaja O L ülekuulamine 23.10.
17. a.
18. Kannatanu S G ülekuulamine 01.02.
19. a.
20. Tunnistaja N T ülekuulamine 11.02.
21. a.
22. Prokuratuuri korraldus ekspertiisi määramiseks 26.07.
23. a.
24. Määrus ekspertiisi määramiseks 09.12.
25. a.
26. Ekspertiisiakt 23.12.
27. a.
28. Kahtlustatava ülekuulamine 18.11.
29. a.
30. Kohtueelse menetluse kokkuvõte 06.02.
31. a. Kronoloogiast nähtub, et sisuliselt on menetluses tekkinud kaks ligi aastast pausi –
32. aasta algusest kuni sama aasta lõpuni ning seejärel pärast ekspertiisiakti saabumist
33. aasta lõpus kuni kahtlustatava ülekuulamiseni
34. aasta lõpus. Kriminaalmenetluses on kõik isikud, v.a kahtlustatav, ütlusi andnud ühel korral. Prokurör on 26.07.
35. a andnud korralduse ekspertiisi määramiseks ning lõpuks on ekspertiisimäärus koostatud 09.12.
36. a. Eksperdid on ekspertiisi aluseks võtnud menetleja määruse, mis on saabunud 09.12.
37. a. Prokuröri korralduse täitmine neli kuud hiljem on arusaamatu ja viitab kriminaalmenetluse venitamisele. Ühtlasi on ebaselge, miks on kahtlustatava ülekuulamine toimunud aasta möödumisel ekspertiisiakti koostamisest, arvestades seejuures, et vahepealsel ajal pole menetlustoiminguid tehtud. Tähelepanuta ei saa jätta, et käesoleval juhul on 2009-2012 kohtueelset menetlust läbi viidud kriminaalasjas, mis oleks aegunud kaks kuud pärast kriminaalmenetluse alustamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikat ja kriminaalmenetluse muudatusi arvestades, tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: kuriteo raskus, kriminaalasja keerukus ja maht, kriminaalmenetluse senine käik, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine. Prokuratuurist saabunud dokumentidest ka nähtub, et kuriteo asjaolud, milles süüdistatakse Potapov’it, leidsid aset juunis – juulis
38. a (lk 70). 5 aastat pärast märgitud sündmusi pöördus 5 1-12-2605 kannatanu asjatundja poole eksperthinnangu saamiseks tööde suhtes, mis olid tehtud OÜ T poolt juunis-juulis
39. a. Eksperthinnang on dateeritud
40. a märtsiga (lk 138; 96). Kannatanu 24.04.
41. a avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks jäeti rahuldamata, kuna tegemist on võlasuhtega, mis kuulub arutamisele tsiviilkohtumenetluse korras (lk 70). Kuid kaitsja kaebuse alusel algatatakse kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetlus on alustatud 08.05.
42. a. Tõkend Vjatšeslav Potapov’i suhtes oli valitud 27.05.
43. a. Süüdistusakt Vjatšeslav Potapov’

§ 209lg 1 järgi on kohtule esitatud 20.03.2012.

a üldmenetluses. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ekspertiisi ei ole selles asjas määratud pika aja jooksul, st üle pooleteise aasta jooksul menetluse algatamisest (lk 5). Ekspertiisiakt oli esitatud uurijale 23.12.

1. a ( lk 9; 131). Taotlus ekspertiisi tasumiseks oli dateeritud samuti 23.12.
2. a, mis lükkab ümber prokuröri väidet sellest, et ekspertiisiakt laekus tunduvalt hiljem selle vormistamisest. Ekspertiisi laekumise hetkeni, st 23.12.
3. a, olid läbi viidud kõik menetlustoimingud, nimelt, 27.05.
4. a oli Potapov üle kuulatud kahtlustatavana, olid üle kuulatud tunnistajad ja kannatanu, olid välja nõutud kõik vajalikud dokumendid (lk 131; 114; 202), kuid kohtueelse menetluse kokkuvõte oli koostatud ainult aasta pärast ja saadetud prokurörile 06.02.2012.a. (lk 161). Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et kannatanu on esitanud uurijale mitu hagiavaldust, neist viimane on dateeritud 25.09.
5. a (lk 138), see tähendab kahe aasta ja viie kuu möödumisel menetluse alustamisest. Kohus leiab, et menetlus antud asjas on kunstlikult venitatud, kuid mitte Potapov’i süül. Dokumentidest ei nähtu, et süüdistatav oleks menetlust takistanud. Vjatšeslav Potapov’i suhtes ei olnud kohaldatud sundtoomist. Seega, kohus leiab, et menetluse senine pikaajaline kestus ei ole tingitud V. Potapov’i käitumisest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et süüdistatav oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidunud või takistanud tahtlikult menetluse läbiviimist. Euroopa Inimõiguste Kohtu arvates, kriminaalasjas on süüdistataval õigus sellele, et tema asja menetletaks erilise hoolikusega. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda jääma. Vjatšeslav Potapov pole antud kriminaalasja raames olnud vahi all, kuid tema suhtes oli kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld. Seega, antud menetluses riik oleks pidanud astuma samme menetluse kiiremaks lahendamiseks. Süüdistatava jaoks on ebakindlus küsimuses, kas ta tunnistatakse kriminaalkorras süüdi või mitte ja seda oluliselt riigivõimu süü tõttu. Kokkuvõttes leiabki kohus, et kogu menetlus Vjatšeslav Potapov’i süüdistuses on läbi viidud selliselt, et see võimaldab rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest. Tegemist on tavalise keerukusastmega kriminaalasjaga ning isik ega tema kaitsja ei ole astunud omapoolseid samme menetluse venitamiseks ning menetlejate toimimine on põhjustanud käesoleva asja lahendamisel teatud viivitusi. Kohus leiab, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus ei ole läbi viidud mõistliku aja jooksul ning arvestades hilisemat perspektiivi kohtumenetluses on ilmne, et mõistlikku menetlusaega ületatakse. Kohus leiab ka, et mõistlikku menetlusaega tuleks hinnata ka sellest seisukohast, et üldmenetluses lõpplahendini jõudmine võtab aega, kuivõrd süüdistatav on jätkuvalt seisukohal, et talle esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja kuriteokoosseis pole täidetud. Keskmise statistika alusel kuulub kõigi kolme kohtuinstantsi läbimiseks ligikaudu 2 aastat, seega on ka asja läbivaatamise alustamise korral kõik vaidlusalused teod lõpplahendini jõudes aegunud. 6 1-12-2605 Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et kriminaalmenetluse tegelik kestvus ei ole võrdeline kriminaalmenetluse mõistliku ajaga. Isiku õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul tähendab isiku jaoks eelkõige õigust saada mõistliku aja jooksul lõplik ja jõustunud lahend. Antud juhul ei ole selline menetlus enam õiglane ega põhjendatud, kuna rikub isiku õigust mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt. Euroopa Inimõiguste Kohus on asunud seisukohale, et riik vastutab oma organite tegevuse eest. Mõistliku menetlusaja hindamisel konkreetses kriminaalasjas tuleb käsitleda ka asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumist. Potapov’i õigused olid rikutud ka eeluurimisel, millele ta viitab oma 19.06.2012.a päringus, nimelt, ei ole tema kaebust lahendatud KrMS § 228, § 229 alusel. Juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, on inimõiguste kohus pidanud võimalikuks tuvastada EIÕK art 6 lg 1 esimese lause rikkumist üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata. Kuriteo asjaolud, milles süüdistatakse Potapov’it, leidsid aset juunis – juulis
6. a. Tegemist ei ole erilise avaliku menetlushuviga. Seega, kohtu hinnangul, on otstarbekas lõpetada kriminaalmenetlus Vjatšeslav Potapov’

§ 209

lg 1 järgi kohtulikku arutamist lõpule viimata, kuna on rikutud Vjatšeslav Potapov’i õigust kriminaalmenetlusele mõistliku aja jooksul. KrMS § 183 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik. Kriminaalmenetluse lõpetamine tsiviilkohtupidamise korras. ei pärsi kannatanute võimalusi oma õigusi kaitsta Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 258 lg 1 p 3, EIÕK artikli 6 lg 1. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7