← Eesti

1-12-2314/60

Obsah (8)§ 76§ 184§ 392§ 64§ 199§ 68§ 331§ 218

Toimik nr 1-12-2314 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2314 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Eri

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Evgeny Ignashev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Evgeny Ignashevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Evgeny Ignashev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.03.2012 kohtuotsusega

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, ja

§ 392

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 mõisteti E.

Ignashevile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistuse Viru Maakohtu 27.09.2010 otsusega

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi mõistetud karistus – 9 kuud 26 päeva vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti E.

Ignashevile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati tõkendina vahi all oldud aeg karistuse hulka ning arvestati seega karistusaja alguseks 17.08.2009. 1

(4)Karistuse kandmise algus 17.08.2009 ja lõpp 17.08.
  1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 17.04.
  2. Kinnipidamisasutusest Evgeny Ignashevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vangistuse jooksul olnud 5 distsiplinaarkaristust, millest 2 on käesoleval hetkel veel kehtivad. Isikut on karistatud distsiplinaarkorras, vangla vara lõhkumise, allumatuse ning suitsetamiseeskirjade rikkumise, keelatud esemete valdamise eest. Kinnipeetav viibib käesoleval hetkel piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, mistõttu ei ole isikule ITK-d koostatud. Kinnipeetaval on 7 klassi haridust, eriala puudub. Kinnipeetava sõnul on ta iseõppija. Väidetavalt, on tal elu käigus, omandanud ehitaja ja viimistleja tööoskused. Enne vangistust sissetulekuks oli töötutoetus ja töövõimetuse väljamaksed. Lisaks elas kinnipeetav koos isa ja vennaga, kellel olid samuti kindlad sissetulekud pensionide näol. Vaatamata sellele, et kinnipeetaval oli igakuine ja stabiilne sissetulek, ei saanud ta oma tulude ja kulude hakkama. Kinnipeetav tunnistab, et tema sissetulekut väga mõjutas tema narkosõltuvus. Kinnipeetava sõnade järgi viimane ametlik töökoht oli xxx, töötas umbes 1,5 kuud. Tavaliselt töötas ta mitteametlikult, ehitustöödel. Suureks riskiks on isiku suhtlusringkond, kuhu kuuluvad ainult kriminaalkorras karistatud isikud, osa nendest kannavad karistus kinnipidamisasutustes. Alates 1996 hakkas amfetamiini tarvitama. Sellest ajast peab end sõltlaseks. Heroiini on proovinud 2000 aastal. Enne kinnipidamist paar aastat on tarvitanud heroiini. Isiku sõnul tarvitas ta narkootikumi iga päev, süstimise teel. Evgeny Ignashev tunnistab, et tema igapäevane elu oli seotud ainult narkootikumi hankimise ja tarvitamisega. Enne vanglat oli metadooni ravil. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub Evgeny Ignashev vabanemisel elama isa juurde aadressil: xxx. See on kahetoaline ruumikas korter. Korter kuulub linnale, see on munitsipaaleluruum, isa mäletamist said nad selle korteri väga ammu- 1980-ndate alguses. Korteri eest võlgnevusi ei ole. Isa on puudepensionär olnud pea viis aastat. Selles korteris elab isa praegu üksi. Kinnipeetava ema lahkus xxxt peale abielulahutust, noorem vend on praeguseks samuti xxx ning elab neist eraldi. Enne vangistust Evgeny Ignashev töötas igal pool Eestis, viibis ka aastaid xxx, kus töötas. Kinnipeetava lõpetas xxxs kaheksa klassi, edasi õppima ei läinud. Töökohta garanteeritud ei ole. Kinnipeetaval on isa arvates vabanemisel võimalik iseseisvalt tööd leida, samuti on kinnipeetaval võimalik end arvele võtta Töötukassas. Töökogemus on E.Ignashevil olemas, töö leidmisega kinnipeetava isa arvates raskusi ei teki. Isikut on karistatud korduvalt kriminaalkorras, enamik neist varavastased kuriteod, viimane kuritegu on rahvatervise vastane. 6-l korral on Evgeny Ignashevit karistatud vabadusekaotusega. Isikut on ühel korral karistatud

§ 331

alusel ning väärteokorras NPAS § 15´1 alusel ühel korral.

§ 218lg 1 alusel on isikut karistatud kahel korral.

Kriminaalhooldusele teda määratud ei ole. Evgeny Ignashev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht. Ta on motiveeritud alustada seadusekuulekat elu. Prokurör toetab Evgeny Ignashevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on teinud eeluurimise ajal koostööd uurimisasutusega. Menetlust juhtinud prokuröri seisukohal vääriks isik ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused 2

(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, prokuröri arvamuse, leiab, et Evgeny Ignashev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 9 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab korduvalt. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest ja kord ka kinnipeetava poolt toime pandud narkokuriteo eest. Isikut on varem karistatud ka kahel korral tingimusliku karistusega. Kuid katseajal jätkas kuritegelikku käitumist pannes toime uued kuriteod. Isik panu uue kuriteo toime ka vangistuses viibimise ajal , mille eest oli karistatud

  1. aastal. Käesoleval ajal kannab karistust I astme kuriteo - narkootilise aine suures koguses omandamise isikute grupis, hoidmise ja veo eest ja narkootilise aine üle riigipiiri toimpeamise eest. Isiku vahistamismääruses ( is toimik lk 4-5) nähtub, et isik tegutses grupis narkokäitlemisel, grupi eesmärk oli toimetada narkootilisi aineid üle piiri, käideldud narkootilise aine koguseks on 3376 gr amfetamiini. Seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused Evgeny Ignashevi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas ei olnud eeskujulik. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Evgeny Ignashevil on vangistuse jooksul olnud 5 distsiplinaarkaristust, millest 2 on käesoleval hetkel veel kehtivad. Isikut on karistatud vangla vara lõhkumise, allumatuse ning suitsetamiseeskirjade rikkumise, keelatud esemete valdamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav viibib vanglas piiratud liikumisega osakonnas vastuvõturežiimil, mistõttu ei ole talle ITK-d koostatud ning puuduvad andmed resotsialiseerivas tegevuses osalemise kohta. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega 29.05.
  2. Vabanedes on Evgeny Ignashevil kindel elukoht aadressil Narva Joala 7-
  3. Käesoleval ajal elab antud korteris kinnipeetava isa. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Peale seda arvestab kohus, et enne vangistus kinnipeetav tarvitas narkootikume (on karistatud NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid (raske rahvatervisevastane kuritegu). Kohus rõhutab, et

§ 76

lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid (grupiline narkoaine käitlemine, selle üle piiri toimetamine, käideldud narkoaine kogus on 3376 gr amfetamiini). Kohus märgib, et isiku varasem koostöö uurimisasutusega ei ole ega saa olla 3

(4)iseseisvaks aluseks isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Ilmselt süüdimõistetu isik ja tema koostöö uurimisasutusega oli arvestatud kokkuleppes mõistetud karistuses – raske narkokuriteo eest mõisteti isikule peaaegu minimaalne karistus 4 aastat vangistust. Oleks ilmselt ebaõiglane ja põhjendamatu vabastada isik niigi minimaalselt karistusest põhjusel, et ta on teinud uurimisasutusega koostööd, arvestades isiku korduvaid karistusi esimese astme kuritegude toimepanemise eest, korduvaid distsiplinaarkaristusi ja ka sedagi, et vangistuse ajal ei ole isiku rehabiliteerimisega kuidagi tegeldud - ei ole läbitud ühtegi sotsiaalset programmi. Selle isiku puhul peab kohus äärmiseks vajalikuks sotsiaalprogrammide läbimist, mis on suunatud narkosõltlastele või narkokuritegusid toimepannud isikutele. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elukoha omamine. Raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul sama elukoht, mis võimaliku vabanemise korral oleks. Kuid kindla elukoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Evgeny Ignashevile on varasemalt 2-l korral (1996, 2004 kriminaalhooldusega) mõistetud tingimisi vangistus katseajaga, kuid vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning katseajal taas pani toime uued kuriteod, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et kriminaalhooldus ei hoia teda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Oleks ilmselt kergemeelne arvata, et 9 korda kohtulikult , muuhulgas raske kuriteo toimepanemise eest karistatud isik, nüüd alustab kriminaalhooldaja käe all uut seadusekuulekat elu. Süüdimõistetu isikust tulenevad riskid uue kuriteo toimepanemiseks on kõrged. Evgeny Ignashevi karistusaja lõpuni on veel ligi aasta, mis on piisav aeg, et osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Evgeny Ignashevi puhul peab kohus eriti tähtsaks ka põhihariduse ja eriala omandamist vangistuse ajal. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Evgeny Ignashevi temale Viru Maakohtu 12.03.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.