lg 2 alusel loeti kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt loeti raskeim karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 03.09.2004 otsusega mõistetud kergema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti mitme kohtuotsuse järgi 11 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tallinna Linnakohtu 1 03.09.2004 otsuse järgi täielikult ärakantud karistus 1 aasta ja 6 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud ja 12 päeva ning 3 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulub 9 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistust, mille alguseks loeti 16.12.2005. Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, vanglas viibib ta kuuendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud suuremaks, eelnevalt on toime pannud raske tervisekahjustuse tekitamise, nüüd on lisandunud ka mõrv. Kinnipeetav on määratud tööle, kuid keeldub töötamast, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, omandanud mitu kutseharidust. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristus. Maakohtu istung: Einar Tasku taotles kohtuistungil enda enne tähtaegset vabastamist. Vabanedes soovib tööle asuda xxxx, olemas ka garantiikiri. Kinnipeetav on omandanud vanglas 11 eriala. Ema suri xxxx, ema elukaaslane, kellega ta 27 aastat koos elas, on haige ja isik soovib teda aidata. Tööle soovib minna seepärast, et kasuisa aidata ja võlgu tasuda. Keeldus vanglas töötamast kuna töö eest vanglas makstakse väikest palka, Murru vanglas olles kinnipeetav töötas. Isik olevat saanud kirja, et vabanemisest 10 päeva jooksul saab elamispinna, esialgu saab minna elama sinna, kus ema elas. Prokurör Einar Tasku ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Teda on kriminaalkorras 8 korda karistatud, kuuendat korda on vanglas, sisuliselt on terve elu vanglas olnud. Samuti on tal kehtivad distsiplinaarkaristused tööst keeldumise eest. Kinnipeetavat on varem vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, kuid pani toime uue kuriteo ja sattus uuesti vanglasse enne katseaja lõppu. Isik kannab karistust I astme kuriteo, mõrva eest. Uue kuriteo toimepanemise protsent vangla hinnangul on üle 50%. Elukoht isikul puudub, ta küll väidab, et midagi olevat talle lubatud, kuid toimiku materjalidest nähtub, et midagi kindlat talle garanteeritud ei ole. Ema korter on sotsiaalkorter, kuhu vallavalitsus teda elama ei luba. Kaitsja pooldab Einar Tasku vabastamist ning märgib, et tänavusest hakkas kehtima uus metoodika ja selle järgi on kõigil protsendid kõrged, kuigi peaksid väiksemaks minema, kui isik on kandnud vangistust. Kinnipeetav on kaua aega vanglas olnud, distsiplinaarkaristused on endale teadlikult tekitatud. Kaitsja ei kahtle, et isik läheb tööle ja leiab endale elamispinna, kuigi möönab, et elukohta ei pruugi E.Taskul olla ka siis, kui ta tähtaegselt vabaneb. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Einar Tasku tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt
lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla saadetud materjalidest nähtub, et kinnipeetavale on vabanedes garanteeritud töökoht xxxx, samas ei ole isikul töökogemust ega väljakujunenud tööharjumust. Isik omab suuri rahalisi kohustusi, kuriteod sooritatud materiaalse kasusaamise eesmärgi. Vabanedes pidi isikut rahaliselt aitama ema, kuid ema suri xxxx. 2 Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõenäoline, et majanduslike raskuste ilmnemise, lähedaste poolse toetuse kaotamise või suutmatuse korral rahalisi kohustusi tasuda, võib isik majandusliku kasu saamise eesmärgil taas isikuvastaseid süütegusid toime panna. Vangla hindab tõenäosuseks, et Einar Tasku paneb kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist toime mittevägivaldse kuriteo 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 54%. Tulenevalt asjaolust, et isik on ka varem katseajal kuritegusid toime pannud ja et vabanemise korral on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väga kõrge, on kohtu hinnangul kinnipeetava puhul tegemist ühiskonnaohtliku isikuga, kelle vabastamist enne tähtaega peab kohus ennatlikuks. Kuna E.Tasku pole vanglas suutnud õiguskuulekalt käituda, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks alluda kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Eeltoodust nähtub, et
lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Einar Taskut enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu Einar Tasku vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku §-ist 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §-ide 175 lg 1 p 4, 426, 432, 383, 384 ja 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 24.10.2012 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2 ja §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Einar Tasku kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 09. novembril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.