lg 1 ja
lg 1 järgi Prokurör ringkonnaprokurör Elle Keeman Süüdistatav 1) Nimi: Georgi Mordassov 2) Elu- või asukoht ja aadress: xxxxx 3) Isikukood või sünniaeg: 37505080298 4) Kodakondsus: xxxxx 5) Haridus: x 6) Emakeel: xxx 7) Töökoht või õppeasutus: xxxx 8) Karistatus: xxxxx; 9) Tõkend: 16.01.2011.a kahtlustatavana kinnipidamine ning 18.01.2011.a vahistatud Pärnu Maakohtu poolt 10) Kvalifikatsioon:
MS § 11 lg 3, § 315 lg 4, § 309, § 311 – § 313, § 180 1 / 11 1-11-7278 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Georgi Mordassov
lg 1 ja
lg 1 järgi ning juhindudes
lg-st 1 karistada teda 5 (viie) aastase vangistusega.
lg 1 kohaselt lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 16.01.2011.a karistusaja hulga ja seeläbi arvata tema karistusaja algust alates 16.01.2011.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2) Georgi Mordassovit süüdistatakse selles, et tema olles omandanud 15.01.2011.a Hollandi Kuningriigis Amsterdamis 800 euro eest 1241 grammi narkootilist ainet kanepit (marihuaanat), vedas seda Eesti Vabariigis Pärnu maakonnas, olles selle enne peitnud musta värvi kilekotti pakendatuna tema enda kasutuses olevasse sõiduauto Mazda 6 [254MKD] 3 / 11 1-11-7278 pagasiruumis olevasse kõlarikasti. Narkootiline aine leiti ja võeti politsei poolt ära pärast sõiduki kinnipidamist Tallinn-Pärnu-Ikla mnt asuva Uulu kaupluse juures ja selle toimetamist menetlustoimingute kohaldamiseks aadressile xx Pärnu. Eksperdid on kirjanduse andmetele tuginedes andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab keskmisel 7.5 grammist kanepist. Seega Georgi Mordassovi valdusest leitud kanepi kogus 1241 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Eelpool nimetatud aine – kanep 20%-lise THC sisaldusega - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Seega Georgi Mordassov, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja enda valduses oleva aine vedamisega, pani toime
Kohtuistungil uuritud tõendid: - Järelevalve meetme kohaldamise protokoll tlk 44 - Läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga tlk 45-46, 47-49 - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga tlk 50-51 - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 11E-AN0066 koos õiendiga tlk 52 - Sõrmejälje ekspertiisi akt nr 11E-SS0018 koos õiendiga tlk 53-55 - Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 52 tlk 56-57 - Tunnistaja P T poolt kohtuistungil antud ütlused tlk 74 pöördel - Georgi Mordassovi poolt kohtuistungi ütlused 75 pöördel – 76, 78 Kohtuvaidluses prokurör nõudis G. Mordassovi süüditunnistamist esitatud süüdistustes ja tema karistamist
Kaitsja oli seisukohal, et vaidlus puudub selles, et G. Mordassov on esitatud süüdistustes süüdi ja kuna ta on puhtsüdamlikult ülestunnistanud ning uurimisele kaasa aidanud, siis tuleks juhindudes
lg-st 1 karistada teda minimaalse ühe aastase vangistusega tingimisi, millest on
G. Mordassov ei nõustunud prokuröri poolt nõutava karistusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4 / 11 1-11-7278 Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et Georgi Mordassovile esitatud süüdistused on täielikult tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega. I. Esitatud süüdistuse kohaselt on G. Mordassovile inkrimineeritud
lg 1 järgi järgmised objektiivse koosseisu tunnused: narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik valdamine, omandamine ja vedamine. Tunnistaja P. Truusi ütluste kohaselt on tuvastatav, et süüdistuses toodud ajal peeti kinni Tallinn-Pärnu-Ikla mnt asuva Uulu kaupluse juures Georgi Mordassovi kasutuses olev sõiduauto Mazda 6 [254MKD]. Kinnipidamise järgselt kontrollis piirivalve narkokoer sõiduki üle ja märkis võimalike narkootiliste ainete olemasolu autos, mistõttu toimetati sõiduk järelevalve meetme kohaldamiseks aadressile Savi 17 Pärnus. Järelevalve meetmete kohaldamise protokolli ja läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti sõiduki pagasiruumist kõlarikasti seest musta värvi kinnine vaakum kilekott. Leitud pakend oli kogukaaluga ca 1379 grammi. Selle kohta koostati asitõendi vaatlusprotokolli, mille käigus on tuvastatud, et kotis asunud rohelist värvi taimse puru proovi test reageeris positiivselt narkootilisele ainele kanep. Kriminaalmenetluse käigus leitud ja ära võetud ained saadeti narkootilise aine ekspertiisi ja ekspertarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud mustas vaakumkotis olevad rohelised taimeosad massiga 1241 grammi kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0.2% (20%). Sõrmejäljeekspertiisi aktis toodud arvamuse kohaselt on tuvastatav, et 16.01.2011.a kinnipeetud sõiduautost Mazda 6 [254MKD] leitud musta värvi kilepakendile on ühe sõrmejälje fragmendi jätnud Georgi Mordassov vasaku käe keskmise sõrmega. Kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti kohaselt on eksperdid, tuginedes kirjanduse andmetele, andnud arvamuse selle kohta, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 5 kuni 10 grammist kanepist. Arvestades, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-121-06 tuginenud keskmise koguse väljaselgitamisel minimaalsele ja maksimaalsele kogusele, tuleb ka antud juhul keskmiseks narkootilist joovet tekitavaks koguseks 7.5 grammi kanepit. Seega Georgi Mordassovi poolt kasutatavast sõidukist leitud kanepi kogus 1241 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele ja arvutuste järgi oleks sellest kogusest piisanud keskmiselt 1654 isikule. Eelpool nimetatud aine – kanep 20%-lise THC sisaldusega - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja 5 / 11 1-11-7278 psühhotroopsete ainete nimekirja“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Seega on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatud, et Georgi Mordassovil puudus narkootilise aine käitlemiseks seda õigustav luba ning tema käitumine vastab
Tõendatud on ka G. Mordassovile inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused. Nimelt, ekspertarvamuste kohaselt kohus tuvastab, et on tegemist mitte pelgalt suure vaid ülisuure narkootilise aine kogusega. Asjaolud, et G. Mordassov omandas, valdas ja vedas antud ainet on tõendatud kogumis mitmete tõenditega: - tunnistaja Priit Truusi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli G. Mordassov kinnipeetud autos, mis hiljem läbi otsiti. Ka kahtlustavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti ta 16.01.2011.a kinni; - nimetatud autost leiti menetlustoimingute käigus suures koguses narkootilist ainet; - sõrmejäljeekspertiisiakti kohaselt on G. Mordassov puudutanud antud aine pakendit. Kogumis eeltooduga ongi tuvastatud, et G. Mordassov oli antud aine omandanud, seda vallanud ja vedas seda enda kasutuses oleva autoga Eestis. Vaidlus puudub selles, et kinnipeetud auto oli G. Mordassovi kasutuses. Arvestades teo tehiolusid, oli narkootiline aine, mille pakendil oli G. Mordassovi sõrmejälg, ka pakendamise järel autosse just peidetud. Järelikult isik, kelle sõrmejälg oli pakendil teadis aine keelatusest ja seetõttu võttis ta tarvitusele täiendavad ettevaatusabinõud. Need asjaolud annavad kogumis aluse inkrimineerida esitatud süüdistus täiel määral G. Mordassovile. Kuivõrd loomuliku elukäsitluse järgi ei ole eluliselt usutav, et isik, kelle kasutuses on auto, ei ole teadlik, mis on tema autosse peidetud, liiatigi kui narkootilise aine pakendil on tema sõrmejälg. Aine kogusest lähtuvalt pidi olema ka arusaadav, et antud aine on pigem suures koguses. Asjaolu, et narkootiline aine oli peidetud kõlarikasti, näitab G. Mordassovi subjektiivset külge – otsest tahtlust, st, et ta oli igati teadlik antud aine ja oma teo keelatusest, seetõttu ta selle aine ka enda kasutuses olevasse autosse kõlarikasti oli ka ära peitnud. Lisaks eeltoodule on muidugi süüdistus tõendatud ka Georgi Mordassovi enda ütlustega. Georgi Mordassovi ütluste kohaselt oli tema kasutuses sõiduauto ja ta sõitis sellega Hollandisse, täpsemalt Amsterdami. Enne tagasisõitu käis Georgi Mordassov enda Hollandi tuttavaga kohvikus, kust lahkudes pakkus üks isik neile marihuaanat. Pärast nn kauplemist jõuti kokkuleppele, et pakutav ostetakse ära 800 euro eest. G. Mordassovi ütluste kohaselt marihuaana ostis tema tuttav endale, kuid viimane sisuliselt unustas selle tema autosse. Alles Saksamaal enne Poola piiri märkas G. Mordassov, et ta tuttav oli antud aine ta autosse unustanud ja kuna see aine oli kallis ei soovinud ta seda ära visata, vaid tagastada kunagi oma Hollandi tuttavale temaga heade suhete säilitamise eesmärgil. Ta märkas pakki alles enne Poola piiri ja otsustas sellega sõita Eestisse. Igaks juhuks ta peitis selle auto kõlarikasti. Kohus on seisukohal, et G. Mordassovi ütlused riimuvad uuritud tõenditega ja kinnitavad uuritud tõendite järgi tuvastatut. 6 / 11 1-11-7278 Kokkuvõttes, kohus hinnates tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et G. Mordassov realiseeris
lg 1 kuriteokoosseisu kõik talle inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused otsese tahtlusega. Otsesele tahtlusele viitab tõendite kogum. Teadlikule narkootilise aine käitlemisele viitab see, et narkootiline aine oli G. Mordassovi poolt peidetud auto kõlarikasti. Samuti kinnitavad otsest tahtlust G. Mordassovi ütlused, mille kohaselt ei olnud ta eesmärgiks narkootilise aine käitlemine, vaid ta avastas, et keelatud aine on tema autosse unustatud ja ta jätab selle enda kätte ning toob Eestisse, et see kunagi oma tuttavale tagastada.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav G. Mordassov, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte käidelda narkootilist ainet suures koguses, otsustas siiski õigusvastase käitumise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistatav subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü alusel
Kokkuvõttes kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava G. Mordassovi teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Järelikult süüdistatav on
lg 1 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel on G. Mordassovile esitatud süüdistus tõendatud ja kohus mõistab ta selles süüdi. II. Esitatud süüdistuse kohaselt on G. Mordassovile inkrimineeritud
lg 1 järgi järgmised objektiivse koosseisu tunnused: narkootilise aine üle riigipiiri toimetamine. Kohus nõustub kaitsjaga, et nii tehioludest kui ka G. Mordassovi ütlustest lähtudes tuleb asuda seisukohale, et antud juhtumil on
Mordassov pani ühe teoga toime kaks kuritegu. Nimetatud asjaolu on tuvastatav faktist, et G. Mordassov ületas riigipiiri koos narkootilise ainega ja ka tema enda ütluste järgi ei olnud võimalik ära mõelda tema teoplaanist ühte nimetatud kuriteost. See oli algusest peale üks tegu. G. Mordassovi ütluste kohaselt marihuaana ostis tema tuttav endale, kuid viimane unustas selle tema autosse. Alles Saksamaal märkas G. Mordassov, et ta tuttav oli antud aine ta autosse unustanud ja kuna see aine oli kallis ei soovinud ta seda ära visata, vaid tagastada kunagi oma Hollandi tuttavale. Igaks juhuks 300 km enne Poola piiri tanklas olles, peitis ta 7 / 11 1-11-7278 selle auto kõlarikasti. Järelikult juba antud kuriteo ettevalmistusstaadiumis langetas G. Mordassov otsustuse, mitte vabaneda narkootilisest ainest, vaid jätta see enda kätte ja tuua see Eestisse. Sellise ühe teootsuse langetamine ja täideviimine eeldaski kahe kuriteo toimepanemist. G. Mordassovi ütluste järgi on ka tuvastav nõutava objektiivse koosseisu tunnusena see, et G. Mordassov ületaski Eesti Vabariigi riigipiiri sisenedes riiki Lätist. Tunnistaja P. Truusi ütluste järgi peeti Uulus kinni sõiduk, mis toimetati menetlustoimingutele Pärnusse. Järelevalve meetme kohaldamise protokolli, läbiotsimisprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastav, et G. Mordassovi kasutuses olnud autos, millega ta ületas riigipiiri, olid narkootilised ained. Sõrmejälje ekspertiisiaktiga on tuvastatav, see, et kuna narkootiliste ainete pakendil oli G. Mordassovi sõrmejälg, siis järelikult ka tema peitis antud ained autos ära. Asjaolu, et G. Mordassov oli teadlik, et ta sooritab narkootiliste ainete üleriigi toimetamise on tuvastatav ka sellega, et narkootilised ained olid just nimelt peidetud autos kõlarikasti ja sõit toimus Eestisse. Seega pani ta antud kuriteo toime otsese tahtlusega. Et objektiivse koosseisu mõttes oli tegemist narkootilise ainega, on tõendatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga ja kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktiga, millest nähtubki, et autost leitud aine on narkootiline aine – kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus on üle 20%-i ja mille käitlemine on ka loata keelatud juba ülal osundatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 järgi. Kokkuvõttes, kohus hinnates tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et G. Mordassov realiseeris
lg 1 kuriteokoosseisu kõik talle inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu tunnistab kohus Georgi Mordassovi esitatud süüdistuses
III. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G. Mordassovi käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Asjaolu, et G. Mordassov on end süüdi tunnistanud, kahetsenud ja oma ütlustega kriminaalmenetluses 8 / 11 1-11-7278 tähtsate asjaolude tuvastamisele kaasaaidanud on vaadeldav kergendava asjaoluna
Eripreventiivses mõttes saab G. Mordassovit iseloomustada positiivselt, kuivõrd ta ei ole varem narkootiliste ainetega seotud süütegude eest süüdi tunnistatud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Tegemist on aga üldistatud reegli ja keskmise praktikaga.
lg 1 näeb karistusena ette vangistuse üks kuni kümme aastat ja
Kuivõrd tegemist on ideaalkogumiga mõistab kohus karistuse
Kohus nõustub prokuröriga selles, et käesolevas asjas, arvestades karistust kergendavaid asjaolusid on kokkuvõttes õigeks karistuseks viis aastat reaalset vangistust. Nimetatud karistus on küll vaatamata kergendavatele asjaoludele ja isiku pigem positiivsele eripreventsioonile sanktsiooni keskmine, kuid käesoleval juhul esinevad selleks enam kui kaalukad põhjendused. Nimelt süü suuruse juures kuuluvad arvesse võtmisele ka tehiolud, mis viitavad sellele, et käesoleval juhul on tegemist raske narkokuriteoga ja seda rõhuvalt signaliseerib kohtu jaoks ülisuur narkootilise aine kogus. Antud kogusest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks 1654 isikule. Ehk teisisõnu, piisanuks ka ca 165,4 korda väiksemast kogusest ja see oleks toonud kaasa isiku süüdimõistmise narkootilise aine suures koguses käitlemises, s.o
Kohus on seisukohal, et kui kohus mõistaks käesolevas asjas väiksema karistuse, siis 165,4 korda väiksema kogusega kurjategija puhul ei olekski enam võimalik karistust mõista võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes ja see läheks seega vastuollu karistuse mõistmise loogikaga. Loogiliselt võttes ja piltlikult öeldes peaks siis 165,4 korda väiksema kogusega isiku puhul piisama pelgalt hoiatavast näpuvibutusest. Selline ei ole aga seaduse mõte ja sõnum. Sellist marginaalset tendentsi ei saa ka kohus omaks võtta juba üldpreventiivsetel kaalutlustel ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades ning peab seetõttu vastama sellistele kaitsja ja süüdistatava taotlustele kategooriliselt eitavalt. Juba tulenevalt ülisuurest narkootilise aine kogusest, tuleks antud juhul rääkida nii raskendavate kui ka kergendavate asjaolude puudumisel ca sanktsiooni kahekolmandikulisest karistusest. Kuna antud raskete kuriteoasjaolude kõrval esinevad aga kergendavad asjaolud, siis tuleb pidada prokuröri poolt nõutud karistust igati kaalutletuks, optimaalseks ja õiglaseks.
Mordassovi kahtlustatavana kinnipidamise aja algus, s.o 16.01.2011.a. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 9 / 11 1-11-7278 IV. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9; § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Georgi Mordassovilt menetluskuludena riigituludesse: 695.05 € sundraha seoses I astme kuriteo toimepanemisega; 7.13 € toimiku koopia kulu; 84 € ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 11EAN0066, 21.02.2011.a); 663 € ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 11E-SS0018, 21.04.2011.a) ja 95 € ekspertiisi kulu (ekspertiisiakt nr 52, 02.06.2011.a). V. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt hävitada kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine, mis on jäetud vastavalt narkootilise ja psühhotroopse ainete ning nende lähteainete seadusele EKEI keemiaosakonda hoiule ning ekspertiisiaktiga nr 11E-SS0018 tagastatud musta värvi kilepakend, mis asub kriminaalasja materjalide juures, kuhu oli pakitud 1241 grammi narkootilist ainet kanepit (pakend 1). Indrek Nummert Kohtunik Tiina Hirvela Rahvakohtunik Sibelle Aak Rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2012.a kohtuotsuse resolutsioon: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2011 otsus Georgi Mordassovile
lg 1 alusel karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega tunnistada Georgi Mordassov süüdi
lg 1 järgi ja karistada teda kolme-aastase vangistusega, süüdi
lg 1 järgi ja karistada teda viie-aastase vangistusega.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks viis aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 10 / 11 1-11-7278
2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustus 13.11.2012.a Riigikohtu otsusega. 11 / 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.